Obsah (4)

§ 121§ 45§ 44§ 55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 29.08.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-1727 Haldusasi R.R.i kaebus Menetlustoiming Kaebuse tagastamine, esi

) versioon, mistõttu ta viitab vanale

-le. Samal põhjusel ei ole tal võimalik täita kehtiva

§-de 37-39 nõudeid. KOHTU PÕHJENDUSED: I

1. Kaebaja on esitanud kohtule mitu nõuet, mida kohus järgnevalt käsitleb. Esiteks on kaebaja esitanud halduskohtule nõude teha kindlaks OÜ Promethean tegevuse postimajas Narva mnt 1, Tallinn – lammutustegevusel ohutusnõuete järgimata jätmine – õigusvastasus. Kaebuse esitaja leiab, et OÜ Promethean on seadunud ohtu kaebuse esitaja elu ja 2 tervise ja põhjustanud kaebaja haigestumise 7.08.
2. Ühtlasi palub kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse korras peatada lammutustegevus aadressil Narva mnt 1, Tallinn.
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 1 punktis 1 sätestatakse, et halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Tagastamisel selgitab kohus võimalusel, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (

§ 121lg 3).

6. Kohus selgitab kaebajale, et halduskohus on erikohus avalik-õiguslikes suhetes, peamiselt haldusõigussuhetes üksikisiku ja avaliku võimu kandja vahel puhkenud vaidluste lahendamiseks.

§-st 4 tulenevalt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

1. Kohus selgitab, et OÜ Promethean on eraõiguslik juriidiline isik ning kohtule ei ole esitatud kaebaja poolt selliseid andmeid, millest nähtuks, et nimetatud osaühing täidaks avalik-õiguslikke ülesandeid. Seega ei ole halduskohtu pädevuses tuvastada OÜ Promethean tegevuse õigusvastasust. Kui kaebuse esitaja leiab, et OÜ Promethean on kaebuse esitajale tekitanud õigusvastaselt kahju, siis tuleb tal esitada hagi maakohtule näidates ära, millise õigusvastase tegevusega kaebajale kahju tekitati ning milles see kahju seisneb. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kõik võimalikud vaidlused kaebaja ja OÜ Prometheani vahel on tsiviilõiguslikud vaidlused eraisikute vahel, mille lahendamine kuulub maakohtu pädevusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 79 lg 1 kohaselt võib juriidilise isiku vastu hagi esitada tema asukoha järgi. Seega tuleb kaebajal esitada oma hagi vastavale maakohtule.
2. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu antud kaebuse läbivaatamine kaebaja poolt esitatud esimeses ja kohtu määruse punktis 4 märgitud nõudes halduskohtu pädevusse ning kaebus tuleb kaebajale selles osas tagastada

§ 121lg 1 punkti 1 alusel.

II

1. Kuna kaebusest nähtub, et kaebuse esitaja peamiseks probleemiks ei ole aga mitte OÜ Prometheani tegevus vaid kaebuse esitaja ei nõustu hoopis Tallinna Linnaplaneermise Ameti (TLPA) tegevusega, siis kohus käsitleb alljärgnevalt eraldi kõiki kaebuse esitaja nõudeid, nende lubatavust ja annab võimalusel omapoolsed soovitused, kuidas kaebajal oleks kõige tõhusam saavutada oma eesmärke.
2. Kaebuse esitaja taotleb, et halduskohus teeks kindlaks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti toimingute – põhjendamatute ja elukvaliteeti halvendavate ehituslubade andmisel Narva mnt 1 ja Vana-Lõuna 4/Tatari 11 – õigusvastasuse ning tühistaks vastavad ehitusload. Nimetatud nõudest võib järeldada, et kaebaja soovib esiteks TLPA toimingute – põhjendamatute ning elukvaliteeti halvendavate ehituslubade andmisel Narva mnt 1 ja Vana-Lõuna 4/Tatari 11 – õigusvastasuse tuvastamist ja teiseks Narva mnt 1 ja Vana-Lõuna 4/Tatari 11 osas välja antud ehituslubade tühistamist. 3
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. 12. Alates 1.01.2012 kehtima hakanud

