KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-1695 Haldusasi Prügiv

) § 3 regulatsiooni, sh ei ole kasutanud rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, samuti on hankija jätnud täitmata vastutuskindlustuse suuruse määramisel nõude tagada pakkujatele seatavate piirangute ja nõuete osas riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud nõuded. 5.

1. Hankija nõue, mille kohaselt tuleb pakkujal esitada asjakohane pangaõiend või panga kinnitus, mis näitab, et pakkuja käsutuses on ühe osa kohta sõlmitava hankelepingu täitmise tagamiseks vajalikud rahalised vahendid või tal on võimalus neid saada summas 25 000 eurot, on pakkujale selgelt ebaproportsionaalne. Pakkuja käsutuses olevate vahendite kontrollimise eesmärgiks on tagada lepingu õigeaegne, plaanipärane ja veatuks täitmiseks olevate vahendite olemasolu. Ei ole kahtlust, et lepingu täitmise üheks oluliseks tingimuseks on jäätmeveoks vajalike autode olemasolu ning samuti ei ole kahtlust, et selline autode olemasolu tingimus on fikseeritud pakkuja suhtes eraldi. Seega ei taga see konkreetne 25 000 euro suurune nõue pakkuja kasutuses olevate autode olemasolu ning järelikult ei ole nõude eesmärgiks veoteenuseks vajaliku masinapargi olemasolu tagamine. 3 Arvestades asjaolu, et pakkuja ei pea tegelema hankedokumentide kohaselt klienditeenindusega, siis ei ole vajalik ka tagada administratiivset suutlikkust klientide teenindamisel. Seega tulevad kõne alla töötasu, jäätmete ladustamisega seotud kohustuste tagamine ning kütusekulu. Kõik kolm nimetatud asjaolu sõltuvad aga prügikonteinerite arvust ja nende käitlemisele kuluvast ajast ning jäätmeveo ringi suurusest ja jäätmete mahust. Seega on nimetatud komponendid otseses sõltuvuses erinevate jäätmepiirkondade erinevatest tingimustest. Hankija poolt nõutav pakkujale esitatav 25 000 euro suurune nõue on aga kõikide piirkondade puhul sama. 5.
2. Asjaolu, et makstakse eelneval kuul osutatud teenuste eest, on tavapärane ja seega eeldatakse teenuse osutamisel erasektoris, et teenuse osutaja saab krediteerida teenuse saajat ühe kuu summa ulatuses. Näiteks juhul, kui teenuse osutamist alustatakse
3. septembrist, siis töötajatele makstakse tasu septembri eest oktoobris, sotsiaalmaks töötasude pealt makstakse aga novembris. Käibemaks septembris osutatud teenuste eest makstakse oktoobris. Septembris teenuse osutamiseks vajaliku kütuse osas toimub arveldamine vastavalt kokkuleppele, reeglina suuremahuliste veoste puhul järgmisel kuul, so antud näite puhul oktoobris. Sama kehtib ka teiste teenuste osas, so nii jäätmete ladustamisega seotud kohustuste, kui ka nt töötajate poolt kasutatavate mobiiltelefonide jms osas. Seega on kohustuslikud maksed, mis on vaja teha enne vastustajalt septembris osutatud teenuse eest makse laekumist, töötajatele väljamakstavad palgad ja käibemaks. Ülejäänud teenuse osutamiseks vajalike kaupade ja teenuste osas sõltub maksete tegemise aeg vastavatest kokkulepetest ning on võimalik, et neid tehakse pärast vastustajalt septembris osutatud teenuse eest tasumist. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõene vastustaja poolt esitatud väide, et pakkuja peab teenuse osutamiseks omama rahalisi vahendeid kahe kuu suuruses mahus hankelepingu eeldatavast maksumusest arvestades. Seega ei ole kohane ega vajalik ka vastustaja nõue, et pakkuja peab omama rahalisi vahendeid 25 000 euro suuruses summas. 5.
4. Vastustaja seisukoht, et ta võib määratleda ühesuguseid nõudeid erinevas mahus hankelepingute puhul, ei ole kooskõlas

