← Eesti

3-11-1156/56

Obsah (6)§ 40§ 38§ 37§ 36§ 42§ 1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 16.03.2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-1156 Haldusasi OÜ Dagö Capital ka

) § 40 lg 1 alusel kuni 30 päevaks ja pikendas sama paragrahvi lõike 3 alusel 09.03.2011 ettekirjutusega nr 1-7/1100 piirangut veel 60 päevaks. 08.04.2011 koostas RAB kuriteoteate Põhja Ringkonnaprokuratuurile, mille alusel alustas viimane 20.04.2011 kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr 11730000182. 04.05.2011 pikendas RAB

§ 40

lg 5 alusel oma ettekirjutusega nr 1-7/1828 Dagö Capital OÜ arvelduskonto kasutamine piirangut, kuna asjas oli alustatud kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr 11730000182. 17.05.2011 esitati kriminaalmenetluse raames kahtlustus muuhulgas OÜ-le Dagö Capital ja S.S.ile. 27.05.2011 Harju Maakohus arestis oma määrusega kriminaalasja nr 11730000182 menetluse raames OÜ Dagö Capital piirangu all oleval arvelduskontol raha summas 60 532,59 eurot. 02.06.2011 tunnistas RAB oma ettekirjutusega nr 1-7/2243 kehtetuks 04.05.2011 tehtud ettekirjutuse nr 1-7/1828 ja vabastas OÜ Dagö Capital arvelduskonto piirangu alt. Menetletavas haldusasjas vaidlustatud RAB 04.05.2011 ettekirjutuse nr 1-7/1828 konto kasutamise piiramiseks kohaselt kohustatakse AS-i SEB Pank kehtestama juriidilise isiku OÜ Dagö Capital arvelduskontole tähtajatu kasutamise piirangu summas 124 011,74 eurot. RAB ettekirjutuses märgitakse, et see on tehtud rahapesukahtluse kontrolltoimiku nr 1100078 raames AS-le SEB Pank, juhindudes

§-des 38 ja 40 lg 5 sätestatud alustest. Ettekirjutuses selgitatakse, et Rahapesu andmebüroo kontrollib rahapesu kahtlusega seotud informatsiooni. Lisaks viidatakse asjaolule, et RAB poolt läbi viidud rahapesukahtluse kontrolli tulemusel algatas Põhja Ringkonnaprokuratuur kriminaalasja nr

