Obsah (5)

§ 29§ 23§ 24§ 26§ 7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 26.09.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-2017 Haldusasi UÜ Laugu-Latiku Põllumajandussaadused kaebus Harju ma

) § 29¹, kuivõrd kaebajale teadaolevalt ei ole maavanem riigimaantee asukoha arutamiseks mitte ühtegi avalikku arutelu korraldanud. Arutelude mõtteks ja eesmärgiks on aga erinevate võimalike asukohavariantide ja sellega kaasnevate mõjude arutamine, et leida parim võimalik lahendus. Maavanema 05.09.2012 kirjast nähtub, et esimene avalik arutelu toimub alles pärast teemaplaneeringu vastuvõtmist ehk pärast asukoha lahenduse paika panemist. Maavanema 05.09.2012 kirja kohaselt on teekaitsevööndiks planeeritud 150m. Samas teeseaduse (TeeS) § 13 lõike 2 kohaselt on riigimaanteede teekaitsevööndiks 50m. Sellest tulenevalt on maavanem kõnealuse teemaplaneeringuga trassi kõrval olevate kinnistu omanike, s.h kaebaja õigusi seaduse vastaselt kitsendanud. Haldusakt on antud ka vormivigadega, kuna see on täielikult põhjendamata. Sellest tulenevalt on haldusakti vastuvõtmisel sedavõrd oluliselt vorminõudeid rikutud, et see on juba iseseisvalt põhjus haldusakti tühistamiseks. Kaebaja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-85-10, märkides, et arvestades asjaolu, et vaidlustatud haldusakti vastuvõtmist ei ole isegi ühe lausega põhjendatud, on selge, et selle sisuline õiguspärasus ei ole kontrollitav. Kuivõrd käesoleval ei pidanud vastustaja just sellist konkreetset teemaplaneeringut vastu võtma, siis „erandlik olukord“ kõnealuse vormivigadega haldusakti jõusse jätmiseks puudub. Seega vaidlustatud korraldus tuleb juba seetõttu tühistada.

1. Ühes kaebusega taotletakse ka esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist. Esialgse õiguskaitse korras palub kaebaja peatada Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) TallinnPärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0–44,0“ menetlus kuni käesoleva haldusasja lõppemiseni, või alternatiivselt, keelata Harju maavanemal maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0–44,0“ kehtestada. 2 Esialgse õiguskaitse taotlust põhjendab kaebaja asjaoluga, et esialgset õiguskaitset kohaldamata saab maavanem teemaplaneeringu menetlust mistahes piiranguteta jätkata ja ka kehtestada. Teemaplaneeringu kehtestamisel kohtumenetluse ajal kaob käesoleva vaidluse sisuline mõte ning kaebaja huvid saaksid pöördumatult kahjustatud. Kaebaja huve kaitseks käesoleval juhul kõige efektiivsemalt kogu käesoleva kohtuvaidluse ajaks teemaplaneeringu menetluse peatamine. Kaebaja arvates on teemaplaneeringu vastuvõtmisel tehtud rikkumisi, mis vältimatult tingivad teemaplaneeringu vastuvõtmise tühistamise, millega on esialgse õiguskaitse abinõu planeeringu menetluse peatamise näol ka sisuliselt põhjendatud. Kui kohus seda taotlust siiski põhjendatuks ei pea, palub kaebaja alternatiivselt esialgse õiguskaitse korras keelata vastustajal enne käesoleva kohtuvaidluse lõppu teemaplaneeringut kehtestada. Selliselt saaks teemaplaneeringu menetlus küll jätkuda, kuid samas oleks välistatud enne käesoleva kohtuvaidluse lõppu kaebaja huvide pöördumatu kahjustamine.
2. 21.09.2012 kohtunõudega (tl 31) küsis kohus esialgse õiguskaitse taotlusele Harju Maavalitsuse seisukohta. Harju Maavalitsus leidis, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldamata jätta (tl 36–37). Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole õigustatud, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei muudaks kohtuotsusega kaebaja õiguste kaitset oluliselt raskendatuks ega võimatuks.

-ga on reguleeritud planeeringu menetluse kord ning selle järgi on planeeringu vastuvõtmine planeeringu kehtestamise menetluses esimene toiming, mille järgselt käivitub tellitud ja ette pandava planeeringu arutelu, mille eesmärk on huvitatud osapoolte kaasamine, nende huvide maksimaalne arvestamine ning era- ja avalikke huve maksimaalselt arvestava lõpliku lahenduse leidmine. Seega on täiesti ainetu ja väär kaebaja väide, nagu suunataks avalikule arutelule „juba eelnevalt ära otsustatud küsimus“.