põhimõtetega. Kaebaja on arusaamal, et selline nõue eeldab erinevate suurustega hankelepingute puhul erinevaid nõudeid pakkujatele, kusjuures erineva suurusega hankelepingu puhul määratakse igakordselt kohane ja vajalik rahaliste vahendite olemasolu nõude suurus. Kaebaja märgib, et ei ole kohane ega proportsionaalne, kui pakkuja peab enda mittekohaste ja mittevajalike nõuetele vastavuse tõendamiseks tegema tegevusi, sh majanduslikke tegevusi, mille eest tasutav summa võib ulatuda kuni 2% esitatava nõude maksumusest. Kaebaja märgib, et osalemise soovi korral viies piirkonnas on kogukulu hankemenetluses osalemiseks juba kuni 10% pakkujale esitatava nõude maksumusest, mis selgelt ületab hankemenetlusele tehtavate kulutuste tavapäraseid piire. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja seisukohal, et hankija poolt fikseeritud pakkujale esitatav nõue - omada rahalisi vahendeid summas 25 000 eurot – on ebaproportsionaalne hankelepinguga, ei ole kohane ega vajalik ning seega vastuolus

§ 3regulatsiooniga.

5.

1. 30.08.2012 avati vaidlustatud riigihankes pakkumused. Kaebaja esitas riigihankes pakkumuse kahele osale. Tulenevalt vastustaja poolt määratletud hankelepingu eseme suhtes ebaproportsionaalsetest nõuetest, ei saanud kaebaja esitada pakkumust riigihanke ülejäänud kolmele osale (so kolme jäätmeveopiirkonna osas). Kaebaja rõhutab, et ta on jätkuvalt huvitatud hankelepingute sõlmimisest kõikides riigihangete osades (so viies jäätmeveopiirkonnas). Kaebaja palub kaebuse rahuldada ning menetluskulud jätta vastustaja kanda. Vastustaja vastulause
2. Kaebaja näol ei ole vastustaja hinnangul tegemist tõsiseltvõetava pakkujaga, kuna ta ei ole teinud selleks midagi, et olla pakkumusel edukas - kaebajal on esitamata majandusaasta aruanne, olenemata 4 sellest, et talle on tehtud kustutamishoiatus 6 kuud tagasi, ta ei ole vahetanud ettevõtte juhatuse liiget, et saavutada pankade ees usalduskrediit. Kaebaja ega temaga seotud ettevõtted ei ole esitanud alates
3. aastast pakkumust mitte ühelegi hankija poolt ainuõiguse andmiseks korraldatud konkursile, kuigi temaga seotud ettevõtted on neid konkursse vaidlustanud eesmärgiga tagada vabaturu olukord. Kaebaja huvi kaebuse esitamisel ei lähtu sellest, et kaitsta oma subjektiivset õigust hankes osaleda, vaid HT ja hankelepingu muutmisest selliselt, nagu kaebaja endale sobivamaks peab. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist ei esine. Kaebaja ei ole oma kaebuses kordagi viidanud, et vaidlustatud HT punktid ja hankelepingu punkt keelavad või välistavad osaliselt või täielikult temal hankes osalemise, seavad hankes osalemisele täiendavaid tingimusi või raskendavad oluliselt hankes osalemist. 6.1.

§ 40

lg 1 ei kohusta hankijat tunnistama vastavaks finantseerimisasutuse poolt esitatud dokumenti, vaid lubab seda teha. Kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega. 6.