  1. Vaidlusaluse ettekirjutuse adressaadiks ja täitjaks on AS SEB Pank. Koopia ettekirjutusest on edastatud teadmiseks OÜ-le Dagö Capital. Peale Harju Maakohtu 27.05.2011 määrusega kriminaalasjas nr 11730000182 OÜ Dagö Capital piirangu all oleval arvelduskontol summa 60 532,59 eurot arestimist tunnistas RAB 02.06.2011 ettekirjutusega nr 1-7/2243 kehtetuks oma 04.05.2011 ettekirjutuse nr 1-7/1828 ning vabastas OÜ Dagö Capital arvelduskonto piirangu alt. Kaebuse esitaja soovis käesolevas haldusasjas menetluse jätkamist ning vaidlustatud ettekirjutuse, mis on kohtuväliselt kehtetuks tunnistatud, õigusvastasuse tuvastamist, tuues põhjendatud huviks RAB 04.05.2011 ettekirjutuse nr 1-7/1828 õigusvastaseks tunnistamiseks soovi teavitada AS-i SEB Pank, et RAB poolt kehtestatud arvelduskonto piirang oli õigusvastane ja taastada oma maine koostöö jätkamise huvides. Kaebuse esitaja väitel on tal ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi ka seetõttu, et arvelduskonto kasutamise piiramine tekitas talle varalise kahju, kuna kaebuse esitaja ei saanud prognoosimatu aja jooksul kontol olevat raha kasutada ning ei suutnud täita temale võetud rahalisi kohustusi kolmandate isikute ees, mistõttu pidi ta maksma leppetrahvi ning loobuma kokkulepitud lepingute sõlmimisest ja täitmisest ning seega vastava varalise kahju hüvitamist soovib kaebuse esitaja nõuda vastustajalt pärast haldusakti õigusvastaseks tunnistamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Faktilised asjaolud: 02.02.2011 sõlmis OÜ Dagö Capital OÜ-ga Hesiante ostu-müügilepingu. Ostu-müügilepingu esemeks oli väärismetalltoodete valmistamiseks mõeldud toormaterjal, millele vastavalt Väärismetalltoodete seaduse § 1 lg 2 p 2 (seadust ei kohaldata väärismetalltoodete 2 valmistamiseks kasutatavate materjalide suhtes) ja p 3 (seadust ei kohaldata kasutamiskõlbmatuks muutunud väärismetalltoodete suhtes) kohaselt ei kohaldata Väärismetalltoodete seadust. Poolte vahel sõlmitud ostu-müügilepingu punkti 5.
  2. kohaselt pidi müüja lisama omandamisdokumendi ja kauba päritolu kinnituse igakordse tarne puhul. Lepingu punkti 6.
  3. kohaselt pidi kulla omandiõigus minema ostjale üle vastava kauba üleandmisevastuvõtmise akti allakirjutamise hetkest. Sõlmitud ostu-müügilepingu alusel esitas OÜ Hesiante 04.02.2011 kaebuse esitajale arve-saatelehed nr 1 ja 2, mille kohaselt võttis kaebuse esitaja vastu kokku kaupa kogusummas 349 461 eurot. Arvete tasumise tähtajaks oli 30 päeva. Kuna kaebuse esitajal puudusid vajalikud rahalised vahendid arvete tasumiseks, kasutas ta tasumiseks faktooringuteenust. 04.02.2011 tegi OÜ Lloyd Investments faktoorina ülekande kassa-väljamineku orderite ja 02.02.2011 sõlmitud arvelduskrediidi-faktooringu lepingu alusel kaebuse esitaja (faktooringuvõlgnik) eest OÜ-le Hesiante (faktooringuklient) 349 461,60 euro ulatuses. Seega loovutas tasumisega OÜ Hesiante vastavuses Võlaõigusseaduse §-ga 256 nõude OÜ Dagö Capital vastu OÜ-le Lloyd Investments. Lloyd Investments OÜ pakub finantsteenuseid ja talle on väljastatud tegevusload (tegevusluba nr FAR000002 arveldus-, sularaha siirdamise jm raha edastamise tehingud; tegevusluba nr FLA000007 laenutehingud; tegevusluba nr VVT000184 valuutavahetusteenuse pakkumine; tegevusluba nr FIA000003 alternatiivsed maksevahendite teenused). OÜ Dagö Capital tasus 04.02.2011 OÜ-le Lloyd Investments 112 638,60 eurot arve nr 1 katteks. Seega on OÜ Dagö Capital faktooringutehingust tulenevalt võlgu OÜ-le Lloyd Investments arve nr 1 eest 115 817,20 eurot ja arve nr 2 eest 121 005 eurot, kogusummas 236 822,20 eurot. Lloyd Investments OÜ esitas 07.02.2011 vastustajale summapõhise (sularaha suurem kui 32 000 eurot) rahapesuteatise nr 213, mille lisaks olid eeltoodud tehinguid kajastavad dokumendid, sh kassa väljamineku orderid, 02.02.2011 OÜ Dagö Capital ja OÜ Hesiante vahel sõlmitud ostu-müügileping, 04.02.2011 arved nr 1 ja 2 ning OÜ Lloyd Investments ja OÜ Hesiante vahel sõlmitud arvelduskrediidi- faktooringuleping. OÜ Dagö Capital edastas 07.02.2011 arvega nr 2 ostetud kulla AS-le Tavid. Pärast 08.02.2011 ASlt Tavid täpsustatud grammide saamist, esitas OÜ Dagö Capital AS-le Tavid arve nr 2 summas 124 011,74 eurot. 08.02.2011 sai kaebuse esitaja teada, et Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitsei osakonna rahapesu andmebüroo on teinud ettekirjutuse nr 1-7/746, millega seati Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 40 lg 1 alusel kasutuspiirang kaebuse esitaja arvelduskontole AS-s SEB Pank summas 124 011,74 eurot. Kaebuse esitaja esindaja S.S. helistas koheselt ettekirjutuse allkirjastanud isikule (Kalmer Holmar), kelle juurest vaidlustatavat ettekirjutust ära tuues selgus, et isik ei ole kursis asjaoluga, et eelneval päeval, so 07.02.2011, on kõik tehinguga seotud dokumendid OÜ Lloyd Investments (faktoori) poolt edastatud RAB-le. 08.02.2011 saatis kaebuse esitaja Kalmer Holmar e-posti aadressile juba RAB-le esitatud rahapesuteatise nr 213 dokumendid koos taotlusega 08.02.2011 ettekirjutuse nr 1-7/746 alusel arvelduskonto kasutamise piiramise tühistamiseks, muuhulgas palus kaebuse esitaja: aktsepteerida AS-ist Tavid laekunud raha seaduslikkust, aktsepteerida arvesaatelehtedes/ üleandmisaktides nr 1 ja 2 toodud kauba seaduslikku päritolu ja vabastada OÜ-le Lloyd Investments kuuluvad rahalised vahendid OÜ Dagö Capital arvelduskontolt. 09.02.2011 helistas kaebuse esitaja esindaja S.S. Kalmer Holmar’le ja pakkus võimalust tulla andma veelkord seletusi esitatud dokumentide kohta, edastades selle kohtumise käigus teistkordselt kõik RAB-le 07.02.2011 koos rahapesuteatisega nr 213 saadetud dokumendid. Kalmer Holmar teatas suuliselt, et RAB ei tühista 08.02.
  4. a ettekirjutust nr 1-7/
  5. Tema väide, et esitatud dokumendid ei olnud eluliselt usutavad, on kaebuse esitaja hinnangul ebaõige, põhjendamatu ja vähemalt käesoleva ajani paljasõnaline. Kirjalikku teadet ei vormistatud. 10.02.2011 edastas kaebuse esitaja RAB-le OÜ Hesiante poolt kulla omandamisdokumendid. 08.04.2011 saatis RAB kirjaga nr 1-20/1498 asja materjalid Põhja Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamiseks ning RAB-i väitel tegi Põhja Ringkonnaprokuratuur seda 20.04.
  6. RAB 04.05.2011 ettekirjutusega kohustati AS-i SEB Pank kehtestama OÜ Dagö Capital 3 arvelduskontole tähtajatu kasutamise piirangu summas 124 011,74 eurot

