Obsah (5)

§ 46§ 152§ 124§ 43§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 18. septembril 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-1249 Haldusasi OK Oiltrade OÜ kaebus Maks

§ 46

lõikes 1 sätestatut ning kaebus on esitatud 2 päeva pärast kaebetähtaja möödumist. Kuna kaebaja ei ole esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust, tuleb kaebus jätta läbi vaatamata.

1. 17.08.2012 seisukohas leidis kaebaja, et kaebus on esitatud kohtule tähtaegselt ja maksuotsuse kättetoimetamise tähtpäevaks tuleks lugeda 17.05.2012, mil OK Oiltrade OÜ maksuotsuse allkirja vastu kätte sai. Kaebetähtaja möödalasknuks lugemise korral palub kaebaja ennistada kaebetähtaeg, kuivõrd OK Oiltrade OÜ ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel, milleks oli Maksu- ja Tolliameti enda tegevus. MKS § 54 lg-s 6 sätestatud tähtkirja kättetoimetatuks lugemise regulatsioon tähtkirja saabumise kohta teate jätmisega kohaldub üksnes ja ainult olukorras, milles maksumaksja ei ole dokumenti allkirja vastu kätte saanudki. Olukorras, milles maksumaksja on saanud dokumendi allkirja vastu kätte, tuleb lähtuda dokumendi reaalsest kättetoimetamise ja allkirja vastu üleandmise kuupäevast, mitte selle saabumise kohta jäetud teate jätmise kuupäevast. Olukorras, milles isikul puudub informatsioon teate jätmise aja kohta ning samuti mõistlik võimalus nagu ka põhjus teate jätmise aega kontrollida, tulenevalt allkirja vastu kättetoimetamisest, ei saa teate jätmise ajahetkest lugeda haldusakti ka kättetoimetatuks ega lugeda ka kaebetähtaja kulgemist alanuks. Olukorda, milles maksumaksjale ei ole haldusakti kättetoimetamine tema registrijärgsele aadressile ebaõnnestunud, selle kättesaamine on seega maksumaksja poolt ka tagatud, oleks OK Oiltrade OÜ hinnangul selgelt õigusvastane lähtuda kaebetähtaja kulgemise alguse määratlemisel tähtkirja kättetoimetamise kohta teate jätmise ajast. Maksu- ja Tolliameti esitatud tõenditest ei nähtu, mis kuupäeval on OK Oiltrade OÜ-le teade tähtkirja saabumise kohta jäetud. Esitatud tõenditest nähtub üksnes, et 14.05.2012 kell 10.47 toimus tähtsaadetise kättetoimetamise katse. Seda, mis kuupäeval on tähtsaadetise saabumise kohta teade jäetud, märkused ei kajasta ning kuupäeval 14.05.2012 teate jätmist postiteenuse osutaja poolt OK Oiltrade OÜ ka eitab. Juhuks, kui kohus ei nõustu OK Oiltrade OÜ eelpool toodud seisukohtadega kaebuse tähtaegsuse osas, esitab OK Oiltrade OÜ alternatiivselt taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Tähtaja võimaliku möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks on asjaolu, et 22.01.2012 ehk käesoleva vaidluse aluseks olevale maksuotsusele eelnenud maksumenetluse kestel on OK Oiltrade OÜ Maksu- ja Tolliameti e-maksuameti elektroonilises süsteemis selleks ette nähtuda alajaotuses esitanud maksuhaldurile teate, millega on palunud /…/ kõik alates 23.01.2012 MKS § 52 lg-s 1 sätestatud dokumendid, mis on adresseeritud OK Oiltrade OÜ-le, toimetada vastavalt MKS § 54 lg-le 3 elektrooniliselt aadressidele ok.oiltrade@gmail.com;xxxxxxxx@gmail.com /…/. Olukorras, milles OK Oiltrade OÜ esitas palve edastada edaspidised dokumendid e-posti teel ning kogu infovahetus maksuhalduriga käesoleva maksuasja raames toimus edukalt ka e-posti teel, jäi OK Oiltrade OÜ põhjendatult ja heas usus lootma, et