§ 45

sätestab täiendavad kaebeõiguse piirangud.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kohus on seisukohal, et kaebaja tuvastamiskaebus ei ole viidatud sätte alusel lubatav. Kaebajal oli võimalik oma õigusi kaitsta tõhusamate tühistamisnõuetega ning kaebuse esitaja on seda võimalust ka kasutanud vaidlustades Narva mnt 1 ja Vana-Lõuna 4/Tatari 11 osas välja antud ehitusload tühistamiskaebusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebuse nõue TLPA toimingute – põhjendamatute ning elukvaliteeti halvendavate ehituslubade andmisel Narva mnt 1 ja Vana-Lõuna 4/Tatari 11 – õigusvastasuse tuvastamiseks tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

1. Kohus kontrollis ehitisregistrist (www.ehr.ee), kas Narva mnt 1, Tallinn (Tallinna Peapostkontor), ehitisregistrikood 120218853 ehitise suhtes on väljastatud ehitusluba, mille alusel võiksid toimuda nimetatud aadressil kaebaja poolt märgitud ehitustööd. Ehitisregistrist nähtub, et viimane dokument antud aadressi kohta on antud 9.06.2011 ja selleks on kasutusluba kasutamise otstarbe muutmisel. Ehitusluba ehitise rekonstrueerimiseks on antud aga 20.03.
2. Seega ei ole käesoleval aja väljastatud ühtegi sellist ehitusluba, mida kaebuse esitaja saaks kohtus tühistamisnõudega vaidlustada. Kaebusest nähtub üksnes, et ajal, mil kaebaja soovis kasutada postiteenuseid, oli hoones müra, vibratsioon ja tolm lendles. Sellest ei saa veel järeldada, et hoones toimuvad ehitustööd ehitusseaduse tähenduses. Hoones võivad toimuda ka remonditööd, mis võivad samuti kaasa tuua kaebaja poolt kirjeldatud ebamugavused, kuid mis ei vaja ehitusluba. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et ehitusseaduse (EhS) § 2 lg 8 kohaselt on ehitise rekonstrueerimine ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Oluliseks rekonstrueerimiseks loetakse sellist rekonstrueerimist, mille maksumus on suurem kui üks kolmandik rekonstrueeritava ehitisega samaväärse ehitise keskmisest ehitusmaksumusest. Eeltoodust järeldub, et ehitusluba ei ole vaja, kui konkreetsel objektil toimuv remonditööde maht ei vasta eeltoodud sättele. 14.

§ 44

lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik Narva mnt 1, Tallinn asuva hoone suhtes väljastatud või väljastatavat ehitusluba vaidlustada tühistamiskaebusega 30 päeva jooksul ehitusloast teadasaamisest juhul, kui see ehitusluba rikub kaebaja subjektiivseid õigusi (kaebaja omandit vms). See tähendab, et kaebaja suhtes peab esinema tema seadusega kaitstud õiguste oluline riive, mis on põhjustatud haldusakti (ehitusloa) väljaandmise ja selle alusel toimuva tegevusega. Nähtuvalt seadusandlusest ja senisest kohtupraktikast ehituslubade vaidlustamisel on kohus seisukohal, et ei saa õiguslikult kaitsta kodaniku soovi kasutada just konkreetse postkontori teenuseid, sest sellist õigust ei ole seadusega isikutele antud. Asjaolu, et kaebaja kasutab just Tallinnas Narva mnt 1 asuvat postkontorit, on kaebaja enda vaba valik ning keegi ei sunni teda 4 kasutama just nimetatud aadressil asuvad postkontorit. Kaebaja võib valida endale mõne teise postkontori ning kasutada selle teenuseid. Lisaks sellele ei ole käesoleval juhul ei ole kohtule teadaolevalt Narva mnt 1, Tallinn ehitise osas peale 2002 aastat ehitusluba väljastatud, mis lubaks hoone lammutamist, rekonstrueerimist vms, mistõttu on kaebus ainetu (kuna ehitusluba puudub, ei ole võimalik sellega rikkuda kaebuse esitaja õigusi) ning kaebus kuulub selles osas tagastamisele. Samuti ei nähtu kohtukaebusest, milliseid kaebaja subjektiivseid õigusi ehitusluba rikuks. Kaebuse esitaja märkis, et Narva mnt 1, Tallinn tekkinud olukord häirib lisaks kaebajale ka Eesti Posti klienditeenindajaid ja teisi kliente. Kohus leiab, et kaebajal puudub lähtudes

§ 44

lg 2, mis sätestab, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul, õigus esitada kaebust Eesti Posti klienditeenindajate ja teiste klientide õiguste kaitseks. Seadusega sellist õigust kaebajale antud ei ole. Seega ei ole kaebus ka selles osas lubatav ning kaebaja nõue tühistada Narva mnt 1, Tallinn hoone suhtes välja antud ehitusluba tuleb kaebajale tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