§ 40lg 5 alusel.

Ettekirjutuses on viidatud, et RAB-i poolt läbiviidud rahapesukahtluse kontrolli tulemusel algatati Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt kriminaalasi nr

  1. 27.05.2011 tegi Harju Maakohus määruse kriminaalasjas nr 11730000182/1-11-6327, arestides kaebuse esitaja AS SEB Pank arvelduskontol nr 10220122662015 oleva raha summas 60 532,59 eurot. 02.06.2011 tegi RAB ettekirjutuse AS-le SEB Pank nr 1-7/2243, tunnistades kehtetuks oma 04.05.2011 ettekirjutuse nr 1-7/
  2. 11.10.2011 kohustas Tallinna Halduskohus Põhja Ringkonnaprokuratuuri andma teavet kriminaalmenetluse nr 11730000182 kohta. 01.11.2011 teatas Põhja Ringkonnaprokuratuur Tallinna Halduskohtule, et RAB 04.05.2011 ettekirjutus nr 1-7/1828, millega seati kaebuse esitaja arvelduskontole tähtajatu kasutamise piirang, on tehtud kriminaalasja nr 11730000182 raames prokuröri taotlusel ning nimetatud menetlust on alustatud RAB-i materjalide alusel. Haldusakti motiveerimine: Käesoleva ajani ei ole kaebuse esitaja saanud veenduda, millistel asjaoludel otsustas RAB kaebuse esitaja suhtes olulist omandiõiguse ja tegevuspiirangut rakendada, mistõttu ei saa kaebuse esitaja veenduda, kas RAB-i ettekirjutus nr 1-7/1828 oli põhjendatud ja motiveeritud.