Maksu- ja Tolliamet talle ka tema poolt soovitud ja taotletud viisil dokumente edastab. Juhul, kui Maksu- ja Tolliamet oleks OK Oiltrade OÜ-le maksuotsuse edastanud e-posti teel, oleks OK Oiltrade OÜ selle kätte saanud juba vaidlustatud maksuotsuse tegemise kuupäeval, s.o. 10.05.2012, mis on neli päeva enne selle kohta väidetava teate jätmist ja nädal enne allkirja vastu kättetoimetamist. Selliselt oleks OK Oiltrade OÜ saanud koheselt teada tema suhtes tehtud maksuotsusest ning sellest tulenevalt oleks ta saanud maksuotsusele kaebuse ka tähtajaks 14.05.2012 esitada. Niisamuti oleks OK Oiltrade OÜ 2 maksuotsuse elektroonilise edastamise korral tulenevalt maksuotsuse sisaldunud märkest selle tähitult saatmise kohta pöörduda viivitusteta postiasutuse poole, saamaks ka maksuotsuse saadetisena kätte viivitusteta. Käesoleval juhul edastas Maksu- ja Tolliamet maksuotsuse vastuolus OK Oiltrade OÜ poolt esitatud taotlusega ja taotlust eirates posti teel ning tähitult. Maksu- ja Tolliameti poolt OK Oiltrade OÜ taotluse eiramine saada teda puudutav dokument kätte elektrooniliselt (juhul kui asuda seisukohale, et kaebuse esitamise tähtaeg üldse on mööda lastud) – on tinginud selle möödalaskmise OK Oiltrade OÜ poolt, mistõttu esineb alus tähtaja ennistamiseks.
2. 13.09.2012 seisukohas vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et MKS § 54 lg-st 6 tuleneb üheselt, et kui maksukohustuslasele ei ole võimalik isiku registrisse kantud aadressil tähtsaadetist üle anda, siis loetakse dokument kättetoimetatuks teate jätmisest. Kaebaja arusaam, et dokument loetakse kättetoimetatuks teate jätmisega üksnes siis kui isik pole dokumenti kunagi allkirja vastu kätte saanud on ebaõige. Sellisel juhul sõltuks dokumendi kättetoimetamine sisuliselt maksukohustuslase tahtest ning viiks selleni, et pahatahtlikule maksumaksjale dokumendi kättetoimetamine muutuks komplitseeritumaks. Vastustaja esitatud tõenditest nähtub ka see, et kuna isik polnud registrijärgsel aadressil kättesaadav jäeti talle saadetise kohta teade. Kaebaja väide, mille kohaselt ta eitab teate jätmist saadetise kohta tema postkasti 14.05.2012, on paljasõnaline. Arusaamatuks jääb see, et kaebaja eitab 14.05.2012 teate jätmist tema postkasti, kuid 17.05.2012 on dokument OK Oiltrade OÜ-le postkontoris postiteenuse osutaja poolt väljastatud. Kaebaja väited on pahatahtlikud ja otsitud, kuna kui OK Oiltrade OÜ-le poleks teadet jäetud, siis poleks kaebaja teadnud minna ka dokumendile postkontorisse järele. Kaebuse tähtaja ennistamise taotluses toodu ei anna alust kaebetähtaega ennistada. Kaebaja väitel on ta MTA-le edastanud teate, milles palub, et alates 23.01.2012 toimetaks MTA talle kõik dokumendid kätte elektrooniliselt aadressile ok.oiltrade@gmail.com või .xxxxxxxx@gmail.com. Kaebaja on seisukohal, et sellekohase avalduse alusel kohustus maksuhaldur toimetama kõik dokumendid kaebajale elektrooniliselt. MKS 52 lõike 1 kohaselt on maksuhaldur õigustatud valima dokumendi kättetoimetamise viiside vahel juhul, kui seaduses ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamise viisi. Elektrooniliselt dokumentide kättetoimetamise eesmärk on kiirema ja otstarbekama menetluse läbiviimine ning see eeldab maksukohustuslase poolt maksuhalduriga produktiivset koostööd. Samuti eeldab see seda, et maksukohustuslane kinnitab e-kirja