1. Nõue, et pakkuja peab omama hankelepingu kehtivuse perioodil vastutuskindlustust summas 50 000 eurot, on hankija hinnangul kohane ja vajalik, kuna sellele vastavus väljendab pakkuja võimet lepingut nõuetekohaselt täita ja pakkuja võimet hankelepingut täita ei ole võimalik sama veenvalt tõendada kergema tingimuse abil. Kaebaja esindaja on VAKO istungil kinnitanud, et kaebajal on ka täna olemas vastutuskindlustus, kuid selle suurust ta ei tea. Seega vastutuskindlustuse olemasolu on pidanud vajalikuks ka kaebaja ise. 6.
2. Vastustaja on seisukohal, et kasutades JäätS § 100 ohtlike jäätmete käitluslitsentsi vastutuskindlustuse analoogiat, saab arvutada ka jäätmete veoteenuse pakkuja vastutuskindlustuse suuruse õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnareostuse likvideerimise kulude katmiseks ühes aastas, mis on vaidlustatud riigihanke kõige väiksema osa korral ca 10 000 eurot (hankelepingu kestus on 4 aastat, mis teeb kokku 40 000 eurot). Vastustaja viitab siinkohal, et temale teadaolevalt toob vastutuskindlustuse lepingu nõue summas 50 000 eurot 4 aasta peale pakkujale kaasa ca 520 eurose kulu (130 eurot aastas x 4 aastat), mis moodustab 550 000 eurose hankelepingu eeldatavast maksumusest 0,1%. Nii ei ole vastutuskindlustuse sõlmimisega kaasnev rahaline kulu pakkujale ilmselgelt liialt koormav ega mõjuta oluliselt pakkumuse maksumust. Vastutuskindlustus on seotud pakkuja majandustegevusega, mistõttu see tagab, et pakkuja on suuteline jätkama teenuse osutamist ka olukorras, kui on vaja katta keskkonnakahjud või kahjud kolmandatele isikutele. 6.4.

§ 39

lg-st 2 tulenevalt on hankijal õigus, kuid mitte kohustus, seada erinevate osade kohta erinevaid kvalifitseerimise tingimusi. Kaebaja ei ole viidanud mitte ühelegi õiguslikule alusele, mis annaks talle õiguse nõuda, et hankija kehtestaks erinevate hanke osade kohta erineva suurusega vastutuskindlustuse nõude. 6.

1. Hankija eesmärk on olnud rahaliste vahendite nõudega summas 25 000 eurot veenduda pakkuja võimes hankelepingut nõuetekohaselt täita. Hankedokumentide lisa 3 „Lepingu projekt“ kohaselt tasub hankija teenuse eest üks kord kuus. Maksetähtajaks on 21 kalendripäeva alates arve esitamisest. Seega, kui jäätmeveoteenuse pakkuja alustab teenuse osutamisega, on tal vajalik omada teataval määral rahalisi vahendeid teenuse osutamiseks. Isegi juhul, kui kaebaja kinnitab, et ta suudab hankelepingut täita ilma, et tal oleks hankelepingu sõlmimisel olemas rahalised vahendid, ei veena see kuidagi hankijat pakkuja võimes hankelepingut nõuetekohaselt täita. Kaebaja on oma kaebuses asunud tõendama seda, et tal on võimalik täita hankelepingut ilma rahaliste vahendite olemasoluta. Hankija eesmärk on hankemenetluses erinevate kvalifitseerimistingimuste kehtestamise 5 kaudu veenduda, et pakkujal on olemas majanduslik ja finantsvõimekus hankelepingut täita, mitte see, kuidas on võimalik hankelepingut täita ilma rahaliste vahendite olemasoluta. Kvalifitseerimistingimuste seadmisel ja kontrollimisel ei ole eesmärk veenduda pakkuja võimekuses täita hankelepingut tingimustes, kus pakkujal puuduvad rahalised vahendid. 6.
2. Pakkumuste avamine oli 30.08.
3. Kaebaja esitas pakkumuse kahele riigihanke osale. Kaebaja pakkumuse maksumus oli kaks korda kõrgem, kui ülejäänud pakkujate pakkumuste maksumused. Kaebaja pakkumuse maksumus ületab hanke eeldatavat maksumust pea poole võrra. Kaebaja esitas pakkumuse lisana AS SEB Pank 27.08.2012 tõendi selle kohta, et pakkujal on olemas rahalised vahendid 50 000 eurot ja kaebaja kinnituse, et kaebaja pakkumuse edukaks tunnistamise korral esitab ta enne hankelepingu sõlmimist vastutuskindlustuse lepingu 50 000 eurole. Seega on tõendatud, et kaebaja õiguste rikkumist ei esine ja kaebaja tegelik eesmärk ei ole olla edukas hankes osalemisel, vaid takistada hankijat hankemenetluse läbiviimisel. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ning rahuldamisele ei kuulu. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Lahendatav nõue
4. Esialgne kaebus oli kohtule esitatud nõudega VAKO 03.08.2012 otsuse nr 154-12/132831 tühistamiseks koos nõudega tühistada HT p III 1.1 vastutuskindlustust puudutavas osas, p III 2.2 alap 1 pakkuja rahaliste vahendite suurust puudutavas osas, p III 2.2 alap 3 vastutuskindlustust puudutavas osas ning hankelepingu p 6.33 vastutuskindlustust puudutavas osas. 13.09.2012 esitas kaebaja taotluse HKMS § 49 alusel kaebuse nõude muutmiseks, lisades juba esitatud tühistamistaotlustele alternatiivina vaidlustatud VAKO otsuse ja HT ja hankelepingu punktide õigusvastasuse tuvastamise nõude. Kaebaja märkis, et soovib esitada vastustaja õigusvastasest tegevusest tingitud hüvitisnõude. 14.09.2012 määrusega võttis kohus kaebaja avalduse kaebuse nõude muutmiseks vastu, kuivõrd vaidlustatud riigihankes olid 30.08.2012 pakkumused avatud ning kohus ei pidanud potentsiaalset kahju hüvitamise nõuet teoreetiliselt võimatuks tulenevalt

