← Eesti

2-12-26480/21

Obsah (7)§ 150§ 430§ 431§ 432§ 173§ 1741§ 168

2-12-26480 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Määruse tegemise aeg ja koht 08. jaanuar 2013. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-26480 Tsiviilasi BIGBANK AS hagi Raivo

§ 150

lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda BIGBANK ASi Swedbanki arveldusarvele nr *, märkides selgitusse “lep nr *, tsiviilasi nr 2-12-26480, riigilõivu osaline tagastamine".

  1. Kompromisslepingu sõlmimisel ja nõuetekohasel täitmisel vähendab hageja punktis 2.
  2. märgitud nõuet 2 079,18 euroni, mille moodustab tagastamata krediidisumma 1 553,24 eurot ja sissenõutavaks muutunud tasumata intress 525,94 eurot.
  3. Hageja ning kostja on kokku leppinud kostja võla tasumises maksegraafiku alusel, tasudes lepingust nr * tuleneva võlgnevuse summas 2 079,18 eurot ja menetluskulud 245,87 eurot, kokku 2 325,05 eurot hageja arveldusarvele nr * Swedbankis, märkides viitenumbriks *, alljärgnevalt: 5.
  4. tasudes hiljemalt 2013.a. jaanuarikuust kuni 2013.a. juunikuuni igakuiselt hiljemalt
  5. kuupäevaks 20 eurot, 5.
  6. tasudes hiljemalt 2013.a. juulikuust kuni 2013.a. novembrikuuni igakuiselt hiljemalt
  7. kuupäevaks 40 eurot, 5.
  8. tasudes võla jäägi hiljemalt
  9. detsember 2013.a. ühekordse maksena.
  10. Kui kostja ei tasu lepingu punktis 5 nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt neliteist

(14)päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti pöörduda kõigi lepingu punktis 5 fikseeritud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks kostjalt, kohtutäituri poole.
  1. Juhul, kui kostja rikub punktis 5 kokku lepitud võla tasumise tingimusi, kaotab punktis 4 nimetatud nõude vähendamine kehtivuse ning hageja jätkab punktis 2.1 nimetatud lepingust tulenevate kohustuste täies ulatuses sissenõudmist tavapärases korras.
  2. Tagastamata krediidisumma maksete tasumisega viivitamisel tasub kostja hagejale viivist 0,0859% tagastamata krediidisummalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.
  3. Pooled esitavad käesoleva lepingu kinnitamiseks kohtule, paludes kohtumenetluse hageja nõudes kostja vastu lõpetamist selleks eraldi kohtuistungit pidamata.
  4. Pooled on teadlikud, et: 10.
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle; 10.
  6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 432 alusel ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle; 3 2-12-26480 10.
  7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg 4 alusel lepivad pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 5 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. 10.
  8. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele. 10.
  9. Juhul, kui kostja täidab käesolevas lepingus sätestatud võla tasumise kohustust korrektselt, on tal võimalik enne punktis 5.3 nimetatud võla jäägi tasumise tähtpäeva esitada hagejale avaldus võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul. Kui kostja esitab enne punktis 5.
  10. nimetatud võla jäägi tasumise tähtpäeva hagejale avalduse võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul, ei või hageja keelduda kostjaga võla jäägi tasumiseks uue maksegraafiku sõlmimisest, kui kostja tasub hagejale uue maksegraafiku alusel alates
  11. jaanuarist 2014.a. igakuiselt vähemalt 20% oma sissetulekust, kuid vähemalt 45 eurot. Hagejal on õigus nõuda kostjalt igal ajal kostja sissetuleku suurust tõendavaid dokumente. KOHTU SEISUKOHT Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 431

lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 4 2-12-26480

§ 1741

lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja ja kostja on kokku leppinud, et kostja tasub pool riigilõivust ja muus osas ei ole pooled kompromisslepingus menetluskulude jaotust kindlaks määranud, seega tuleb pool riigilõivust kostjalt välja mõista ja ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda

§ 168

lg 3 alusel.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud ½ riigilõivu tagastamist

§ 150lg 2 p 1 alusel.

Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 76,70 eurot.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb BIGBANK AS-le tagastada ½ tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.