1. Oma järgmises nõudes on kaebuse esitaja taotlenud Vana-Lõuna 4/Tatari 51 ehitusloa tühistamist. Kohus kontrollis ehitisregistrist (www.ehr.ee ), kas Vana-Lõuna 4/Tatari 51 suhtes on väljastatud ehitusluba. Ehitisregistrist nähtub, et 3.04.2012 on TLPA väljastanud ehitusloa nr 55233 ehitise täielikuks lammutamiseks. Ehitise lammutamist on alustatud vastava teatise kohaselt 17.05.
2. Nagu kohus juba eelnevalt selgitas (vt määruse p 14), saab isik esitada kaebuse halduskohtule üksnes enda õiguste kaitseks. Kohtukaebusest, ei nähtu, milliseid kaebaja subjektiivseid õigusi 3.04.2012 ehitusluba nr 55233 rikuks. Riigikohus on sedastanud oma 24.05.2010 lahendis nr 3-3-1-29-10 p 32, et pelgalt miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine pole subjektiivsed õigused, mida isik saaks kaitsta ehitusloa tühistamise menetluses ning oluline on analüüsida konkreetsel juhul ehitamisega kaasnevaid mõjutusi. Asjaolu, et kaebajal oli mugav kasutada Vana-Lõuna 4/Tatari 51 asuvaid kauplusi ning kaebaja sooviks on olemasoleva mugava võimaluse kaupluse külastamiseks säilimine, ei ole selliseks subjektiivseks õiguseks, mis oleks kaitstav halduskohtus ehitusloa tühistamiskaebuse esitamisega. Kaebaja ei ole ära näidanud ühtegi sellist subjektiivset õigust, mille kaitseks oleks võimalik ehitusloa tühistamiskaebus kohtule selles kontekstis esitada. Lisaks eeltoodule tuleb arvestada ka asjaolu, et 3.04.2012 ehitusloa nr 55233 vaidlustamise tähtaeg on suure tõenäosusega möödunud ning ehitusluba on juba realiseerima asutud 17.05.2012 (lammutustööde alustamise aeg). Seega ei täidaks ehitusloa tühistamine ka kaebaja poolt soovitud eesmärki, kuna hoone, mille lammutamisega kaebaja ei nõustu, on juba ära lammutatud – viimast kinnitab kaebaja ka ise. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks ja otstarbekaks anda kaebajale võimalust selles osas kaebuse täpsustamiseks ning kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Märgitud põhjustel leiab kohus, et kaebuse materjalide alusel on antud juhul kaebeõigus välistatud, kuivõrd kohtulikult saab isikut kaitsta subjektiivsete õiguste rikkumise ning olulise puutumuse korral. Kohtulikult kaitstavate subjektiivsete õiguste rikkumise võimatuse tõttu tuleb kaebus Vana-Lõuna 4/Tatari 51 suhtes 3.04.2012 väljastatud ehitusloa nr 55233 tühistamisnõude osas tagastada kaebuse esitajale

§ 121lg 2 punkti 1 ja ka 2 alusel.