§ 29

¹ lõikes 3 ettenähtud eskiiside avalikustamised on toimunud ning neil on olnud õigus osaleda ja kaasa rääkida igaühel. Planeeringu koostamise vastuvõtmisele eelnenud etappides ei olnud otstarbekas saata eraldi kirjaga teateid kinnistute omanikele, kelle kinnistuid antud planeering võib mõjutama hakata, kuna selles staadiumis oli planeeringualaks kogu planeeringusse hõlmatud omavalitsuste territoorium. Samuti ei tulene sellist kohustust

-st. Teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja planeeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi avalikustamine toimus 23.02.2010–08.03.2010 ning selle tulemuste avalik arutelu 09.03.2010 Kernu Valla Rahvamajas. Avalikkust teavitati sellest Ametlikes Teadaannetes, ajalehes Harjumaa (Harju Elu) ning planeeritava maa-ala kohalike omavalitsuste veebilehtedel. Teemaplaneeringu eskiislahenduste ja trassivariantide võrdluse avalikustamine toimus 27.08.2010–14.09.2010 ning vastavad avalikud arutelud toimusid 14.09.2010 Kernu Valla Rahvamajas ja 15.09.2010 Saue Vallavolikogu saalis ning Saku Valla Maja suures saalis. Avalikkust teavitati sellest ajalehtedes Harjumaa (Harju Elu), Koduvald, Saku Sõnumid, Saue Sõna ning planeeritava maa-ala kohalike omavalitsuste veebilehtedel. Kõigil neil avalikustamistel ja avalikel aruteludel oli igaühel õigus esitada oma arvamusi ja vastuväiteid koostatava planeeringu lahenduste kohta. Kaebusega vaidlustatud maavanema korralduse alusel tekkis maavalitsusel õigus hakata korraldama planeeringu avalikku väljapanekut, mille kaudu saada teada huvitatud isikute poolt planeeringu osas võimalikest esitatavatest ettepanekutest ja vastuväidetest.

§ 29

¹ lõikes 4 toodud kohustus, teatada avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust eeldatavasti joonehitise koridori jäävate kinnisasjade omanikke, on täidetud. Tähtkiri saadeti UÜ Laugu-Latiku Põllumajandussaadused aadressil Koidu 44, Tallinn, 05.09.2012, kuid antud kiri tagastati Harju Maavalitsusele 10.09.2012 märkega "Saaja asukoht teadmata". Seejärel saadeti UÜ Laugu-Latiku Põllumajandussaadused veebilehel toodud e-posti aadressile 13.09.2012 tähtkirja koopia, et tagada teate jõudmine kaebajani. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel ning haldusasja menetlemisel tekiks olukord, kus kaebaja saaks planeeringumenetluses võrreldes teiste huvitatud isikutega eelisseisundi, kuivõrd tema vastuväiteid planeeringule käsitletaks nii haldusasjas kui ka planeerimismenetluses (avalikul väljapanekul, väljapaneku tulemuste arutelul ja

§ 23kohases järelevalvemenetluses).

Samuti on maavanemal

§ 24

lõike 2 alusel võimalik kehtestada vaid regionaalministri poolt heaks kiidetud maakonnaplaneering. Kui kaebaja leiab, et kõnealune planeering rikub tema õigusi ning tema vastuväiteid ei ole planeerimismenetluses (avalikul väljapanekul, väljapaneku tulemuste arutelul ja 3 järelevalvemenetluses) arvestatud, saab ta vaidlustada haldusaktiks oleva planeeringu kehtestamise otsustuse. Arusaamatu on kaebaja mure, et vaidlus kaotab mõtte, kui enne haldusasjas menetluse lõppemist planeering peaks kehtestatama — selleks on seadusega planeeringu vastuvõtmise ja kehtestamise otsustuste vahele avalik väljapanek, väljapaneku tulemuste arutelu, Siseministeeriumi teostatav järelevalve ja regionaalministri antav heakskiit nähtudki ette, et välistada mitteõiguspärase maakonnaplaneeringu kehtestamist. Kaebajale kuuluvatele kinnistutele kehtestatud detailplaneeringut käesolev teemaplaneering ei tühista ega muuda. Teemaplaneering arvestab Liidumäe 1 ja Priidiku kinnistute kehtestatud detailplaneeringu lahendustega.

