3-12-2002/20

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-12-2002 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2012, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Elva Linnavalitsuse 21.08.2012 korralduse nr 605 tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX esindaja Mirjam Siska Vastustaja - Elva Linnavalitsus Resolutsioon
2. Rahuldada XXX kaebus.
3. Tühistada Elva Linnavalitsuse 21.08.2012 korraldus nr
5. Mõista Elva Linnavalitsuselt kaebaja kasuks välja kantud menetluskulud summas 552 (viissada viiskümmend kaks) eurot. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest
6. detsembrist 2012 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
7. jaanuaril 2013 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Kinnistu, aadressil Elva, Puiestee tn 18, omanik XXX esitas Elva Linnavalitsusele 29.02.2012 taotluse korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks aadressil Puiestee tn
9. Elva Linnavalitsuse 06.03.2012 korraldusega nr 215 loeti Elva linna korraldatud jäätmeveo piirkonnas jäätmevaldaja XXX aadressil Puiestee tn 18 mitteliitunuks tähtajaga
10. märts 2012 kuni
11. jaanuar
13. Elva Linnavalitsuse 21.08.2012 korralduse nr 605 punkti 1 kohaselt lõpetati ennetähtaegselt jäätmevaldaja XXX mitteliitunuks lugemine korraldatud jäätmeveoga, kuna mitteliitunuks lugemise aluseks olnud asjaolud on muutunud – majavaldus aadressil Puiestee tn 18 on võetud kasutusele. Sama korralduse punktiga 2 loeti jäätmevaldaja XXX liitunuks korraldatud jäätmeveoga alates
14. septembrist 2012 ja punktiga 3 tunnistati kehtetuks Elva Linnavalitsuse 06.03.2012 korraldus nr 215 „Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine aadressil Puiestee tn 18“.
15. 22.08.2012 edastas Elva Linnavalitsus XXX e-posti vahendusel nimetatud korralduse skaneeritud koopia.
16. 19.09.2012 saabus kohtule XXX kaebus Elva Linnavalitsuse 21.08.2012 korralduse nr 605 tühistamise nõudes. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
17. Kaebaja leiab, et korraldus on õigusvastane alljärgnevatel põhuseil: 1) vastustaja on rikkunud õiguse üldtunnustatud põhimõtteid, sh õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet; 2) korraldust ei ole põhjendatud; 3) vastustaja on puudulikult täitnud uurimisprintsiipi; 4) kaebajale ei olnud tagatud ärakuulamisõigus. Esialgses kaebuses kinnitas kaebaja, et tema olukord ei ole muutunud 29.02.2012 Elva Linnavalitsusele esitatud taotluses, milles kaebaja taotles enda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist. 12.11.2012 edastas kaebaja kohtule täiendavad seisukohad. Kaebaja leiab, et vastustaja väited kaebusele on paljasõnalised ja ei ole kontrollitavad just seetõttu, et vastustaja ei ole esitanud oma väidete kinnituseks tõendeid, mistõttu ei ole kaebajal võimalik ennast sellises olukorras kaitsta. Kaebaja arvates ei ole vastustaja välja toonud vaidlustatud korralduses asjaolude muutumist, kuigi oma kirjalikus seletuses väidab, et vaidlustatud korralduse tegemise tingis asjaolu, et jäätmeveoga mitteliitunud lugemise aluseks olnud asjaolud olid muutunud. Kaebaja leiab, et vaatamata tarbitud vee kogusele, on vastustaja teinud vee koguse pinnalt ebaõiged ja ennatlikud järeldused kinnistu kasutusele võtmise kohta. Kaebaja on seisukohal, et kui vastustaja oleks võtnud kinnistu omanikult seletuse enne järelduste tegemist, oleks vastustaja saanud ka kontrollida kaebaja väidet selle kohta, et kinnistu pole kasutusele võetud ei kaebaja enda poolt ega kellegi teise poolt. Kaebaja väidab, et 05.10.2012 edastas vastustaja talle kirja, milles teavitati kaebajat, et Elva Linnavalitsus algatas järelevalve menetluse, mille eesmärgiks on välja selgitada, kas kinnistut Puiestee tn 18 kasutatakse või seal elatakse. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud korraldus on õigusvastane juba seetõttu, et vaidlustatud korraldus koostati 21.08.2012, menetlust aga alustati alles 04.10.2012, seega alustati menetlust pärast vaidlustatud korralduse väljaandmist. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et kooskõlas uurimisprintsiibiga on välja selgitatud kõik korralduse andmisel olulised asjaolud, leides, et uurimisprintsiibi täitmise juures on elementaarne võtta seletus menetlusaluselt isikult. Kaebaja väidab, et kuna vastustaja pole kordagi kaebaja poole pöördunud seletuse võtmiseks, siis ei saa vaide esitamist mitte mingil juhul käsitleda ärakuulamisõiguse tagamisena. Kaebuse esitaja taotleb kaebuse rahuldamisel korral menetluskulude hüvitamist kogusummas 1090 eurot, millest 15,00 eurot moodustab tasutud riigilõiv ja 1075 eurot moodustavad kohtuvälised kulud. 2 VASTUSTAJA VASTUVÄITED
18. Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega ja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et ta ei ole rikkunud õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna kaebajal ei saanud olla õiguspärast ootust, et korraldus nr 605 jääb kehtima olukorras, kus selle andmise aluseks olnud asjaolud on muutunud. Vastustaja väidab, et korralduse nr 215 andmise aluseks ja eelduseks oli, et kaebajale kuuluvat kinnistut aadressil Puiestee tn 18 ei kasutata, kuid korralduse nr 215 andmise aluseks olnud asjaolud olid korralduse nr 605 andmise ajaks muutunud. Ekslik on kaebaja seisukoht, et korraldusega nr 215 oli kaebajale antud soodustus, millest ta korraldusega nr 605 ilma jäeti. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ärakuulamisõigust ei ole rikutud, kuna talle oli antud võimalus esitada korralduse nr 605 kohta oma vastuväited. Ja isegi, kui ärakuulamisõigust oleks rikutud, siis ei saa see olla aluseks korralduse nr 605 tühistamisele. Vastustaja 15.11.2012 täiendavate vastuväidete kohaselt on kaebaja võtnud omaks, et korraldatud jäätmeveost mitteliitumise perioodil kasutas tema või tema perekonnaliikmetest kinnistut aadressiga, Elva, Puiestee 18, mistõttu vastustajal ei olnud kaalutlusõigust jätta korraldus andmata. Vastustaja on seisukohal, et mistahes menetlusvead ei saanud kaasa tuua valede järelduste tegemist ning seetõttu on korraldus õiguspärane – seda on piisavalt põhjendatud ning selles on nõuetekohaselt märgitud nii õiguslik kui faktiline alus. Samuti ei nõustu vastustaja kaebaja taotlusega menetluskulude hüvitamiseks, leides, et kaebaja kulud õigusabile ei ole põhjendatud ega vajalikud. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
19. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja Elva Linnavalitsuse 21.08.2012 korraldus nr 605 tuleb tühistada.
20. Korraldatud jäätmevedu on jäätmeseaduse (JäätS) § 66 kohaselt olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. JäätS § 69 lg 4 sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest.
21. Elva Linnavolikogu 28.01.2008 määrusega nr 3 kehtestatud „Korraldatud jäätmevedu Elva linnas“ (edaspidi Määrus nr 3) kohaselt on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigiks segaolmejäätmed ning jäätmevaldajaks jäätmetekitaja (kinnisasja omanik, kinnisasja kasutaja, üürnik, korteriühistu jne), kelle valduses tekivad nimetatud jäätmed. Määruse nr 3 § 10 lg 4 p 3 võimaldab lugeda jäätmevaldaja mitteliitunuks korraldatud jäätmeveoga, kui jäätmevaldaja ajutiselt ei kasuta elu-, äri- või büroo- või muud sarnast ruumi. Ajutiseks ruumi mittekasutamiseks loetakse perioodi, mis on pikem kui 2 kuud.
22. Vaidlust ei ole selles, et Elva Linnavalitsuse 06.03.2012 korraldusega nr 215 loeti Elva linna korraldatud jäätmeveo piirkonnas jäätmevaldaja XXX aadressil Puiestee tn 18 jäätmeveoga mitteliitunuks tähtajaga 12.03.2012 kuni 20.01.2013 (tl 20). Kaebaja esitas Elva Linnavalitsusele 29.02.2012 taotluse, milles kinnitas, et eramu ei ole kasutuses, mistõttu ei teki jäätmeid, kuna ta elab ja töötab ajutiselt Harjumaal (tl 19). 3
23. Asja materjalidest nähtuvalt sai vastustajale
24. aasta suvel teatavaks, et kinnistut Puiestee tn 18 kasutatakse, mistõttu Elva Linnavalitsuse 21.08.2012 korraldusega nr 605 lõpetati kaebaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitumine aadressil Puiestee tn 18 ennetähtaegselt, tunnistati 06.03.2012 korraldus nr 215 kehtetuks ning loeti kaebaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates
25. septembrist
26. Ennetähtaegse lõpetamise põhjuseks on, et mitteliitumise aluseks olnud asjaolud on muutunud – majavaldus aadressil Puiestee tn 18 on võetud kasutusele. Korralduse õigusliku alusena on muuhulgas viidatud Määruse nr 3 § 12 lõikele 3, mille kohaselt linnavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine korraldatud jäätmeveoga, kui mitteliitunuks lugemise aluseks olnud asjaolud on muutunud(tl 11).