kättesaamist või reageerib muul viisil maksuhalduri poolt edastatud e-kirjale. OK Oiltrade OÜ aga ei ole väga koostööaldis ning on muutliku meelega seoses dokumentide kättetoimetamise viisiga. Maksumenetluses, milles PMTK kontrollib OK Oiltrade OÜ käibemaksu, tulumaksu, sotsiaalmaksu, kogumispensioni- ja töötukindlustuse maksete arvestamise ja tasumise õigsust jaanuaris 2012, on maksuhaldur üritanud OK Oiltrade OÜ-le elektrooniliselt kätte toimetada 30.03.2012 korraldust nr 12.2-3/6403-2 saates seletuste andmise korralduse M. K. e-posti aadressile xxxxxxxxx@gmail.com. E-kirja saates taotles maksuhaldur vastuvõtuteatist ja lugemisteatist. Maksuhaldurile tuli vastuseks automaatne teade, et sõnum on kohale toimetatud, kuid sihtserver ei saatnud vastuvõtuteadet, mis tähendab, et isik sai küll kirja kätte, kuid ei märkinud, et ta on seda lugenud. Seega isik eiras maksuhalduri e-kirja ega reageerinud sellele. Kuna isik ei reageerinud korraldusele edastati 11.04.2012 isikule sunniraha tasumise korraldus nr 12.2-3/6403-3 ja seda nii postiga kui ka e-posti teel xxxxxxx@gmail.com aadressile. 12.04 edastas M. K. PMTK-le taotluse sunniraha tühistamiseks ja korralduses nr 12.2-3/6403-2 toodud tähtaja pikendamiseks. Nimetatud kirjas märkis M. K., et ei ole korraldust nr 12.2-3/6403-2 kätte saanud. Sellises olukorras, kus isik soovib küll saada dokumente elektrooniliselt, kuid saadetud e-kirjadele ei reageeri ning veelgi enam hiljem tugineb korraldust vaidlustades sellele, et ta pole e-kirja kätte saanud, ei ole maksuhalduril võimalik veenduda selles, kas isik saab dokumenti kätte või mitte. Seega esineb kaebaja käitumises vastuolu, kui ta väidab, et soovib kõik dokumendid saada e-posti aadressile, kuid ise seejuures vaidlustab haldusakte, mis on saadetud elektrooniliselt põhjendusega, 3 et ta pole neid kätte saanud. Kui kaebaja käitub maksumenetluses pahatahtlikult ja ettearvamatult ning ei kinnita e-kirjade kättesaamist, vaid hoopis hiljem vaidlustab kättetoimetamist, siis ei võimalda elektrooniline kättetoimetamine mitte kiiremat ja otstarbekamat menetlust, vaid hoopis takistab seda. Kuna maksuhaldur oli teadlik, OK Oiltrade OÜ-le dokumentide kättetoimetamisega tekkinud probleemidest teistes maksumenetlustes, siis on igati õigustatud maksuhalduri valik toimetada isikule maksuotsus kätte ainult posti teel tähtkirjaga äriregistris toodud aadressile. Igas konkreetses menetluses osalev menetlusosaline on õigustatud avaldama oma soovi dokumentide kättetoimetamise osas. Antud juhul on kaebaja edastanud väga üldsõnalise avalduse dokumentide kättetoimetamise kohta, kuid konkreetses menetluses ei ole OK Oiltrade OÜ sellist soovi avaldanud, mistõttu puudus maksuhalduril kohustus edastada isikule dokumente üksnes elektrooniliselt. 19.04.2012 koostas maksuhaldur OK Oiltrade OÜ-le käibemaksu tagastusnõude täitmise peatamise kohta otsuse nr 12.2-3/5403-
3. Otsus lähetati kaebajale tähtsaadetisena OK Oiltrade OÜ registrisse kantud aadressil Männiku tee 123/1A Tallinn. 23.04.2012 kell 09:36 tegi postitöötaja katse kaebajale tähtkiri kätte toimetada, kuid kaebaja ei olnud registrisse kantud aadressil kättesaadav. Kuna kaebaja ei olnud kättesaadav, siis jättis postitöötaja kaebaja postkasti teate tähtkirja saabumise kohta. Postiteenuse osutaja väljastas OK Oiltrade OÜ-le tähtkirja 03.05.