§-s 40 sätestatud piirangute seadmine eeldab, et RAB-il oli kaebuse esitaja suhtes rahapesu- või terrorismialane põhjendatud kahtlus.

§ 38

lg 2 sätestab, et

§ 40

lõigete 1 ja 3 ning § 41 lõigete 1 ja 4 alusel tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust ei märgita. Ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis. Isik, kelle tehingu peatamiseks või konto või muu vara kasutamise piiramiseks ettekirjutus tehti, võib tutvuda faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga. Rahapesu andmebürool on õigus keelduda dokumendi tutvustamisest, kui see takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist või ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.

§ 38

lg 2 sätestab selgelt, et RAB-l on õigus keelduda ettekirjutuse faktilist alust käsitleva dokumendi väljastamisest, kui ettekirjutus on tehtud

§ 40lõigete 1 või 2 alusel.

Käesoleval juhul on ettekirjutus nr 17/1828 õiguslikuks aluseks viidanud RAB

§ 40lg 5.

Täiendavalt on RAB-i esindaja Kalmer Holmar telefoni teel teavitanud Piret Blankinit, et RAB ei vormistanud käesolevas asjas üldse

§ 38lg 2 dokumenti.

Kui see vastab tõele, on RAB rikkunud

§ 38

lg 2 ettenähtud kohustust, mis võib olla kaasa toonud olukorra, kus RAB’i kahtlused ja seatud piirangud kaebuse esitaja suhtes ei ole piisavalt põhjendatud. Kaevatava haldusakti andmise faktilise aluse põhjendusega tutvumine on oluline haldusakti kontrollitavuse seisukohalt. Haldusmenetluse üldpõhimõtteid kajastava Haldusmenetluse seaduse § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Seega tulenevalt haldusmenetluse üldpõhimõtetest tuleb tagada Kaebuse esitajale võimalus saada teavet selle kohta, kas tema õigusi piirav haldusakt oli põhjendatud või mitte. Kui isegi asuda seisukohale, et kaebuse esitajale ei ole võimalik dokumenti näidata, tuleks see esitada vähemalt haldusakti kontrollimiseks kohtule. Kaebuse esitaja on teinud kõik endast sõltuva tuvastamaks soetatud kulla legaalset päritolu ning leiab, et ta ei ole toime pannud rahapesu või terrorismialast rikkumist. Seda kinnitab ka asjaolu, et RAB edastas Põhja Ringkonnaprokuratuuri materjalid, mille alusel alustati kriminaalmenetlus vaid maksualase süüteo tunnuste alusel. Kuigi Põhja Ringkonnaprokuratuur on kinnitanud, et kriminaalasi nr 11730000182 alustati RAB-i materjalide alusel ja käesoleva ajani ei ole kaebuse esitaja suhtes muu kuriteo tunnustel menetlust alustatud, siis on see kinnituseks, et RAB-i kahtlused seoses rahapesu ja terrorismialase õigusrikkumisega ei olnud põhjendatud.

