Obsah (4)

§ 180§182§ 59§ 61

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristina Maimann Otsuse kuulutamise aeg ja koht 02.07.2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-1609 Haldusasi A. S. kaebu

§ 180, § 181 lg 1).

Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (

§182lg lp 9).

Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KAIK

1. Tallinna Vangla 09.05.2011 käskkirjaga nr 574-d karistati kaebajat vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Tallinna vangla kodukorra p 14.2.3 rikkumise eest isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamisega üheks kuuks. Haldusakti kohaselt pani kaebaja 09.04.2011 kella 17.00 paiku toime distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et jalutuskäigult kambrisse tulles kaldus ta marsruudist kõrvale ja võttis kambri 321 aknalaualt pool pakki (umbes 50g) teed ning tahtis seda kambrisse kaasa võtta.
2. 12.05.2011 esitas kaebaja käskkirja peale väide, mis 14.06.2011 vaideotsusega nr 1-13/20866-1 jäeti rahuldamata.
3. 28.06.2011 esitas kaebaja halduskohtule kaebuse käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tema ei ole käskkirjas etteheidetud tegu toime pannud. Tema marsruudist kõrvale ei kaldunud ning tema juurest leitud teepakk oli tal taskus juba jalutama minnes. Kaebaja on seisukohal, et ebaõiglane karistus võib ohustada, tema ennetähtaegset vabanemist. 04.03.2012 vastuses vastustaja seisukohtadele, heidab kaebaja vastustajale ette distsiplinaarasja puudulikku uurimist, kuna vastustaja ei kogunud muid tõendeid peale R.A. ettekande. R.A. aga ei saanud näha, kas kaebaja võttis aknalaualt teepaki, sest tema asukohast ei olnud see nähtav.
5. Vastustaja Tallinna Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning vaidlustatud käskkiri on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastab vorminõuetele ja sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja väide selle kohta, et tema ei ole marsruudist kõrvale kaldunud, on ümber lükatud vanglateenistuse ametniku 09.04.2011 ettekandega nr 745, mille kohaselt on vanglateenistuse ametnik märkinud ära kaebuse esitaja konkreetse tegevuse - võttis jalutuskäigult tulles aknalaualt pool pakki teed ja püüdis seda kambrisse viia. Käesolevas asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et distsipliinirikkumist ei ole toime pandud. Puudub alus kahelda ettekandes märgitu tõelevastavuses, kuivõrd vanglaametnikul puudub igasugune tõsiseltvõetav põhjus mõelda välja ja panna kirja loogiline ning üksikasjalik, kuid tõele mittevastav ettekanne kinnipeetava suhtes. Sellise käitumise puhul riskiks vanglaametnik asja ilmsiks tulekul enda suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisega. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja ja vastustaja seisukohad, tunnistaja ütlused ning tutvunud toimiku materjalidega, on seisukohal, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Menetlusosalistel on vaidlus selle üle, kas kaebuse esitaja pani toime teo (jalutuskäigult kambrisse tulles kaldus marsruudist kõrvale ja võttis kambri aknalaualt pool pakki teed), mille eest teda on distsiplinaarkorras karistatud. Kaebuses esitatud kaebaja väide, et distsiplinaarsüüteo toimepanemine ei ole tõendatud, ei leidnud kohtumenetluses kinnitust. Kaebaja taotles eelmenetluses kohtult vanglaametniku, kelle ettekandele tuginedes tuvastati distsiplinaarmenetluses distsiplinaarsüüteo toimepanek, tunnistajana ülekuulamist. Kaebaja ei esitanud kohtule ise muid tõendeid. Kaebaja enda paljasõnaline väide vaidluse aluseks oleva asjaolu kohta, ei ole asjas tõendiks. Järelevalveosakonna vanemvalvur R. A. 09.04.2012 ettekandest nr 745 nähtub, et 09.04.2011 II eelvangistushoone I korrusel kella 17.00 paiku kinni peetav isik S. A. jalutuskäigult tagasi tulles, võttis k-321 aknalaualt pool pakki teed (umbes 50g) ja püüdis seda viia kambrisse sisse. Läbiotsimise ajal teepakk ära võetud. Kinnipeetav isik hoidis teepakki käes. (tlk 21) Asjaolu üle, et teepakk kaebaja käes oli vaidlus puudub. 2 Sama vanglaametnik andis tunnistajana ütlusi ka halduskohtu 26.06.2012 istungil (tlk 50-52 kohtuistungi protokoll) ning tema kohtuistungil antud ütlused on kooskõlas tema poolt koostatud varasema ettekandega. Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole tal kaebuse esitajaga vihavaenu ega olnud põhjust kättemaksuks, samuti ei eelnenud vaidlusalusele sündmusele mingeid intsidente kaebajaga. Tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta kaebaja poolt teepaki võtmist vahetult, kuna astus just sellel hetkel nurga tagant välja ja oli 6-7 sammu kaugusel Kohtul ei ole menetluse käigus esitatud teabe ja tunnistaja kohtuistungil ülekuulamise põhjal alust tunnistaja ütluste õigsuses kahelda.

§ 59

lg 1 järgi peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Vanglaametniku ettekanne vaidlusaluse sündmuse kohta on käsitletav ühe tõendina, mida tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega.

§ 61lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu.

Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Käesoleval juhul distsiplinaarmenetluse käigus ja kohtumenetluses kogutud tõendid omavahel vastuolus ei ole. Tõendeid, millest kohus saaks teha järelduse, et kaebaja ei kaldunud marsruudist kõrvale ega korjanud üles teepakki, mis temalt hiljem käest leiti, kohtule esitatud ei ole. Kaebaja märkis 14.09.2011 kirjalikus seisukohas, et temaga koos jalutasid kambrikaaslased, kuid ei taotlenud nende ülekuulamist tunnistajana, kuigi kohus juhtis tähelepanu oma väidete tõendamise vajadusele. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks juba haldus- või vaidemenetluses tuginenud sellele, et mõni tema kaaskinnipeetav saaks kinnitada kaebaja väiteid ning vangla juhtkond oleks jätnud seega kaebaja sellekohased väited põhjendamatult tähelepanuta ja oleks rikkunud distsiplinaarsüüteo kohta tõendite kogumise ning õiguspärase otsuse tegemise nõudeid. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav isik kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 100 lg 1 kohaselt võib käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude Õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus, isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks ning kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks. Tallinna Vangla kodukorra p 14.2.3 järgi on saatmise ajal keelatud rääkida kõrvaliste isikutega, hõigelda, visata maha või üles korjata esemeid ja prahti, kalduda vanglaametniku loata kõrvale marsruudist, vajutada nuppudele, lülititele ning segada liikumist. Kohus on seisukohal, et kaebajale süüks pandud rikkumine on tõendatud ning rikkumine oli süüline. Vastustaja oli õigustatud kohaldama kaebaja suhtes seaduses sätestatud distsiplinaarkaristust. Distsiplinaarkaristuse valikut on vaidlustatud käskkirjas põhistatud. Käskkirja kohaselt kergendavad asjaolud puudusid ning raskendava asjaoluna on arvestatud kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Antud juhul ei ole kohtul alust pidada määratud karistust ebaproportsionaalseks. Kaevatud käskkiri vastab haldusaktidele esitatavatele nõuetele, selles on toodud nii selle andmise faktiline kui ka õiguslik alus ning haldusorgani kaalutlused. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 7. Menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitatud ei ole. Kristina Maimann Kohtunik 3