4. Kaebaja pöördus otsuse vaidlustamiseks 04.06.2012 kohtuse (haldusasi nr 3-12-1147). Kaebuse vastuses asus vastutaja seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaega ületades ning seepeale edastas kaebaja kohtule taotluse kaebusest loobumiseks ja asja lõpetamiseks. Võttes arvesse asjaolu, mille kohaselt on maksuhalduril õigus valida kõige sobivam kättetoimetamise viis ning asjaolu, et maksukohustuslane ei reageeri e-kirjadele, on igati põhjendatud maksuhalduri valik toimetada dokument kätte üksnes tähitult. Maksuhaldur peab arvesse võtma Riigikohtu poolt korduvalt rõhutatud seisukohta, et olukorras, kus tekib vaidlus selle üle, kas adressaat on koormava haldusakti kätte saanud lasub tõendamiskohustus haldusorganil. Kaebaja väidab, et juhul, kui maksuhaldur oleks OK Oiltrade OÜ-le maksuotsuse edastanud e-posti teel, oleks ta selle kätte saanud õigel ajal ning siis oleks OK Oiltrade OÜ saanud maksuotsusele kaebuse ka tähtaegselt esitada. Seega peab OK Oiltrade OÜ ennistamise aluseks olevaks mõjuvaks põhjuseks seda, et maksuhaldur toimetas talle maksuotsuse kätte tähtkirjaga. Kaebaja on teate saadetise kohta kätte saanud ja OK Oiltrade OÜ ei ole kaebuses tähtaja ennistamise taotluses toonud välja ainsatki põhjust, mida saaks pidada menetlustähtaja järgimata jätmisel mõjuvaks. Asjaolu, et maksuhaldur on pidanud ülaltoodud kaalutlustel otstarbekaks ja tarvilikuks toimetada isikule maksuotsus kätte tähtkirjana, ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks. Haldusakti sisu sai kaebajale teatavaks 17.05.2012 ja kaebetähtaeg saabus 13.06.
5. Kaebus esitati halduskohtule aga 15.06.2012 ehk kaks päeva pärast kaebetähtaega. Kaebaja ei ole esitanud mitte ühtegi põhjust, mis takistas kaebuse esitamist tähtaegselt, kui kaebuse sisust teada saamise hetkest arvates oli kaebuse esitamiseni aega 27 kalendripäeva. Kaebaja ei ole selgitanud, millise temast sõltumatu asjaolu tõttu oli takistatud kaebuse esitamine kaks päeva varem. OK Oiltrade OÜ esindajaks on õigusalaste teadmistega isik, kes oma haridusest ja teadmisest tulenevalt on või vähemalt peab olema kursis kättetoimetamise regulatsiooniga. Kuna kaebaja ei ole toonud välja ainsatki põhjust, mida saaks pidada menetlustähtaja järgimata jätmisel mõjuvaks, puudub alus tähtaja ennistamiseks.