§ 37

lg 2 sätestab, et RAB analüüsib ja kontrollib teavet rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse kohta, võtab vajaduse korral tarvitusele abinõud seotud vara säilitamiseks ning edastab kuriteo tunnuste avastamisel materjali viivitamata pädevale asutusele. RAB on rakendanud esimest korda kaebuse esitaja konto käsutuspiirangut 08.02.2011. Kui RAB oleks avastanud 4 kaebuse esitaja tegevuses alused rahapesu või terrorismialase kuriteo toimepanemises, oleks tulnud materjalid viivitamatult edastada pädevale asutusele. Ka see kinnitab, et RAB kahtlused ei olnud ka tema enda hinnangul piisavalt põhjendatud. Ning isegi kui RAB materjalid lõpuks prokuratuurile edastati, isegi ei alustatud kriminaalmenetlust rahapesukuriteo tunnustel, vaid oli kohe selge, et alus kriminaalmenetluseks võib olla vaid maksusüüteo tunnustel. Eeltoodut arvesse võttes on kaebuse esitaja seisukohal, et RAB-i kahtlused (isegi, kui need olid seotud rahapesualase süüteoga), on olnud alusetud ning ainus materjal, mis pädevale asutusele edastati, ei olnud seotud rahapesualase süüteoga, kuna kriminaalasi algatati maksualase süüteo tunnustel. Maksualane süütegu: Kriminaalasjas nr 11730000182 esitati kaebuse esitajale kahtlustus KarS § 3891 lg 3 järgi kvalifitseeruva kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et OÜ Dagö Capital rikkus maksuseadustes sätestatud norme. Märkimist väärib, et käesolevaks ajaks on rikkumise aluseks olnud dokumentide esitamise kohustus täidetud.

§ 40

lg 5 sätestab: „Vara käsutamist võib piirata kauemaks kui lõikes 3 nimetatud ajaks juhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus.“. Selle sätte kohaldamiseks on oluline tuvastada sõna asi tähendus. Kaebuse esitaja on seisukohal, et asi nimetatud sätte tähenduses on rahapesuga seotud asi ning

§ 40

lg 5 kohaldamiseks on alus, kui kriminaalmenetlus on alustatud Karistusseadustiku 5. jao paragrahvide alusel, mis käsitlevad vaid rahapesualaseid süütegusid. RAB-i ülesanded on määratletud

§-s 37 ning need hõlmavad rahapesu või sellega seotud kuritegude menetlemist. RAB-i pädevus on määratletud rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadusega, mistõttu ei saa lugeda RAB-i pädevuseks tegevusi, mis ei ole

§-s 1 sätestatud eesmärgi saavutamiseks vajalikud. Seadusandja seletuskirjas (kommentaarid

§ 36

kohta) on öeldud, et RAB on keskne siseriiklik üksus, mis vastutab võimaliku rahapesu või terrorismi rahastamisega seonduva teabe vastuvõtmise, analüüsi ja selle edastamise eest uurimisorganitele, teostab järelevalvet rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise üle. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole RAB-i ülesanne maksukuritegude või ka muude menetlemine või sellise tegevuse osas meetmete kasutusele võtmine

alusel. Seega saab RAB teha

§-s 40 lg 5 sätestatud ettekirjutust vaid olukorras, kus isiku suhtes on alustatud rahapesualase süüteoga seotud kriminaalmenetlus. Antud olukorras algatati kaebuse esitaja suhtes kriminaalmenetlus aga maksualase süüteo osas. Rahapesualase süüteo tunnuseid järelikult ei esinenud. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole

§ 40lg 5 rakendamisel oluline, et RAB-i materjalid olid sellise kriminaalmenetluse aluseks, mis alustati Kar

S § 3891 lg 3 tunnuste alusel, vaid see eeldab, et kaebuse esitaja suhtes oleks algatatud kriminaalmenetlus rahapesu asjas ehk Karistusseadustiku 5. jao paragrahvide alusel. Kriminaalmenetluse alustamine:

