) §-le 8 lg 2, 76 lg 1, 100, 113 lg 1, 157 lg 2, 636 lg 1. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 480 eurot, viivis seisuga 26.06.2012 sissenõutavaks muutunud osas 22, 94 eurot, viivis alates 27.06.2012 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana vastavalt
lg 1 ettenähtud ulatuses ja edasi viivis kuni põhinõude täitmiseni vastavalt
Määrata kindlaks ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud, sh. lepingulise esindaja kulud 270 eurot ja riigilõiv 102, 25 eurot. 2. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta täitis juulis 2011 sõlmitud lepingu veebilehekülje koostamiseks. Kostja ei ole tehtud tööd hagejale üle andnud. Seetõttu esitas hageja nõude kostja vastu tasutud käsiraha tagasisaamiseks. Veebilehekülg loodi ettevõtte OÜ Antli teenuste tutvustamiseks, kauba tellimiseks ning seega ei saanud R. K. kui eraisik lepingut sõlmida. R. K. tegutses hageja volitatud esindajana, kellel on õigus sõlmida lepinguid töövõtjatega. Väide, et ta ei ole käsiraha saanud ning hageja esitatud tõendil käsiraha tasumise kohta on võltsitud kostja allkiri, on väär ja eksitav. Kostja väide, et 2011 oktoober 2011 sai ta tehtud töö eest tasu sularahas, mille kohta andis dokumendile allkirja, kinnitab käsiraha saamist. Kostja väide, et ta on allkirjastanud mõned tšekid, millel ei olnud peale tema allkirja ja numbrite mitte midagi, on paljasõnaline. Arusaamatu, miks ta allkirjastas tšekke. Hageja kinnitab, et kostja allkirjastas dokumendi käsiraha saamise kohta. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja tasuma tehtud töö eest üleandmis-vastuvõtmisakti alusel või avansiliselt ettemaksuna. Pooled ei ole allkirjastanud üleandmis-vastuvõtmisakti. Hageja maksis kostjale avansilise ettemaksu (käsiraha) summas 480 eurot. Kuna kostja ei ole lepingut täitnud, on hagejal õigus ettemaks tagasi nõuda (
II KOSTJA VASTUS JA SEISUKOHAD
) § 157 lg 2 ning tasutud käsiraha peab kostja tagastama. Kuigi hageja väidab hagiavalduses ja kostja pole sellele vastu vaielnud, et tasutud 480 eurot tuleb käsitleda käsirahana
MS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Eelkõige märgib kohus, et hageja esindaja viidatud
lg 2 ei sätesta õiguslikke tagajärgi juhuks, kui lepingut rikub käsiraha saanud pool (antud juhul kostja), millele hageja esindaja aga tugineb.
lg 1 kohaselt on käsirahaks ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse.
rakendatakse ainult lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks sõlmitud kokkulepetele. Käsiraha ei ole samastatav ka ettemaksuga. Sätet ei kohaldata ettemaksule, mille puhul ei ole tegemist iseseisva võlasuhtega, vaid sõlmitud lepingu osalise täitmisega ja kus puudub käsirahale iseloomulik lepingu sõlmimise tõendamise funktsioon. Hageja on nimetatud summat üle andes ka ise märkinud selgitusse „ettemaks veebilehe eest 400 €, väljamakse viimistlemise eest 80 €“. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja esindaja arusaam on väär, tasutud 480 eurot ei saa lugeda käsirahaks
lg 1 mõttes ja seega ei saanud kostja seda ka omandada
7. Hageja väitel sõlmisid pooled 2011 juulis suulise töövõtulepingu, millega järgi pidi kostja looma OÜ-le Antli veebilehekülje hageja kirjelduse järgi 2011 aasta oktoobriks. Kostja arvates oli poolte vahel kokkulepe, et kostja teeb tööd programmeerijana ja tasumine toimub ajatasuna. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (
Kohus leiab, et pooled sõlmisid töövõtulepingu, millega kostja kohustus looma veebilehekülje. Nimetatut on kostja ka ise tunnistanud, väites oma vastuses (tl. 39), et tal oli kohustus esimesel kuul kirjutada koduleht. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kohustuseks oli veebilehekülje loomine. Kohus leiab, et hageja nõuab kostjalt lepingujärgse töövõtutasu 480 € täies ulatuses tagastamist. 8. Hageja on selgitanud, et kostja ei valmistanud hagejale veebilehekülge vastavalt hageja etteantud tehnilisele kirjeldusele ja ei andnud tehtud tööd üle. Kostja arvates ei saa talle ette heita, et töö oleks mittekohaselt tehtud (enne tööde tegemist selgitas kostja, et töö on väga ajamahukas ning osaliselt ei ole seda võimalik realiseerida, seoses kostja poolt vajalike teadmiste puudumisega).
lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Kostja täitis põhikohustuse, luues veebilehekülje. Hageja pole väitnud, et kostja veebilehekülge üldse ei loonud. Seega tugineb hageja asjaolule, et kostja tegi töö puudustega. Järelikult on hageja nõudeõiguse tekkimise eelduseks töö lepingutingimustele mittevastavus (
) ning töövõtja vastutus selle eest (
). Hageja pole esile toonud, millised olid puudused kostja töös, mis ulatuses oli töö tehtud puudulikult ja kui olulised puudused olid. Töövõtja tasunõue muutub
Sama sätte lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui 3 töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Toimiku materjalide juures olevalt arvelt (tl. 23), mille alusel kostjale 13.10.2011 maksti, on hageja nimetatud summat üle andes märkinud selgitusse „ettemaks veebilehe eest 400 €, väljamakse viimistlemise eest 80 €“. Hagiavalduses on hageja märkinud, et lepingu täitmise tähtajaks oli 2011 oktoober. Eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et hageja on tasunud veebilehe loomise eest 400 € ja pooled on edaspidi kokku leppinud veebilehe viimistlemise, mille eest on kostja saanud ettemaksu 80 €. 9. Hageja väitel taganes ta 2011 detsembris lepingust ja teavitas sellest kostjat. Kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist (
Kui tellija nõuab parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist (
Kui töö ei vasta lepingutingimustele, peab tellija selle siiski vastu võtma, kui töövõtja ei vastuta seaduse või lepingu kohaselt puuduste eest. Hageja pole väitnud, et ta on nõudnud töö parandamist ja andnud selleks kostjale täiendava tähtaja (
lepingust taganemise õiguse kasutamist. Samuti ei nõua hageja tellitud asja puuduse kõrvaldamise kulude hüvitamist (
§-d 101 lg 1 p 3, 103 ja 115) kahjuhüvitisena täitmise asemel, vaid makstud tasu täies ulatuses tagastamist. Lepingust taganemiseks on üldjuhul vajalik, et lepingupool oleks lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (
Seega pole tuvastatav lepingust taganemise materiaalsete eelduste olemasolu ning taganemisavalduse tegemise ja selle avalduse nõuetekohane kättetoimetamine kostjale (taganemise formaalsed eeldused). Lähtudes üldisest tõendamiskoormuse jaotusest (TsMS § 230 lg 1 esimene lause) peab eelnimetatut tõendama hageja. Kuna lepingust taganemise õiguse teostamise eeldused pole täidetud ja hageja on nõudnud tasu tagastamist täies ulatuses, milleks hagejal õigust ei ole, tuleb hagi jätta rahuldamata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.