← Eesti

2-12-19534/23

Obsah (7)§ 428§ 429§ 431§ 168§ 174§ 175§ 1741

2-12-19534 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2012 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-19534 Tsiviilasi Haapsalu Linnamajanduse

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 2 järgi kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kohus võtab vastu hagist loobumise ja lõpetab käesolevas tsiviilasjas menetluse.

§ 431lg 1, 432 ja 433 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodu alusel jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda, sest kostja on nõude rahuldanud pärast hagi esitamist. 2 2-12-19534

§ 174

1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja on kätte saanud hageja avalduse hagist loobumiseks ja taotluse kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks ning on sellele kohtu määratud ajaks vastanud. Hageja on kandnud menetluskuluna riigilõivu summas 60 eurot ja esindajatasu 140 eurot, so esindajatasu kokku 2 tunni eest ilma käibemaksuta. Tulenevalt

§ 175

lg 1 mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ alusel võib kuni 640 euro suuruse varalise nõudega tsiviilasjas mõista teiselt poolelt lepingulise esindaja kulusid välja kuni 320 euro ulatuses. Kohus leiab, et nimetatud kulutused olid vajalikud selleks, et esindada hagejat maksekäsu- ja hagimenetluses ning tasu suurus vastab tehtud töö mahule.

§ 1741

lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud juhul ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist käesoleva seadustiku § 174 lõigetes 1–3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. Kohus juhindub määruse tegemisel

§ 168lg 4, 1741 lg 1 ja 4, 428 lg 1 p 3 ja 429 lg 1 ja 2.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.