Obsah (5)

§ 94§ 3§ 83§ 101§ 106

2-11-27085 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2012. a Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasj

§ 94lg 1 nõuetele.

PK esitas nõudeavalduse 20 veebruaril 2011 faksi teel. Nõudeavaldusest selgub, et PK nõue tuleneb 17 aprilli 2003 laenulepingust summale 34 000 € ning

1. juuni 2007 laenulepingut summale 371 287 €. Nõudeavalduses oli nimetatud, et avaldusele on lisatud G OÜ pearaamatu väljavõte, 17 aprilli 2003 laenuleping ning 1 juuni 2007 laenuleping, kuid tegelikkuses oli avaldusele lisatud vaid 17 aprilli 2003 laenuleping soome keeles. Niipalju kui laenulepingust oli võimalik aru saada, oli laenuleping lõppenud 17 aprillil
2. Nõudeavalduse oli esitatud summale 214 738,12 €, nõudeavalduses ei olnud seletatud, kuidas summa moodustub (nõude alus). Puudus intressiarvestus. Ei olnud selge millisest laenulepingust kui suur võlgnevus tuleneb. Kuna laenu summa on suurem nõudeavalduses nimetatud nõude summast, oleks vastav selgitus olnud kohane. Samuti polnud tõendatud, et väidetav laen oleks PK poolt kostjale üldse üle antud. Asjaolust, et PK võiks olla oma nõude loovutanud (vt edaspidi TIOÜ nõuetega seonduvalt) nõudeavalduses ei mainitud. Koosmõjus

§ 3lg 2 ja Ts

MS § 33 lg 1 tuli lisatud laenuleping tõlkida eesti keelde. Samuti ei vastanud nõudeavaldus

§ 94

lg 2 nõuetele, kuna avaldusest puudus omakäeline allkiri (nõudeavaldus saadeti faksi teel). TIOÜ esitas nõudeavalduse 23 veebruaril 2011. Nõudeavaldusest selgub, et TIOÜ nõue tuleneb PK ja TIOÜ vahel 13 septembril 2010 sõlmitud nõude loovutamise lepingust (assignment agreement), millega TIOÜ omandas kostja vastu nõude 140 000 €. Nõudeavaldusele oli lisatud 13.09.2010 nõude loovutamise leping inglise keeles. Nõudeavaldus oli esitatud summale 28 867,50 €, mis on palju väiksem summa omandatud nõudest. Nõudeavalduses ei olnud selgitatud, kuidas summa moodustub (nõude alus). Kuna nõude suurus on märkimisväärselt väiksem omandatud nõude suurusest, oleks vastav selgitus olnud kohane. Koosmõjus

§ 3lg 2 ja Ts

MS § 33 lg 1 tuli lisatud nõude loovutamise leping tõlkida eesti keelde. Nõudeavaldus ei vastanud

§ 94lg 2 nõuetele, kuna avaldusest puudus omakäeline allkiri.

3 AJ esitas nõudeavalduse 23 veebruaril 2011 digitaalselt allkirjastatuna. Nõudeavaldusest selgub, et AJ nõue, kokku 85 820,20 krooni (5484,91 €), tuleneb kostjaga sõlmitud 07.02.2003 töölepingust summas 70 352 krooni, 50 000 €-selt laenulepingult tasumata intressidest summas 13 279,20 krooni ja kulutšekkide hüvitamise nõudest summas 2 189 krooni. Nõudeavalduses oli nimetatud, et avaldusele on lisatud G OÜ kontode saldode väljavõtted, pearaamatu väljavõtted, 07.02.2003 tööleping ja 13.09.2010 laenuleping. Polnud lisatud nõude aluseks olevaid kulutšekke, töölepingut, 13.09.2010 laenulepingu tõlget eesti keelde ning polnud tõendatud laenu üleandmist. Kui ka laenu andmine oleks tõendatud, siis laenu tagastamise nõuet ei olnud esitatud (esitatud oli vaid intressinõue). Muuhulgas ülaltoodud küsimused tõstatas kostja võlausaldaja, OÜ MSI C esindaja oma 12.05.2011 kirjas pankrotihaldurile. Osapooled nõustusid, et 16 maiks planeeritud nõuete kaitsmise koosolek tuleb edasi lükata, et anda aega nõudeavalduste täiendamiseks. Pankrotihaldur saatis