6. 17.09.2012 seisukohas jäi kaebaja varasemate seisukohtade juurde ning leidis, et vastustaja viidatud Riigikohtu Halduskolleegiumi kohtumäärus haldusasjas nr 3-3-1-37-03 käsitleb olukorda, milles kaebaja oma juriidilisele aadressile saadetud haldusakti postiasutuselt ei saanudki, vaid sai selle kätte alternatiivselt aadressilt, mis ei ole samastatav olukorraga, milles haldusakti adressaat talle suunatud ja tema registrisse kantud aadressile saadetud haldusakti siiski allkirja vastu kätte sai. Keskseks küsimuseks on siiski see, kas haldusakti saaja on taganud oma registrijärgsel aadressil posti vastuvõtu. Olukorras, kus kaebaja sai talle adresseeritud haldusakti allkirja vastu siiski kätte, on kaebaja hoolsuskohustus täidetud. Aastal 2012 ei ole lihtsalt mõeldav ega ka mõistlik, et ettevõtja peab tagama postisaadetise vastuvõtu viisil, millega on kindlal aadressil nii 4 öelda valves seal füüsiliselt ja reaalselt kohal viibiv füüsiline isik, eriti veel olukorras, milles isik on selgesõnaliselt avaldanud, et ta soovib talle suunatud haldusakte saada kätte elektrooniliselt. Vastustaja esitatud tõenditest ei nähtu seda, millal teade tähtkirja saabumise kohta jäeti. Teate jätmise aja tõendamise kohustus on vastustajal, mitte kaebajal. Ei saa nõustuda vastustaja retoorikaga, mille kohaselt oleks maksuhalduril sisult piiramatu õigus otsustada haldusakti kättetoimetamise viiside üle. Olukorras, kus konkreetse maksumenetluse ajal on selle osaline esitanud taotluse toimetada teda puudutavad haldusaktid kätte elektrooniliselt, on tulenevalt MKS § 54 lg-st 3 on maksuhalduri sellekohane õigus kitsendatud viisil, millega maksuhaldur peab vähemalt lisaks enda poolt valitud kättetoimetamise viisile haldusakti edastama ka elektrooniliselt, mida vastustaja käesoleval juhul aga teinud ei ole. Paralleelne elektrooniline edastamine ei ole maksuhaldurit põhjendamatult koormav, kuivõrd vastavasisulise digiallkirjastatud dokumendi loomiseks ja e-posti teel saatmiseks kulub maksimaalselt 30 sekundit ning ei aeglusta kuidagi ka maksuhalduri tööd. Vastustaja viited kahele teisele kaebaja ja vastustaja vahel toimunud kohtuvaidlusele ei ole siinkohal vähimalgi määral asjasse puutuvad ning on ka selgelt kontekstist eemaldatud ja ka meelevaldsed. Selge on see, et käesoleval juhul on taotlus haldusakti elektrooniliseks saamiseks kaebaja poolt vastustajale maksumenetluse kestel edastatud, vastustaja seda ka ei eita ning vaatamata sellele vastustaja kaebajale haldusakti elektrooniliselt ei edastanud. Kaebaja on selgitanud, et elektrooniliselt haldusakti edastamata jätmine tõi kaasa olukorra, milles kaebus esitati 17.05.
7. Saanuks kaebaja tema suhtes maksuotsuse kätte elektrooniliselt selle andmise päeval, milleks oli 10.05.2012, oleks kaebaja saanud kaebuse esitada enne 30 päeva möödumist sellest ning oleks kaebuse esitanud kuupäevale 09.06.2012 järgneval esimesel tööpäeval, milleks oli 11.06.