§ 40

lg 5 kohaselt võib vara käsutamist piirata kauemaks kui viidatud paragrahvi lõikes 3 nimetatud ajaks juhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus. Kriminaalmenetluse seadustiku § 193 lg 1 sätestab, et uurimisasutus või prokuratuur alustab kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lõikes 1 sätestatud asjaolud. Kaebuse esitajale teadaolevalt tehti kriminaalasja nr 11730000182 raames esimene menetlustoiming 17.05.2011, mil Põhja Ringkonnaprokuratuur esitas S.S.ile ja OÜ-le Dagö Capital kahtlustuse. Kuna kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt loetakse kriminaalmenetlus alustatuks esimese menetlustoimingu tegemisega, siis saab kaebuse esitajale teadaoleva informatsiooni põhjal lugeda, et kriminaalmenetlust alustati 17.05.2011. Kaebuse esitaja on soovinud veenduda, kas esimene menetlustoiming tehti enne või pärast 04.05.2011 selleks, et tuvastada, kas ettekirjutuse nr 1-7/1828 tegemise hetkeks oli kriminaalmenetlus alustatud. Informatsioon, mille Põhja Ringkonnaprokuratuur ja vastustaja on käesolevaks ajaks kohtule esitanud, ei anna sellele küsimusele vastust. Kui kriminaalmenetlus ei olnud 04.05.2011 seisuga alustatud KrMS § 193 lg 1 tähenduses, puudus RAB-il lisaks eeltoodule täiendavalt õiguslik alus

§ 40lg 5 rakendamiseks.

Eeltoodu oli üheks 5 põhjuseks, miks kaebuse esitaja taotles kohtult dokumentide väljanõudmist vastustajalt ja Põhja Ringkonnaprokuratuurilt. Vara legaalse päritolu tõendamine: RAB seadis kaebuse esitaja arvelduskontole vara kasutamise piirangud summas 124 011,74 eurot.

§ 40lg 5 kasutab terminit vara.

