Obsah (6)

§ 367§ 436§ 122§ 133§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht teatavaks 03. jaanuaril 2012.a. kell 16.30 tsiviilkantselei kaudu

§ 367alusel.

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 15.10.2008.a. hageja ja OÜ E (kostja I) kokkuleppe XXX.a. optsioonlepingu lõpetamiseks (kokkulepe). Samaaegselt kokkuleppega allkirjastati ka dokument OÜ E Osa Optsioonleping (leping). Kokkuleppe ja lepingu aluseks olid hageja osaniku ja juhatuse liikme VVtööpanuse hindamine kostja I tegevusse ja selle rahaline hüvitamine. Läbirääkimiste käigus jõuti ühisele arusaamisele, et hageja panuse rahaliseks väärtuseks on 204 517,28 eurot (3 200 000 krooni), millest arvestatakse maha hageja võlgnevus kostja I ees summas 19 173,49 eurot (300 000 krooni) ja lõplikuks hüvitise summaks on 185 343,78 eurot (2 900 000 krooni).
2. Hageja on seisukohal, et lepingut võib vaadelda ka teeseldud tehinguna, kuna poolte eesmärgiks lepingu sõlmimisel oli vähendada maksuriski, mis tekib hagejale hüvitise maksmisel. Hageja ja kostja I sõlmisid 15.10.2008.a. kokkuleppe, mille kohaselt kostja I tasub alates 10.11.2008.a. maksegraafikus ettenähtud osamaksetena kokku summa 185 343,78 eurot (2 900 000 krooni). Kostja I tasus nõuetekohaselt perioodil november 2008.a. kuni jaanuar 2009.a. maksegraafikujärgseid makseid. Tekkinud makseraskuste tõttu sõlmisid hageja ja kostja I 12.03.2009.a. optsioonlepingu lõpetamise kokkuleppe muutmise kokkuleppe (muudetud kokkulepe), millega muudetakse maksegraafikut ja võlgnevus ajatatakse. Muudetud kokkuleppes sisalduva kohustuse tagamiseks andsid AV(kostja II) ja SZ(kostja III) käendused.
3. Hageja leiab, et muudetud kokkuleppe sõlmimisega andis kostja I hagejale võlatunnistuse. Kostjad muudetud kokkuleppe järgsest maksegraafikust kinni ei pidanud. Võlgnevus on tänaseni tasumata, mistõttu taotleb hageja põhivõla ja viiviste kostjatelt solidaarselt väljamõistmist. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited ja põhjendused
4. Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta selle rahuldamata. Kostja I ja hageja vahel sõlmiti XXX.a. OÜ E Osa Optsioonleping kavatsusega see ka tegelikult realiseerida. Lepingu täitmisest loobuti, kuivõrd töö käigus tekkis usaldamatus VV suhtes. Hageja asus lepingu järgi koheselt nõudma leppetrahvi. Kostjad soovisid vältida kohtuvaidlusi ja asusid leppetrahvi tasuma. Alusetu on väide varjatud tehingust, kuivõrd VV oli 2 vaidlusalusel perioodil kostja I töötaja ja sai selle eest palka. VV tasuti töölepingu ja lisaks läbi hageja ka konsultatsioonilepingu alusel. Hageja nõude aluseks on temal optsioonlepingust taganemise tõttu tekkinud leppetrahvi nõue. Sõlmitud optsioonleping osutus tühiseks vorminõuete mittejärgimise tõttu. Kostja I ei ole osasid registreerinud Eesti väärtpaberite registris, siis optsioonleping tuli sõlmida notariaalses vormis. Tühise lepingu alusel sõlmitud kokkuleppel ja muudetud kokkuleppel ei saa olla õiguslikke tagajärgi. Võlatunnistust ei ole kostjad kokkuleppe sõlmimisega andnud. Võlatunnistus on kausaalne (aktsessoorne) ja seotud põhikohustuse kehtivusega. Tühisest põhikohustusest ei saa tuleneda kehtivat võlatunnistust. Lisaks on kostja II ja kostja III käendused tühised, kuivõrd lepingutes ei ole ära näidatud käenduse rahalist maksumust. Kohtuistungil jäid kostjad oma vastuväidete juurde ja palusid jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused
5. Kohus, kuulanud ära poolte vande all antud seletused, tunnistaja ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