§-s 115 ja § 129 lg-s 1 sätestatust. Kohus pidas kaebuse muutmist otstarbekaks.

1. Nagu kohus ülal märkis, toimus pakkumuste avamine hankes 30.08.
2. Seetõttu ei ole kaebajal võimalik enam realiseerida ega kohtul ka teoreetiliselt rahuldada kaebaja nõuet VAKO otsuse ning HT ja hankelepingu punktide tühistamiseks, kuna vaidlustatud osas on need aktid lõplikult realiseerunud (haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2) – pakkumused esitati, lähtudes mh ka käesolevas asjas vaidlustatud HT ja hankelepingu tingimustest. Seetõttu asub kohus hindama kaebaja nõuet VAKO otsuse ja HT ja hankelepingu punktide õigusvastasuse tuvastamiseks, lugedes kaebaja põhjendatud huviks potentsiaalse kahju hüvitamise nõude. Riive kaebaja õigustele
3. Kohus on seisukohal, et vaidlusalused hanketingimused ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi oluliselt, kuna vaidlustatud tingimused ei ole ilmselgelt ebaproportsionaalsed. Vastustaja poolt esitatud andmetest nähtuvalt ei ole kaebajal olnudki tõsiseltvõetavat kavatsust hankel potentsiaalselt edukat pakkumust esitada, vaid tagada seni kehtinud olukord, kus jäätmevedu toimub vabaturu 6 tingimustes. Vastustaja on oma vastulauses kaebusele välja toonud, et kaebaja ei võtnud pikalt midagi ette selleks, et osutuda pakkumusel edukas. Kaebajal oli esitamata majandusaasta aruanne, olenemata sellest, et talle oli tehtud kustutamishoiatus 6 kuud tagasi (VAKO-s kinnitas pakkuja, et ta on kohustuse täitnud, kuigi ta seda teinud ei olnud); kaebaja ei vahetanud ettevõtte juhatuse liiget, et saavutada pankade ees usalduskrediit (VAKO istungil kinnitas kaebaja, et nendel puudub igasugune usalduskrediit pankade ees, mis on seotud nende juhatuse liikme senise tegevusega); kaebaja ega temaga seotud ettevõtted ei olnud esitanud alates
4. aastast pakkumust mitte ühelegi hankija poolt ainuõiguse andmiseks korraldatud konkursile. Lisaks kinnitas kaebaja haldusasjas nr 3-121372, et tema pakkumus saab olema pea kaks korda kõrgem kui hankelepingu eeldatav maksumus, mis osutuski tõeks pakkumuste avamisel 30.08.2012, kus kaebaja esitas pakkumuse kahele riigihanke osale ning tema pakkumuse maksumus oli kaks korda kõrgem kui ülejäänud pakkumuste maksumused (II kd tl 23-25). Eelnev kinnitab vastustaja seisukohta sellest, et kaebaja huvi kaebuse esitamisel ei lähtunud oma subjektiivsete õiguste kaitsest hankes osaleda, vaid HT ja hankelepingu muutmisest viisil, nagu kaebaja endale sobivamaks peab.
5. Vastustaja on põhjendatult viidanud, et kaebaja ei ole kuidagi tõendanud, et vaidlustatud HT punktid ja hankelepingu punkt keelab või välistab osaliselt või täielikult temal hankes osalemise või raskendab oluliselt hankes osalemist. Kaebaja on küll esitanud kohtule sellekohased paljasõnalised väited, mis on jäänud tõendamata. Pakkuja esitas pakkumuse kahele riigihanke osale ning hankijale kinnituse, et pakkumuse edukaks tunnistamisel esitab ta enne hankelepingu sõlmimist vastutuskindlustuse