8. Kujunenud olukorras, kus kaebaja sai maksuotsuse kätte allkirja vastu, ei olnud tal võimalik ka kontrollida ei selle kättetoimetamise katse ega ka teate jätmise aega. Seega on maksuotsuse elektrooniliselt kätte toimetamata jätmine ning üksnes tähitult postitamine ka omavahelises koostoimes otseses põhjuslikus seoses võimaliku kaebetähtaja järgimata jätmisega. Võttes arvesse võimaliku kaebetähtaja järgimata jätmise ulatust, milleks on üksnes kaks päeva, on tähtaja ennistamise taotlus igati põhjendatud. Kohtu seisukoht
9. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 54 lg 6 järgi loetakse juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välismaale saatmisest. Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Kohus märgib, et maksukorralduse seadus ei sätesta eeltoodud normist erandit puhuks, kui tähtkiri on juriidilise isiku esindajale postkontori vahendusel teatavaks tehtud. Erandi tegemisel puuduks ka mõte, kuna sellisel juhul sõltuks saadetise maksumaksjale kättetoimetamine isiku soovist saadetisele postkontorisse järgi minna. Samas on normi eesmärgiks, vastupidi, vältida maksuotsuste ja teiste maksuhalduri dokumentide juriidilisele isikule teatavakstegemise sõltuvusse seadmist juriidilise isiku subjektiivsest soovist dokumenti vastu võtta. Seega on väär kaebaja seisukoht, mille kohaselt tuleb olukorras, kus maksumaksja on dokumendi allkirja vastu kätte saanud, lähtuda dokumendi reaalsest kättetoimetamise ja allkirja vastu üleandmise kuupäevast, mitte selle saabumise kohta teate jätmise kuupäevast.
10. Eesti Post AS saadetise RR206554330EE kättetoimetamisandmetest (t. lk. 56-57) ilmneb, et 14.05.2012 kell 10:47 toimus Põhja maksu- ja tollikeskuse poolt kaebajale edastatud tähtkirja väljastuskatse, kuid saaja ei olnud kättesaadav. Tähtkiri edastati kaebajale 17.05.2012 kell 18:28 Männiku postkontoris. Kaebaja ei ole maksuotsuse allkirja vastu kättesaamist 17.05.2012 vaidlustanud. Seetõttu puudub kohtul alus kahelda ka Eesti Post AS saadetise RR206554330EE 5 teistes kättetoimetamisandmetes. Ühtlasi tuleb nõustuda vastustajaga selles, et kui kaebajale ei oleks teadet saadetise kohta postkasti jäetud, ei oleks kaebaja osanud seda ka postkontorisse nõudma minna, mistõttu ei ole usutav kaebaja väide selle kohta, nagu ei oleks talle 14.05.2012 teadet postiteenuse osutaja poolt postkasti jäetud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et kaebajale tehti maksuotsus teatavaks
11. mail
12. Kaebus kohtule on esitatud
13. juunil 2012 ehk seega kahepäevase hilinemisega.
14. Kaebaja taotleb kaebuse esitamise tähtaja ennistamist põhjendusega, et maksuhaldur oleks pidanud kaebajale maksuotsuse edastama e-posti teel, kuna maksuotsusele eelnenud maksumenetluse kestel on OK Oiltrade OÜ esitanud Maksu- ja Tolliametile teate, milles on palunud kõik alates 23.01.2012 MKS § 52 lg-s 1 sätestatud dokumendid toimetada vastavalt MKS § 54 lg-le 3 elektrooniliselt aadressidele ok.oiltrade@gmail.com ning xxxxxxxx@gmail.com (t. lk. 64). Vaidlus puudub selle üle, et maksuhaldur käesolevas haldusasjas vaidlustatud maksuotsust kaebajale elektroonilisel teel ei saatnud, põhjendades seda sellega, et maksuhaldur on õigustatud valima dokumendi kättetoimetamise viiside vahel juhul, kui seaduses ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamise viisi (MKS § 52 lg 1) ning asjaoluga, et kuna kaebajale elektrooniliselt edastatud dokumentide kättetoimetamisel esines teistes maksumenetlustes probleeme, otsustas maksuhaldur edastada maksuotsuse kaebajale tähtkirjaga äriregistris toodud aadressile.