1. Kohtule esitatud XXX.a. OÜ E, AV ja OÜ WW vahel sõlmitud OÜ E osa optsioonlepingu p. 4.3 kohaselt optsiooni emiteerija kohustub tagama optsiooni omandajale optsiooni osale nimiväärtusega 40 000 krooni, milline moodustub lepingu sõlmimise ajal 50 % optsiooni emiteerija osakapitalist ja p. 5.2 järgi tehingu hinnaks on 2 040 000 krooni (II köide t/l 64-71). Viidatud leping on lõpetatud 15.10.2008.a. sõlmitud optsioonlepingu lõpetamise kokkuleppega, millise p. 3 kohaselt on optsiooni emiteerija soovinud eelpool nimetatud lepingu lõpetada ja vabaneda kohustusest seoses osa võõrandamisega ning p. 4 ja p. 5 kohaselt tasub vastavalt maksegraafikule hagejale leppetrahvi summas 2 900 000 krooni (II köide t/l 72-73). Pooled ei vaidle asjaolu üle, et viimati nimetatud kokkulepet on pooled täitnud ja kostja I on tasunud hagejale kolm esimest osamakset kokku summas 800 000 krooni. Pooltel on vaidlus selles, kas kostjatel lasuv kohustus hageja ees on kehtiv.
2. Kohtule esitatud optsioonlepingu lõpetamise kokkuleppe muutmise kokkuleppe p. 1 kohaselt on pooled kokkuleppinud maksete osalises ajatamises ja tasumise maksegraafiku alusel (I köide t/l 202). Samuti on nimetatud kokkuleppes sätestatud AVja SZkäendus ja vastutus maksimumsummas 2 100 000 krooni. Hageja on seisukohal, et kostjad võlgnevad talle solidaarselt 134 214,46 eurot (2 100 000 krooni) ning põhistab nõuet asjaoluga, et hageja seadusliku esindaja VV’i panus kostja I tegevusse on rahaliselt hinnatav, pooled on selle väärtuses kokkuleppinud ja riikliku maksukohustuste vältimiseks on tehingule antud sisu, mida pooled tegelikult ei ole taotlenud (I köide t/l 81).
3. Äriseadustiku (ÄS) § 149 lg 4 kohaselt peavad osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing olema notariaalselt tõestatud. Lihtkirjalikus vormis osa võõrandamis- ja kohustustehingu sõlmimine on lubatud väärtpaberite keskregistris registreeritud osadega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 82 sätestab imperatiivselt notariaalse tõestamise kohustuse järgimise seaduses sätestatud juhtudel. Normi 3 eesmärgiks on vorminõuete mittejärgmise korral kaasa tuua TsÜS § 83 lg 1 tagajärjed. Riigikohus on selgitanud vorminõuete puudusest tulenevaid tagajärgi oma lahendis nr 32-1-22-09 ja asunud seisukohale, et tehingu seadusest tuleneva vorminõude järgimata jätmine kui lepingu tühisuse alus TsÜS § 83 lg 1 järgi (või enne
4. juulit 2002.a. kehtinud TsÜS § 93 lg 3 järgi) on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele selgesõnaliselt tuginevad. Kohus on seisukohal, et kuivõrd poolte vahel 15.10.2008.a. sõlmitud optsioonlepingu lõpetamise kokkuleppe ja optsioonlepingu lõpetamise kokkuleppe muutmise kokkuleppe põhinevad XXX.a. sõlmitud optsioonlepingust tuleneval leppetrahvi tasumise kohustusel, siis on need kõik tühised TsÜS § 85 alusel.
5. Kohtulikul asja arutamisel leidis hageja seadusliku esindaja VV’i vande alla antud seletuse (I köide t/l 210-212) ja kohtule esitatud e-kirjavahetusega (I köide t/l 19-21) tõendamist, et pooltel puudus tahe optsioonlepingu sõlmimiseks ning eelpool nimetatud kokkulepped sõlmiti VV’i ja kostja I koostöö lõpetamise eesmärgil. Seega on kooskõlas TsÜS § 89 lg 1 tegemist näiliku tehinguga, mis on tühine sama paragrahvi teise lõike kohaselt. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.
6. Kohus ei nõustu ka hageja arvamusega, et nõudeõigus kostjate vastu on kehtiv ning võlasuhte aluseks on võlatunnistus (I köide t/l 202). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohus asub seisukohale, et hageja tuginemine optsioonlepingu lõpetamise kokkuleppe muutmise kokkuleppele (I köide t/l 202) kui konstitutiivsele võlatunnistusele ei ole õige, kuivõrd nimetatud dokumendist ei nähtu poolte ühine tahe luua uus iseseisev kohustus. Kohtu hinnangul ei ole nn. näilise leppetrahvinõude ajatamine iseseisva kohustuse loomine. Ka on Riigikohus oma lahendis nr. 3-2-1-72-08 p. 12 asunud seisukohale, et VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Riigikohtu lahendi nr. 3-2-1-69-06 p. 13 kohaselt peab poolte tahe luua iseseisev kohustus kokkuleppest selgelt nähtuma ning seda peab tõendama võlausaldaja. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et kostja I on taotlenud maksetähtaja osalist ajatamist, ei tulene et ta andis hagejale VÕS § 30 lg 1 vastava võlatunnistuse. Kõige eelpooltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.
7. VÕS § 141 p 1 kohaselt on kõrvalkohustusteks eelkõige käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kuivõrd eelpool toodud motiividel on käenduse aluseks olev kohustus tühine, siis ei kehti ka selle tagatiseks antud käendused.
8. Hageja taotles kostjatelt lisaks põhivõlgnevusele viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 ja

§ 367alusel.

Kuna kohus ei pea hageja põhinõuet kostjate vastu põhjendatuks, siis ei rahulda kohus ka hageja viivise nõuet.

1. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid (sealhulgas AV ja SZ vande alla antud seletused ning tunnistaja SP ütlused) hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 4
2. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja

§ 122

lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

§ 133

lg 2 järgi hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 134 214,46 eurot. Menetluskulude jaotamine 16.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata tuleb poolte menetluskulud jätta hageja kanda. 17.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt

§ 174

lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ann Meriluht Kohtunik 5