lepingu 50 000 eurole, mitme osa korral selliselt, et iga riigihanke osa kohta on olemas vastutuskindlustus summas 50 000 eurot (II kd tl 21); ja SEB Panga kinnituse selle kohta, 27.08.2012 seisuga on Prügivedu OÜ kontol vaba jääk vähemalt 50 000 eurot. Seega on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et kahe riigihanke osale pakkumuse esitamiseks ei käinud pakkujal üle jõu ei vastutuskindlustuse tagamine ega ka vajalike rahaliste vahendite näitamine pangakontol, kuid puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et pakkuja oleks soovinud pakkumuse esitada ka ülejäänud kolmes riigihanke osas, kuid vastutuskindlustuse tagamine või rahaliste vahendite olemasolu sai selles osas ainsaks ja määravaks takistuseks.
6. Vastustaja on põhjendanud, et konkurentsi suurendamise eesmärgil on vaidlustatud riigihankes vähendatud võrreldes seniste korraldatud jäätmeveokonkurssidega mitmeid pakkujatele seatavaid kvalifitseerimisnõudeid (ei ole seatud nõudeid ISO standardite kohta, mis tõendavad pakkuja juhtimisalaseid oskusi ja keskkonnameetmete rakendamist ega veokite arvule ega piiranguid veokite kasutamise osas teistes jäätmeveopiirkondades), mistõttu nõustub kohus, et on eriti oluline seada nõudeid rahaliste vahendite ja vastutuskindlustuse olemasolule.
7. Kohus nõustub ka VAKO käsitlusega hanke kvalifitseerimistingimuste õiguspärasuse kriteeriumidest (VAKO otsuse p 5). Lähtudes

§ 39

lg-st 1 on kvalifitseerimistingimus vastav ja proportsionaalne, kui ta on kohane ja vajalik, st, et tingimusele vastavus peab väljendama pakkuja võimet lepingut nõuetekohaselt täita ning seda võimet ei ole sama veenvalt võimalik tõendada kergema tingimusega. Oluline siinjuures on aga, nagu leidis ka Tallinna Ringkonnakohus käesolevas haldusasjas 28.08.2012 tehtud kohtumääruse p-s 13, et arvestades hankijale jäetud otsustusruumi pakkujale esitatavate nõuete kindlaksmääramisel, millest saab järeldada nende majanduslikku suutlikkust hankelepingut täita, on kohtulik kontroll nende tingimuste üle piiratud. Majandusriskide analüüs ning nende maandamine hankijale sobival viisil on hankija, mitte pakkuja, hinnata ja lahendada. Seega saab kohus vaidlusaluste HT ja lepingu punktide õigusvastasuse tuvastada üksnes juhul, kui need punktid on ilmselgelt põhjendamata. Arvestades ka vähest mõju kaebaja subjektiivsetele õigustele, on kohus seisukohal, et HT ja lepingu vaidlusalused punktid ei ole õigusvastased, kuna need on hankija poolt olnud loogiliselt põhjendatavad. 7 Vastutuskindlustus 13. HT ja lepingu vastutuskindlustust puudutav osa nägi ette, et lepingu täitja kohustub omama lepingu kehtivuse perioodil vastutuskindlustust (kolmandatele isikutele kahju tekitamine ja keskkonnakahjude põhjustamine) summas vähemalt 50 000 eurot. Kui pakkumus esitatakse rohkem kui ühe riigihanke osa kohta, tuleb vastutuskindlustus esitada summas, mis vastab pakkuja poolt esitatud riigihanke osade arvu ja 50 000 euro korrutisele.