1. HKMS § 249 lõikest 1 tulenevalt võib halduskohus igas menetlusstaadiumis kaebaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse funktsiooniks on seega põhivaidluse tulemuse efektiivsuse tagamine. Teisisõnu peaks esialgse õiguskaitse kohaldamine ära hoidma olukorra, kus põhivaidluse lahendamine ei ole kaebaja jaoks tulemuslik. Sellega on esialgse õiguskaitse esmaseks ülesandeks kindlustada vaieldavad õiguspositsioonid põhivaidluse ajaks, tagades kohtuvaidluse ajaks õigusrahu. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendab kohus põhjendatud määrusega viivitamata, või kui ta peab vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi, võib kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendada ka hiljem (HKMS § 252 lg 1). Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3).
2. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, kuna kaebajal puudub õigus antud kaebusega halduskohtu poole pöördumiseks. Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud käimasolevas planeerimismenetluses maavanema maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu vastuvõtmise otsust. Planeeringu vastuvõtmise otsus ei ole käsitletav haldusaktina ega toiminguna, vaid menetlustoiminguna, mida

§ 26

lõikest 1 tulenevalt saab üldjuhul kohtulikult vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-101-09 detailplaneeringutesse puutuvalt rõhutanud, et planeeringu menetluse käigus on menetlustoimingute peale kaebamine võimalik kahe eelduse üheaegsel olemasolul: esiteks, kui isikul on põhjendatud huvi menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, ning teiseks, kui tegemist on menetlustoiminguga, mille kõrvaldamata õigusvastasus võib kaasa tuua asjas tehtava otsustuse õigusvastasuse. Kohus peab märgitud Riigikohtu seisukohta asjakohaseks ka antud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu vaidlustamisel. Seega on menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti iseseisev vaidlustamine põhjendatud huvi olemasolul ka käesoleval juhul üksnes erandina õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis vältimatult tingib antava haldusakti sisulise õigusvastasuse või muudaks menetluslik rikkumine haldusakti sisulise õiguspärasuse suhtes hinnangu andmise tagantjärele võimatuks. Kohus leiab, et esitatud kaebuse puhul on teine eelmärgitud eeldustest täitmata, kuivõrd arvestades käsitletava maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu haldusmenetluse seisu, ei ole teise eelduse täitmine võimalik. Ilma teise eelduse täitmiseta puudub kaebajal aga kaebeõigus. 5.1 Planeerimismenetlus koosneb erinevatest etappidest: planeeringu algatamine, planeeringu koostamine, planeeringu vastuvõtmine, planeeringu avalik väljapanek, selle avalik arutelu ja planeeringu kehtestamine. Mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu koostamise puhul maakonnaplaneeringuga korraldatakse koostöös kohaliku omavalitsusega avalikke arutelusid ka planeeringu lähtekohtade, eskiislahenduste, võimalike asukohavariantide ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks (

§ 29¹ lg 3).

Maavanem teatab tähtkirjaga edastatud kirjaga eeldatavasti joonehitise koridori jäävate kinnisasjade omanikele hiljemalt kaks nädalat 4 enne joonehitise asukohavaliku maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku algust planeeringu avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha (

§ 29¹ lg 4).

Kaebaja märgib kaebuses, et teda kui planeeritava joonehitise tee kaitsevööndisse jäävate kinnistute omanikku ei ole enne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu vastuvõtmist planeerimismenetlusse kaasatud. Kohus nõustub Harju Maavalitsusega, et

§ 29

¹ lõikest 4 ei tulene maavanemale kohustust maakonnaplaneeringut täpsustava joonehitise trassi asukohavaliku teemaplaneeringu lähtekohtade, eskiislahenduste ja võimalike asukohavariantide tutvustamiseks korraldatavast avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust joonehitise koridori jäävate kinnisasjade omanikke tähtkirjaga teavitada. Joonehitise koridori jäävate kinnisasjade omanikele avalikust väljapanekust ja valikust arutelust tähtkirjaga teavitamise kohustus lasub maavanemal alles peale joonehitise asukohavaliku maakonnaplaneeringu (antud juhul teemaplaneering) vastuvõtmist. Harju ja Rapla maakonnas maantee E67 teemaplaneeringu portaalist (http://www.viabaltica.hendrikson.ee) nähtuvalt on teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja planeeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi ning teemaplaneeringu eskiislahenduste ja trassivariantide võrdluse tutvustamiseks korraldatud avalikke väljapanekuid ja vastavalt ka avalikke arutelusid. Usutav on Harju Maavalitsuse väide (tl 36 pöördel), et avalikkust teavitati teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja planeeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi avalikustamisest ja avaliku arutelu toimumisest Ametlikes Teadaannetes, ajalehes Harjumaa (Harju Elu) ning planeeritava maa-ala kohalike omavalitsuste veebilehtedel. Samuti peab kohus usutavaks, et teemaplaneeringu eskiislahenduste ja trassivariantide võrdluse avalikustamisest ja avalikest aruteludest teavitati avalikkust ajalehtedes Harjumaa (Harju Elu), Koduvald, Saku Sõnumid, Saue Sõna ning planeeritava maa-ala kohalike omavalitsuste veebilehtedel (tl 36 pöördel). Seega pidi kaebaja toimunud avalikest aruteludest olema teadlik ning kaebajalt ei ole võetud võimalust viidatud avalikel väljapanekutel omapoolseid seisukohti esitada ega hiljem vastavatel avalikel aruteludel osaleda. 5.2 Teemaplaneeringu vastuvõtmise korraldust kajastav ning avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu käsitlev teave saadeti kaebajale maavalitsuse kinnitusel nõuetekohaselt tähtkirjaga 05.09.2012, kuid saadetud tähtkiri tagastati Harju Maavalitsusele 10.09.2012 märkega saaja asukoht teadmata (tl 37). Seejärel saadeti kaebaja veebilehel toodud e-posti aadressile 13.09.2012 tähtkirja koopia (tl 3–4, 2122,24). Toimiku materjalidest ja maavalitsuse vastusest nähtub, et vastu võetud teemaplaneeringu avalik väljapanek ja avalik arutelu on alles ees (tl 22, 24, 36 pöördel). Kohus juhib kaebaja tähelepanu Riigikohtu seisukohale (vt lahend nr 3-3-1-16-08), et avaliku väljapaneku käigus ei toimu mitte üksnes avalikkuse informeerimine planeeringust, vaid ka avalikkuse kaasamine planeeringu väljatöötamisse. Avalikku väljapanekut ei saa käsitada juba valminud planeeringulahenduse tutvustamisena avalikkusele, vaid avalikul väljapanekul esitletakse üksnes esialgset planeeringuprojekti, lõplik planeering valmib alles koostöös avalikkusega. Seega avaneb kaebajal edaspidi võimalus maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu menetluse raames korraldatava avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu käigus planeeringumenetluses aktiivselt osaleda ning kasutada oma õigust esitada planeeringule asjakohaseid ettepanekuid ja vastuväiteid. Planeeringu kehtestamise eelse otsustuse kohtulikul vaidlustamisel peab kaebusest nähtuma, et kaebaja on kasutanud ära kõik