Kui RAB seadis piirangud raha kasutamise osas, siis oleks kaebuse esitaja hinnangul pidanud RAB-il olema kahtlus raha legaalses päritolus. Samas on kaebuse esitaja menetluse käigus aru saanud, et RAB-l oli siiski kahtlus muu vara legaalses päritolus, so OÜ-lt Hesiante soetatud kulla omas. Kui RAB-i kahtlus seisnes kulla legaalses päritolus, siis oleks pidanud RAB seadma piirangud vastava vara suhtes. Seega oleks RAB pidanud seadma piirangud AS-i Tavid omandis oleva kulla suhtes seniks, kuni on välja selgitatud kulla legaalne päritolu. Kaebuse esitajale teadaolevalt seda ei tehtud. Samuti jääb kaebuse esitajale arusaamatuks, miks määrati kasutuspiirangud just sellisele summale 124 011,74 eurot. Kui RAB-l oli kahtlus, et kaebuse esitaja on saanud ebaseadusliku päritoluga kulla võõrandamisest kasu, siis oleks tulnud piirang seada summale, mis kaebuse esitaja pidi OÜ-ga Hesiante sõlmitud ostu- müügilepingu alusel viimasele maksma, sest see oli potentsiaalne tulu kulla edasimüügist. Vastavad dokumendid olid RAB-il olemas. 02.02.2011 ostu- müügilepingu kohaselt kohustus Kaebuse esitaja maksma OÜ-le Hesiante 349 461 eurot, samas kui RAB-i piirang oli seatud vaid 124 011,74 euro suurusele summale, mis oli ühtlasi ka AS-lt Tavid poolt kaebuse esitaja arveldusarvele tasutud summa. AS-le Tavid võõrandati aga vaid osa OÜ-lt Hesiante soetatud kullast. Muuhulgas võõrandas kaebuse esitaja osa OÜ-lt Hesiante soetatud kullast K.A. Rasmussen AS-le. RAB piirang kaebuse esitaja arvelduskontole ei hõlmanud viidatud summasid. Kaebuse esitaja ei mõista, kuidas sai RAB-il tekkida kahtlus, et sama tehingu raames samast allikast ostetud kuld oli vaid osaliselt ebaseadusliku päritoluga ja teine osa mitte, kui piirang seati vaid AS-lt Tavid laekunud summa ulatuses. RAB ei ole seadnud kordagi kahtluse alla K.A. Rasmussen AS-le võõrandatud kulla legaalset päritolu, mis oli soetatud samuti OÜ-lt Hesiante sama ostu-müügitehingu raames. Kuna kuld pärines samast allikast, siis puudus kaebuse esitaja hinnangul RAB-l alus kahelda ka AS-le Tavid võõrandatud kulla legaalses päritolus. Jääb mulje, et summa 124 011,74 euro ulatuses arvelduskontole piirangu seadmine kujunes sellel alusel, mis oli kaebuse esitaja arveldusarvele laekunud summa, millel ei saa olla mingit seost sellega, kas ostetud kuld oli legaalse päritoluga või mitte. Kaebuse esitaja rõhutab, et on menetluse käigus aru saanud, et RAB ei kahelnud mitte raha, vaid kulla legaalses päritolus, kuid kulla suhtes ei ole piiranguid rakendatud. Kaebuse esitaja leiab eeltoodud põhjustel, et piirangu seadmise eesmärgiks oli takistada kaebuse esitaja olemasoleva vara kasutamist ettevõtluses, mitte RAB-i poolt rahapesu ja terrorismi seaduse eesmärgi täitmine. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Kasutuspiirangu kehtetuks tunnistamine: Siseministri 23.01.2007 määruse nr 13 „Rahapesu andmebüroo kogutavate andmete registreerimise ja töötlemise kord“ § 11 lg 12 sätestab, et kui varale on pandud piirangud ja analüüsi käigus selgub, et vara päritolu on legaalne või terrorismi rahastamise kahtlus pole kinnitust leidnud, vabastatakse vara piirangutest koheselt ning teavitatakse otsusest viivitamatult vara valdajat. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kui selgus, et kaebuse esitajale esitati kahtlustus maksualase süüteo toimepanemise eest, oli kinnitust leidnud asjaolu, et rahapesu ajendil ei olnud alust kaebuse esitaja arvelduskonto piirangute jätkamiseks, mis tähendas, et piirangud tuli viivitamatult tühistada. See asjaolu pidi selguma hiljemalt hetkel, kui RAB edastas 08.04.2011 materjalid Põhja Ringkonnaprokuratuurile. RAB tühistas oma 04.05.2011 ettekirjutuse nr 17/1828 alles 02.06.2011 pärast seda, kui Harju Maakohus oli arestinud 27.05.2011 kaebuse esitaja arvelduskontol oleva raha summas 60 532,59 eurot. Asjaolu, et Harju Maakohus ei seadnud aresti varem, ei olnud aluseks RAB-ile viivitada seatud piirangute kehtetuks tunnistamiseks. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et Harju Maakohus arestis peaaegu poole väiksema summa, kui RAB-i poolt kehtestatud piirang hõlmas. 6 Ettekirjutuse terminoloogia Kaebuse esitaja soovib juhtida tähelepanu sellele, et RAB on oma 04.05.2011 ettekirjutuses nr 17/1828 otsustanud kohustada AS-i SEB Pank kehtestama kaebuse esitaja arvelduskontole kasutamise piirangu summas 124 011,74 eurot.

§ 40

lg 3 sätestab alused arvelduskonto käsutamise, mitte arvelduskonto kasutamise piirangute kehtestamiseks. Terminid „kasutamine“ ja „käsutamine“ on juriidiliselt erineva sisuga. Põhjendatud huvi: HKMS § 24 lg 1 p 4 kohaselt lõpetatakse haldusasjas menetlus, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kaebuse esitajal on põhjendatud huvi RAB-i 04.05.2011 ettekirjutuse nr 1-7/1828 õigusvastaseks tunnistamiseks, kuna ta soovib teavitada AS-i SEB Pank, et RAB-i poolt kehtestatud arvelduskonto piirang oli õigusvastane ja taastada oma maine koostöö jätkamise huvides. Kaebuse esitajal on ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi ka seetõttu, et arvelduskonto kasutamise piiramine tekitas talle varalise kahju. Kaebuse esitaja ei saanud prognoosimatu aja jooksul kontol olevat raha kasutada ning ei suutnud täita temale võetud rahalisi kohustusi kolmandate isikute ees. Seetõttu pidi ta maksma leppetrahvi ning loobuma kokkulepitud lepingute sõlmimisest ja täitmisest. Vastava varalise kahju hüvitamist soovib kaebuse esitaja nõuda vastustajalt pärast haldusakti õigusvastaseks tunnistamist. Seega soovib kaebuse esitaja menetluse jätkamist kaevatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kokkuvõttes on kaebuse esitaja seisukohal, et Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitsei osakonna rahapesu andmebüroo 04.05.2011 ettekirjutus nr 1-7/1828 on õigusvastane, kuna puudus nii mõistlik kahtlus kaebuse esitaja tegevuse suhtes kui