§ 40

lg 2 kohaselt võib hankija nõuda pakkujalt või taotlejalt kutsealase vastutuskindlustuse tõendi või muu asjakohase ja hankija poolt vastuvõetavaks tunnistatud dokumendi esitamist, mis näitab, et pakkujal või taotlejal on hankelepingu võimaliku rikkumisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks vajalikud vahendid või tal on võimalus neid saada. Seega on vastutuskindlustus seotud pakkuja majandustegevusega ja tagab, et pakkuja on suuteline jätkama teenuse osutamist ka olukorras, kui on vaja katta keskkonnakahjud või kahjud kolmandatele isikutele. Kohus on seisukohal, et VAKO põhjendused, miks konkreetse hanke vastutuskindlustuse tingimused on õiguspärased, on veenvad ning kohus nõustub nendega (VAKO otsuse p 6): „Hankija toodud analoogiast (JäätS § 100 lg-le 2) järeldub, et ainuüksi kõige väiksema hanke osa (jäätmepiirkond nr 6) keskkonnakahjud ühe jäätmeliigi osas võivad olla umbes 10 000 eurot aastas ja seega umbes 40 000 eurot kokku kogu hankelepingu täitmise perioodil. Kui arvestada seda, et hüvitada tulevad ka kolmandatele isikutele tekitatavad kahjud ja teiste jäätmeliikide veoga tekkida võiv keskkonnakahju ja et kindlustatud on ka kogu pakkuja muu majandustegevus, siis on VAKO arvates ka kõige väiksema mahuga hanke osas sellises suuruses vastutuskindlustuse nõue kohane ja vajalik”. 14. Vastustaja on välja arvestanud, et vastutuskindlustuse sõlmimisega summale 50 000 eurot kaasnev rahaline kulu on 520 eurot 4 aasta peale, mis toob pakkujale kaasa 130 eurose kulu aastas ning moodustab hankelepingu eeldatavast maksumusest 0,1%. Nii ei saa see tingimus olla ilmselgelt liialt koormav pakkujale ega ka oluliselt mõjutada pakkumuse maksumust. Sellele arvutuskäigule ei ole kaebaja vastuväiteid esitanud. 15.

§ 39

lg 2 kohaselt kontrollib hankija juhul, kui ta on jaganud riigihanke ühe hankemenetluse raames osadeks ja esitanud hanketeates erinevate osade suhtes erinevad kvalifitseerimise tingimused, kõigi erinevate osade suhtes pakkumuse või hankemenetluses osalemise taotluse esitanud pakkujate või taotlejate majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele eraldi. Vastavalt sellele sättele on hankijal on õigus, kuid mitte kohustus, seada erinevate osade kohta erinevaid kvalifitseerimise tingimusi. Et kohtu arvates on vastutuskindlustuse summa ka kõige väiksema hanke osa osas proportsionaalne, on ta seda kindlasti ka teistes hanke osades ning puudub mõistlik põhjendus, miks hankija oleks pidanud hanketingimusi selles osas diferentseerima, kui ta seda vajalikuks ei pidanud. Rahaliste vahendite olemasolu 16. HT p III 2.2 alap 1 kohaselt peavad pakkujal olemas olema sõlmitava hankelepingu täitmise tagamiseks vajalikud rahalised vahendid või tal peab olema võimalus neid saada. Pakkujal tuleb esitada asjakohane krediidi- või finantseerimisasutuse õiend või kinnitus, mis näitab, et pakkuja käsutuses on ühe osa kohta sõlmitava hankelepingu täitmise tagamiseks vajalikud rahalised vahendid või tal on võimalus neid saada summas 25 000 eurot (

§ 40lg 1 p 1).