1. mail 2011 hagejatele kirjad, milles palus puudused kõrvaldada 10 päeva jooksul teate saamisest. Pankrotihaldur juhtis eraldi igas kirjas tähelepanu, millised on iga kostja puudused nõudeavalduse juures. PK ja TIOÜ esindaja said kirja kätte 16 mail 2011, AJ kinnitas kirja kättesaamist 17 mail. Seega oleksid PK ja TIOÜ pidanud puudused kõrvaldama hiljemalt 26 maiks
2. Võlausaldajate üldkoosolek oli välja kuulutatud 1 juuniks 2011, mistõttu oli oluline, et sai tagada 5 päevase nõuetega tutvumisõiguse perioodil 27-31 juuni
3. Täiendavaid andmeid esitas tähtaegselt hagejatest vaid AJ (kuna kinnitas pankrotihalduri 16 mai 2011 kirja kättesaamist 17 mail). TIOÜ esindaja saatis küll veel kirju 27 mail ning 1 juunil, PK esindaja saatis kaks kirja samuti 27 mail ja ühe 1 juunil ning AJ saatis kaks kirja ka veel 1 juunil, kuid need olid esitatud tähtaega rikkudes. Tähtaja ennistamist hagejad ei taotlenud. Samuti olid esitatud dokumendid jällegi oluliste puudustega ning esialgse nõudeavalduse esitamise järgselt tekkinud küsimusi ei lahendanud. Kostja ei pea nende kirjade analüüsi antud asja lahendamise seisukohalt asjassepuutuvateks, sest tähtaja rikkumise küsimus jääb, sõltumata esitatud dokumentide sisust. AJ esitas 27 mail iseendaga sõlmitud töölepingu projektijuhi töö tegemiseks, laenuintresside arvestuse, pangaväljavõtte laenu andmise kohta. Kuna tööleping oli juhatuse liikme AJ ja AJ, kui projektijuhi vahel, puudus ÄS § 168 lg 1 p 10 osanike otsus (juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine). Vastasel korral oleks tehing volituseta ning TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine. Kuna AJ on võlgniku juhatuse liige, siis TLS § 1 lg 5 järgi poleks töölepingu alusel töötasu nõude esitamine olnud ka võimalik. Laenuga seonduvate dokumentide esitamine jäi arusaamatuks, sest laenu tagastamist AJ ei nõua. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Harju Maakohtu
4. veebruari
5. a määrusega kuulutati välja G OÜ pankrot ja pankrotihalduriks nimetati vandeadvokaat Maire Arm. G OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses toimus nõuete kaitsmise koosolek
6. juunil
7. a. Hageja leiab, et võlausaldajate otsusega, millega loeti hagejate nõuded mitteesitatuks, on oluliselt rikutud pankrotimenetluse korda. Tegemist on hageja hinnangul

§ 94

lg 3 olulise rikkumisega, mis toob vastavalt

§ 83

lg 1 kaasa koosolekul tehtud otsuste kehtetuse (tl 8).

§ 83

lg 1 kohaselt võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud 4 seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud.

§ 83

lg 2 kohaselt nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks võib kohtusse esitada 10 päeva jooksul otsusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel otsuse tegemisest arvates. Kostja vastuse kohaselt ei ole 01.06.2011.a. võlausaldajate üldkoosoleku otsusega kahjustatud hagejate õigusi, hagejate nõudeavaldused ei vastanud

§ 94lg 1 nõuetele.

Kohus nõustub kostja seisukohaga.

§ 94

lg 4 kohaselt võlausaldaja võib üldkoosoleku otsust, millega loeti, et nõudeavaldust ei ole esitatud, kohtus vaidlustada. Kui kohus leiab, et üldkoosoleku otsus ei ole põhjendatud, tunnistab ta üldkoosoleku otsuse selles osas kehtetuks ja loeb nõudeavalduse esitatuks. Hagiavalduse kohaselt kõrvaldasid hagejad nõudeavaldustes esinenud puudused tähtaegselt, mistõttu puudus alus nõuete mitteesitatuks lugemiseks.

§ 94

lg 1 kohaselt nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Halduri hinnangul ei olnud selge hagejate nõude tekkimise õiguslik alus ja võõrkeelsed dokumendid olid esitatud eesti keelse tõlketa (tl 5666). PKi ja TIOÜ nõudeavaldustel puudus omakäeline allkiri.

§ 101

lg 1 sätestatust tulenevalt on haldur kohustatud kontrollima esitatud nõuete põhjendatust. Kohtu hinnangul ei esitanud hagejad seega

§ 94vastavat nõudeavaldust.

Pankrotihaldur saatis 16.05.2011.a. hagejatele kirjad, milles palus puudused kõrvaldada 10 päeva jooksul teate saamisest. Hagejad tähtaegselt puuduseid ei kõrvaldanud, tähtaja ennistamist samuti ei taotlenud.

§ 106

lg 2 kohaselt, kui ilmneb, et nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi.

§ 106

lg 3 kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolek ei ole nõude või pandiõiguse tunnustamist uuesti läbi vaadanud ühe kuu jooksul, arvates läbivaatamise nõude esitamisest, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri hagi alusel kohus. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõuete kaitsmise koosolekul vastuvõetud otsuseid vaidlustada üldises korras, vaid nende vaidlustamiseks kehtib eriregulatsioon. Hagejad seaduses sätestatud võimalusi kasutanud ei ole ning vastavat nõuet koosolekule ei esitanud. Võlausaldajate 01.06.2011.a. toimunud üldkoosoleku otsus lugeda hagejate nõuded mitteesitatuks oli kohtu hinnangul seega õiguspärane. Kuivõrd hagejate hagiavalduses esitatud nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, tuleb see jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hagejate kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tsiviilasjalt hinnaga 1595 eurot kuulub tasumisele riigilõiv 319,55 eurot. Hagejad on tasunud 47,91 eurot, seega kuulub vähemmakstud lõiv hagejatelt riigituludesse väljamõistmisele. Karin Sonntak Kohtunik 5