5 Kohus selgitab, et kui kaebaja ei ole rahul mingite konkreetsete TLPA tegevustega postimajas toimuva remondi osas, siis on kaebajal võimalik pöörduda otse TLPA poole ja esitada viimasele selgelt oma taotlus. Kui kaebaja leiab, et postimajas toimub ehitustegevus ja see ei vasta seaduse nõuetele, siis saab kaebaja teha haldusorganile ettepaneku ehitusjärelevalve teostamiseks. Samas ei saa kaebaja esitada ka TLPA-le üldsõnalisi nõudmisi, et viimane ei halvendaks kaebaja elukvaliteeti vms. Kohus märgib, et otsustus, kuhu konkreetselt rajatakse kaubanduspinnad, postkontorid ja muud teenindus ja äriettevõtted ja kust neid likvideeritakse, ei sõltu mitte ainult vastavat otsust tegevast haldusorganist, vaid ikkagi olulisel määral äriühingute juhtide ning kinnisvara omanike soovidest ehk tegemist on isikute omandiõiguse käsutamise küsimusega, mille puhul lõplik otsustamine (pärast ehitamisõiguse saamist avalikult võimult) kas ehitada või mitte on kinnisasjade omanike, mitte haldusorgani käes. TLPA üksnes langetab seaduse alusel ja sellega kooskõlas kinnisvara omanike taotluste alusel tema kompetentsis olevaid otsuseid. Kuhu ja mida rajatakse otsustakse üld- ja detailplaneeringute menetluses, kus on avalikkuse kaasamise kohustus ja laiem kaebeõigus. Kui kaebaja soovib enam kaasa rääkida oma elukeskkonna planeerimises, siis tuleb tal järgida erinevate üld –ja detailplaneeringute menetlusi ning vajaduse korral neis oma arvamust avaldada ja huvisid kaitsta. Läbi ehituslubade vaidlustamise see võimalik ei ole, kuna ehitusloa vaidlustamine eeldab konkreetset riivet kaebaja seadusest tulenevatele õigustele (näiteks omandiõigusele). III 16. Kaebuse esitaja taotleb kaebuses ka Vabariigi Valitsuse kohustamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu korraldama RVastS § 6 kohaselt Tallinna linnas postiteenuseid ohututes ruumides, mõistliku hinnaga ja kvaliteetselt. RVastS § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada kõigepealt selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Eeltoodust tulenevalt saab kohustamiskaebusega RVastS § 6 alusel halduskohtusse pöörduda üksnes juhul, kui isik on pöördunud haldusorgani poole konkreetse taotlusega ja taotlus on lahendatud või ollakse taotluse lahendamisega õigusvastases viivituses. Vaid sellisel juhul saab rääkida isiku subjektiivsete õiguste riivamisest

§ 44lg 1 tähenduses.

Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et postiseaduse § 46 lg 1 sätestab, et postiteenuse osutaja tegevuse peale, mis on vastuolus õigusaktidega või tema tegevusloa tingimustega, võib iga isik esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vaatab Konkurentsiameti peadirektor või tema volitatud isik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebuse läbi ja teeb selle kohta otsuse 60 päeva jooksul kaebuse saamisest arvates. Nimetatud sättest tulenevalt saab juhul, kui kaebaja leiab, et AS Eesti Post tegevus ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele, tuleb tal esitada kaebus kõigepealt Konkurentsiametile. Kohtukaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja oma huvide ja õiguste kaitsmiseks pöördunud ei Konkurentsiameti (kui postiteenuse osutaja järelevalveorgani) ega ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole pöördunud ja seega ei ole haldusorgan taotlust 6 lahendanud (välja andnud haldusakti) ega ole taotluse lahendamisega põhjendamatult viivituses (tegevusetus). Järelikult ei ole veel tekkinud vaidlust kaebaja ja haldusorgani vahel ja halduskohtul ei ole võimalik kontrollida haldusorgani tegevuse või tegevusetuse õiguspärasust ega teha haldusorganile ettekirjutust. 17. Kohus selgitab, et kui kaebaja vastava taotluse esitab ning haldusorgan keeldub taotluse rahuldamisest või põhjendamatult viivitab taotluse lahendamisega, on kaebajal õigus vaidlustada haldusorgani haldusakti, tegevust või tegevusetust halduskohtus. 18. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebaja nõue teha Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumile ettekirjutus korraldada Tallinna linnas postiteenuseid ohututes ruumides, mõistliku hinnaga ja kvaliteetselt tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