Kui pakkumus esitatakse rohkem kui ühe riigihanke osa kohta, tuleb krediidi- või finantseerimisasutuse õiend või kinnitus esitada summas, mis vastab pakkuja poolt pakkumuses esitatud riigihanke osade arvu ja 25 000 euro korrutisele (st selliselt, et iga riigihanke osa kohta oleks olemas tagatis summas 25 000 eurot). 8

§ 40

lg 1 p 1 kohaselt nõuab hankija hanketeates pakkuja või taotleja majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks asjakohase pangaõiendi või muu asjakohase ja hankija poolt vastuvõetavaks tunnistatud dokumendi esitamist, mis näitab, et pakkuja või taotleja käsutuses on hankelepingu täitmise tagamiseks vajalikud rahalised vahendid või tal on võimalus neid saada. Sellest sättest nähtuvalt nõuab seadus, et hankija nõuaks pakkujalt hankelepingu täitmise tagamiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu tõendamist. Seega on kaebaja arutlused teemal, kas rahaliste vahendite olemasolu tõendamist on üldse vaja ning kas kaebaja saaks lepingut täita lepingutasudest tulenevalt ka vabade rahaliste vahenditeta, ainetud. 17. Hankija eesmärk on olnud rahaliste vahendite nõudega summas 25 000 eurot veenduda pakkuja võimes hankelepingut nõuetekohaselt täita. Kohus nõustub VAKO otsuse p-s 7 tooduga, mille kohaselt on

§ 40

lg 1 p 1 alusel kehtestatava kvalifitseerimistingimuse eesmärgiks tagada see, et pakkuja omab lepingu õigeaegseks, plaanipäraseks ja veatuks täitmiseks piisavalt vahendeid. On selge, et kui jäätmeveoteenuse pakkuja alustab teenuse osutamisega, on tal vajalik omada teataval määral rahalisi vahendeid teenuse osutamiseks. Hankija on vaidlustusmenetluses selgitanud, et ka kõige väiksemas hanke osas, mille eeldatav maksumus on 550 000 eurot (ühes kuus 11 000 eurot), on vaja hankelepingu täitmisega alustamiseks ja selleks 2-kuuliseks perioodiks, kui hankija teenustasu ei maksa, rahalisi vahendeid teenuse osutamiseks umbes samas ulatuses, mille eest teenust osutatakse. Kohus nõustub VAKO-ga ka selles, et hankija ülaltoodud selgituses on piisavalt põhjendatud, miks hankelepingu täitmise tagamiseks on kohane ja vajalik, et pakkujal oleks iga hanke osa kohta vähemalt 25 000 eurot rahalisi vahendeid, arvestades mh ka, et vastustaja väitel (millele kaebaja vastu pole vaielnud) maksab pangaõiendi ühekordne väljastamine selle kohta, et ettevõtjal on kontol nõutud summa 25 000 eurot, ettevõttele suuremates Eestis tegutsevates pankades 1 euro ja 60 senti. Kvalifitseerimistingimuse diferentseerimise kohta esitatud kaebaja argumentide suhtes jääb kohus otsuse p-s 15 toodud seisukohtadele. Menetluskulude jaotus 18. Et kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kaebaja enda kanda. Samuti jääb tervikuna kaebaja kanda vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv, kuna VAKO ei rahuldanud vaidlustust mitte üheski punktis ega võtnud mh ka seisukohta selles, kas HT p III 2.2 alap 1 redaktsioon oli enne selle muutmist finantseerimisasutuse kinnitust puudutavas osas õiguspärane või mitte. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist. Maret Altnurme Kohtunik 9