27. Elva Linnavalitsuse 21.08.2012 korralduse nr 605 näol oli tegemist haldusaktiga, millega tunnistati kehtetuks kaebuse esitaja suhtes soodustav haldusakt. Seega on tegemist kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga HMS § 51 ja HKMS § 6 lg 1 mõttes. Kaalutlusõigus on linnavalitsusele antud ka Määruse nr 3 §-s
29. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Haldusmenetluse üldiste põhimõtete järgi, HMS § 40 lg 1 kohaselt enne haldusakti andmist peab andma menetlusosalistele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Tulenevalt HMS § 40 lg 3 p-st 3 võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks. Kohus leiab, et vastustaja ei ole taganud kaebajale ärakuulamisõigust. Asjas puuduvad tõendid, et vastustaja oleks enne vaidlustatud korralduse andmist võtnud kaebajalt seletuse või teavitanud kaebajat toimuvast haldusmenetlusest. Kaebuse kohaselt tuli vaidlustatud korraldus kaebajale üllatusena. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja ei ole täitnud uurimisprintsiipi vajalikus ulatuses ja on jätnud kaebajalt võtmata seletuse, seega jätnud välja selgitamata korralduse andmisel olulised asjaolud. Vastustaja väidete kohaselt tuginesid nad enne korralduse andmist kahele allikale: kaebaja naabrid ja linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Maarika Uprus. Kuna vastustaja ei ole kohtule esitanud oma väidete kinnituseks tõendeid, siis on need väited paljasõnalised ja kontrollimatud. Elva Linnavalitsus teatas alles oma 04.10.2012 kirjaga nr 10-3.1/1744, et algatas järelevalve menetluse kinnistu aadressiga Elva Puiestee tn 18 korraldatud jäätmeveo nõuete täitmise üle, mille eesmärgiks on välja selgitada, kas kinnistut kasutatakse või seal elatakse (tl 33). Asja materjalidest nähtuvalt asus vastustaja tõendeid koguma ja esitama alles kohtumenetluses, mida tõendab nii 24.10.2012 kohtule esitatud AS Emajõe Veevärk vastuskiri, millest nähtuvalt on Elva Linnavalitsus pöördunud AS Emajõe Veevärk poole 08.10.2012 (tl 21) kui ka 15.11.2012 kohtule esitatud Elva Linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Maarika Upruse seletus (tl 45). Kuna asja materjalidest nähtuvalt alustas vastustaja haldusmenetlust üldse pärast vaidlustatud korralduse väljaandmist, siis on nimetatud korraldus kohtu arvates juba seetõttu õigusvastane.
30. Kaebaja arvates on vastustaja rikkunud õiguse üldtunnustatud põhimõtteid, sh õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet, mille kohaselt peab isikul olema õigus realiseerida oma õigusi mõistlikus ootuses, et talle lubatu jääb ka kehtima. Kui isikule on määratud mingiks ajaks teatud soodustus, siis antud põhimõte aitab vältida soodustuse ennetähtaegset äravõtmist. Kohus nõustub sellise väitega, kuid ei saa selle väitega nõustuda konkreetselt antud juhul. Mis puudutab õigusekindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet, siis neile põhiõigustele tuginedes ei saa kaebaja nõuda, et Elva linna korraldatud jäätmeveo piirkonnas tema jäätmeveoga 4 mitteliitunuks lugemine kehtima jääks olukorras, kus kinnistut Puiestee tn 18 hakatakse kasutama. Asjaolust, et korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatakse teatud tähtajaks, tuleneb üheselt, et jäätmevaldajal ei teki õiguspärast ootust sellele, et jäätmeveoga mitteliitumine selles näidatud tähtaja lõpuni igal juhul kehtib, kuigi mitteliitumise aluseks olnud asjaolud on muutunud. Kaebaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise eelduseks ja 06.03.2012 korralduse nr 215 andmise aluseks oli fakt, et kinnistut aadressil Puiestee tn 18 ei kasutata ning selle kehtimajäämist saab kaebaja loota vaid seni, kuni kinnistut ei kasutata. Kuna põhiõigusnormid, millele kaebaja tugineb, ei anna talle õigust nõuda korraldatud jäätmeveoga mitteliitumist, siis ei saa mitteliitumise ennetähtaegne lõpetamine neid põhiõigusi ka rikkuda.
31. Neil eeltoodud asjaoludel, vaatamata tõsiasjale, et ka siis, kui kaebaja ise või keegi tema pereliikmetest käib aeg-ajalt kinnistul, et tagada kinnistul järelevalve ja hooldamine, tekivad olmejäätmed, ei ole vaidlustatud korraldus õiguspärane haldusakt, kuna see ei vasta HMS § 54 nõuetele, vastustajal pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti, seega ei ole Elva Linnavalitsuse 21.08.2012 korraldus nr 605 kohtu poolt kontrollitav ja tuleb tühistada.
32. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja esindaja taotleb käesolevas asjas kantud menetluskulude väljamõistmist. Kohtule esitati menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (tl 35-40 ), mille kohaselt kaebaja kandis kulusid summas 1090,00 eurot (sh riigilõiv 15,00 eurot). HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtu arvates ei saa kaebuse esitaja esindaja poolt taotletud menetluskulusid, arvestades asja mahtu ja keerukust, pidada põhjendatuks. Kohus peab põhjendatud menetluskulude suuruseks 552,00 eurot (sh riigilõiv 15,00 eurot), mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Maare Aloe kohtunik 5