1. Lähtudes kaebuse esitaja seisukohtadest peab kohus vajalikuks märkida kaebajale, et vastavalt postiseaduse § 2 lg 1 on postiteenus adresseeritud postisaadetise edastamine majandustegevusena. Järelikult peab AS Eesti post teenima kasumit, kuna vastasel juhul ei oleks võimalik AS Eesti Posti majandamine. Kohus juhib kaebaja tähelepanu veel ka sellele, et tema väited, justkui AS Eesti Posti puhul ei oleks tegemist äriühinguga, ei vasta tõele. AS Eesti Posti puhul on õiguslikult tegemist äriseadustikus ettenähtud vormis- aktsiaselts – tegutseva äriühinguga.
2. Kaebaja on oma kaebuses avaldanud rahulaolematust ka postiteenuse hindadega. Universaalse postiteenuse hinnad määratakse Postiseaduse § 61 alusel lg 2 alusel kindlaks Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega Konkurentsiameti ettepanekul ja selleks on praegu „Kasutajalt universaalse postiteenuse eest võetav taskukohane tasu“ ning mille kehtiv redaktsioon on jõus alates 01.04.
3. Nimetatud määrus on õigustloov üldakt ja seda ei saa vaidlustada halduskohtus. Selliste õigustloovate üldaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse kontrolli teostamine kuulub Õiguskantsleri pädevusse. IV Esialgsete õiguskaitse taotlused
4. Riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, samuti kohtu tehtud määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kaebaja ei ole riigilõivu 16.08.2012 esitatud esialgse õiguskaitse taotluselt peatada lammutustööd Postimajas aadressiga Narva mnt. 1, Tallinn tasunud, vaid on kohtule esitanud menetlusabi taotleja majandusliku seisundi teatise. Samas on see teatis kohtule esitatud koos 27.08.2012 esitatud kaebusega. Sellest tulenevalt ei ole kohtule selge, millises osas soovib kaebaja menetlusabi saada. Selget ja vormikohast menetlusabi taotlust kaebuse esitaja kohtule esitanud ei ole. Käesoleval juhul teeb olukorra menetlusabi taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmisega veelgi keerulisemaks asjaolu, et kaebaja on esitanud kohtule sisuliselt kolm erinevat kaebust kolme erineva nõudega ja taotlusega rakendada kõigi kaebuste puhul esialgset õiguskaitset. Kohus on jõudnud käesolevas määruses eelpool järeldusele, et ühtegi kaebaja esitatud nõuet ei ole võimalik halduskohtus erinevatel põhjustel menetleda ja on tagastanud esitatud kaebuse(d) täies mahus. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et ka kõik esialgse õiguskaitse taotlused on ainetud, kuna nende taotlemisel silmas peetud õigusi ei ole võimalik halduskohtus kaitsta. 7
5. Esimese, 16.08.2012 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse puhul on kaebaja jätnud kohtu poolt määratud tähtajaks taotluse puudused kõrvaldamata (riigilõivu tasumata) ja on esitanud kohtule ainult oma majandusliku seisundi deklaratsiooni, mitte arusaadavat ja selget menetlusabi taotlust. Seetõttu esineb

§ 55lg 2 ettenähtud alus selle tagastamiseks läbivaatamatult ja kohus teeb seda.

1. Ülejäänud kahes nõudes on esialgse õiguskaitse taotlused samuti ilmselge puudusega tasumata on riigilõiv või esitamata menetlusabi taotlus sellest vabastamiseks. Kuigi need puudused on kõrvaldatavad, ei ole käesolevas menetluslikus olukorras kohtu hinnangul menetlusökonoomia ja asja võimalikult väikese ajakuluga lahendamise põhimõtetest tulenevalt mõistlik anda kaebuse esitajale täiendavat tähtaega tagastatud kaebuste esialgse õiguskaitse taotluste puuduste kõrvaldamiseks.
2. Kohus leiab, et tekkinud olukorras on õige ja kooskõlas menetlusseaduse mõttega ka kaebuse kahe ülejäänud nõudega seotud esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamatult tagastamine kaebajale koos kaebusega. Kohus märgib siinkohal lisaks, et kaebuse tagastamisega on ta sisuliselt andnud hinnangu, et ka esialgse õiguskaitse taotlused on perspektiivitud.
3. Kohus selgitab kaebajale, et kui kaebaja leiab vaatamata kohtu käesoleva määruse põhjendustele, et tal on siiski ükskõik millises nõudes kaebeõigus ja ta soovib kohtu käesolevale määrusele esitada määruskaebuse, võib ta ringkonnakohtule koos määruskaebusega esitada põhjendatud esialgse õiguskaitse taotluse ja tasuda sellelt koheselt riigilõivu või esitada koos määruskaebusega vastava(d) riigilõivust vabastamise taotlused. Selline asja edasine menetlemine on kaebajale kaheldamatult kiirem ja vähem koormavam ning igati kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku § 2 lg 2 sätestatud põhimõtetega. V. Menetlusabiga seotud küsimused
4. Kaebaja esitas kohtule koos kaebuse täiendustega 27.08.2012 menetlusabi taotleja majandusliku seisundi teatise, kuid ei esitanud kohtule avaldust, millest nähtuks, kas ja milleks ta menetlusabi taotleb.
5. Kuna selget ja puudusteta taotlust kaebaja menetlusabi saamiseks kaebaja kohtule ei ole esitanud ja kohus tagastab kaebuse, siis ei saa ka kohus lahenda menetlusabi osutamisega seotud küsimusi. Juhul, kui kaebaja soovib menetlusabi võimaliku määruskaebuse esitamisel, tuleb tal kohtule selleks esitada seaduses ettenähtud vormis taotlus. Daimar Liiv Kohtunik 8