-st tulenevad võimalused planeeringumenetluses aktiivseks osalemiseks. Planeeringu vastuvõtmine on planeerimismenetluses üksnes vaheetapp ning menetlus ei pea tingimata lõppema vastuvõetud planeeringu kehtestamisega, sest ka planeeringu avaliku väljapaneku või järelevalvemenetluse käigus võib ilmneda olulisi asjaolusid või muid takistusi, mis ei võimalda planeeringut vastuvõetud kujul kehtestada. Kuivõrd tekkinud olukorras ei ole saabunud kaebajale õiguslikke tagajärgi, mis võimaldaksid väita, et kaebaja subjektiivseid õigusi juba rikutakse, ning kuivõrd kaebusest nähtub, et menetluse kulgemine ei välista õiguspärase otsuse tegemist, siis ei ole kohtu arvates tegemist olukorraga, mil erandkorras oleks vajalik kohtu sekkumine menetlusse. 5.3

§ 7

lõike 3 alusel on maakonnaplaneeringu ülesanneteks maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine ning asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine. Õigusteoreetilise kirjanduse seisukohalt on äärmiselt kaheldav, et kaebajal üldse maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu vaidlustamiseks subjektiivset õigust tekib. 5 Üleriigiline planeering ja maakonnaplaneering on oma sisult liiga abstraktseid, et neid tervikuna üksikaktideks pidada. Maakonnaplaneeringu näol on tegemist strateegiaga, kus väga suure üldistusastmega planeeringukaartidel näidatakse ära olulisemate infrastruktuuri elementide vajadus ning mõningad maakonna territooriumi kasutamise üldised tingimused ning kus väga oluline roll on ruumilise arengu strateegilisi eesmärke ning üldiseid territooriumi kasutamise reegleid esitava teksti kanda. Et tegu oleks üldkorralduse, mitte halduse üldaktiga, peab see olema konkreetse asjaga tihedalt seotud. Seega, kui asuda seisukohale, et kaebajal siiski on kaebeõigus maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks, ei saa kaebaja teemaplaneeringut ometi vaidlustada osas, mis tema subjektiivseid avalikke õigusi ei puuduta.

1. Kui kaebuse aluseks olnud asjaolude õigsust eeldades puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus, võib kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel selle esitajale tagastada.
2. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et antud juhul on kaebeõigus välistatud, kuivõrd kohtulikult saab isikut kaitsta subjektiivsete õiguste rikkumise ning olulise puutumuse korral. Vaidlustatav menetlustoiming ei saa kaebajale aga iseseisvalt õiguslikke tagajärgi tekitada. Kohtulikult kaitstavate subjektiivsete õiguste rikkumise võimatuse tõttu tuleb kaebus tagastada. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel.
3. Kuivõrd kaebus tagastatakse kaebeõiguse ilmselge puudumise põhjendusel, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 249 lg 3 alusel läbi vaatamata. Tasutud riigilõiv vastavalt HKMS § 104 lg 5 punktile 2 tagastamisele ei kuulu. Aili Maasik Kohtunik 6