15. MKS § 54 lg 3 sätestab, et menetlusosalise soovil saadetakse dokument tema poolt näidatud elektronposti aadressil. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tuleneb maksuhaldurile kohustus ja menetlusosalisele õigus nõuda dokumendi elektronposti aadressil edastamist vaid juhul, kui see on esitatud konkreetse maksumenetluse raames ning isik on täpsustanud, millise dokumendi või milliste dokumentide elektronposti aadressil edastamist ta soovib. Kaebaja 22.01.2012 maksuhaldurile edastatud teatest ei nähtu, millise menetluse raames kaebaja elektroonilisel teel dokumentide edastamist soovib. Samas ei olene maksuhalduri eeltoodud kohustuse täitmisest või mittetäitmisest siiski maksuhalduri MKS § 52 lõikes 1 sätestatud õigus valida kättetoimetamisviiside vahel juhul, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. Seega ei piira MKS § 54 lg 3 maksuhalduri õigust toimetada juriidilisele isikule maksuotsus kätte ka MKS § 54 lõikes 6 sätestatud viisil, kusjuures maksuhalduril ei ole kohustust põhjendada, miks ta valis just nimetatud kättetoimetamisviisi. Eeltoodust tulenevalt ei ole menetlusosalisel võimalik välistada MKS § 54 lõikes 3 nimetatud taotluse esitamisega enda suhtes MKS § 54 lõikes 6 sätestatud viisil dokumentide edastamisest tulenevaid õiguslikke tagajärgi. Vastasel juhul muutuks MKS § 54 lõige 6 sisutühjaks normiks. Ühtlasi on maksuhalduri otsus, edastada kaebajale maksuotsus MKS § 54 lõikes 6 nimetatud viisil, vastustaja poolt teistes maksumenetlustes ilmnenud asjaolude valguses ootuspärane ja mõistlik.
16. Riigikohus on leidnud, et „tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus), kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest“ (Riigikohtu halduskolleegiumi
17. oktoobri 2002 määrus asjas nr. 3-3-1-57-02, p 19). Arvestades asjaolu, et kaebaja on juriidiline isik, kes pidi enda suhtes käimasolevast maksumenetlusest teadlik olema, pidi kaebajal olema ka piisav huvi maksukorralduse seaduse sätetega tutvumiseks või vajadusel nendest arusaamiseks õigusabi hankimiseks. Seega ei saa kaebajat võrdsustada õigusteadmistes kogenematu füüsilise isikuga. Maksumenetluse subjektiks oleva äriühingu hoolsust maksuhalduri haldusaktide teatavakstegemise ja vaidlustamise tähtaegade väljaselgitamisel tuleb eeldada. Ka on Riigikohus mitmetes lahendites (Riigikohtu halduskolleegiumi 03.03.2004 määrus asjas nr. 3-3-1-10-04, p 14; 13.10.2009 määrus nr. 3-3-1-65-09 p 13 ja 26.09.2011 otsus asjas nr. 6 3-3-1-42-11, p 11) korduvalt leidnud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest ning kui ta jätab selle nõuetekohaselt korraldamata, siis võtab ta endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, temani ei jõua. Tallinna Ringkonnakohus on omakorda leidnud: „Kui juriidilise isiku registriaadressil ühtegi inimest reaalselt saadetisi vastu võtmas ei ole, riskib juriidiline isik sellega, et registrijärgsesse asukohta jäetakse teade tähtsaadetise saabumise kohta, mille jätmisest arvates hakkavad kulgema ka saadetise sisuks oleva haldusakti vaidlustamistähtajad“ (12.01.2011 otsus asjas nr. 3-10-633). Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et kaebaja soov, saada menetlusdokumente elektroonilisel teel ning asjaolu, et maksuhaldur maksuotsust kaebajale soovitud elektronposti aadressidel ei edastanud, ei ole kaebuse esitamise tähtaja ennistamise aluseks. 12.

§ 152

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lõikele 2.

§ 124

lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

§ 124

lg 4 kohaselt võib tähtaja ennistamise taotluse lahendamise määruse peale esitada määruskaebuse. Ühtlasi selgitab kohus, et vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lõike 1 punkti 2 alusel.

Kaebaja tasus halduskohtusse pöördumisel 15.06.2012 riigilõivu 683,95 € Rahandusministeeriumi kontole nr. 10220034796011, mis kuulub kaebajale tagastamisele. Käesolev kohtumäärus riigilõivu kaebaja pangakontole tagastamiseks tuleb saata pärast kohtumääruse jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Tiina Pappel kohtunik 7