§ 42lg 5 tulenevad ettekirjutuse tegemise eeldused.

Kaebaja pool palub tuvastada kaevatava ettekirjutuse õigusvastasus ning välja mõista vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulud. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Faktilised asjaolud: 07.02.2011 alustas RAB rahapesukahtluse kontrolli kontrolltoimiku nr 1100078 raames. 08.02.2011 kehtestas RAB oma ettekirjutusega nr 1-7/746 Dagö Capital OÜ arvelduskontole nr 10220122662015 piirangu

§ 40

lg 1 alusel kuni 30 päevaks ja pikendas sama paragrahvi lõike 3 alusel 09.03.2011 oma ettekirjutusega nr 1-7/1100 piirangut veel 60 päevaks. 08.04.2011 koostas RAB kuriteoteate Põhja Ringkonnaprokuratuurile, mille alusel alustas viimane 20.04.2011 kriminaalmenetluse nr 11730000182. 04.05.2011 pikendas RAB

§ 40

lg 5 alusel oma ettekirjutusega nr 1-7/1828 Dagö Capital OÜ arvelduskonto kasutamine piirangut, kuna asjas oli alustatud kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr 11730000182. 17.05.2011 esitati kriminaalmenetluse raames kahtlustus muuhulgas Dagö Capital OÜ-le ja S.S.ile. Vastustajale teadaolevalt on hetkel kriminaalmenetlus aktiivses staadiumis, näiteks 23.11.2011 tehti läbiotsimine S.S.i elu- ja tööruumides. 27.05.2011 arestis Harju Maakohus oma määrusega kriminaalasja nr 11730000182 menetluse raames kaebaja piirangu all oleval arvelduskontol raha summas 60 532,59 eurot. 02.06.2011 tunnistas RAB oma ettekirjutusega nr 1-7/2243 kehtetuks 04.05.2011 tehtud ettekirjutuse nr 1-7/1828 ja vabastas Dagö Capital OÜ arvelduskonto piirangu alt. 7 Vastustaja seisukoht: Antud juhul oli Rahapesu andmebürool alust kahtlustada, et OÜ Dagö Capital osaleb kuritegelikus rahapesuskeemis, kus tundmatute isikute poolt realiseeritakse tundmatu päritoluga kuldesemeid, mis võivad olla pärit kuritegelikust tegevusest. Kulla realiseerimisel kasutatakse variisikud ja võltsitud dokumente ning realiseerimise käigus pannakse toime lisaks ka käibemaksupettusi. Rahapesu andmebüroole esitatud dokumendid ja asjaosaliste selgitused ei ole eluliselt usutavad ja ei võimaldanud kindlaks teha vara päritolu ja tegelikku omanikku ning rahapesu andmebüroo oli sunnitud 10.03.2011 pikendama oma ettekirjutusega nr 1-7/1100 piirangut veel 60 päevaks.

§ 38

lg 1 kohaselt RAB teeb oma ülesannete täitmiseks ettekirjutusi ja annab muid haldusakte, vastavalt sama paragrahvi lg 2 § 40 lõigete 1 ja 3 ning § 41 lõigete 1 ja 4 alusel tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust ei märgita. Ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis. Isik, kelle tehingu peatamiseks või konto või muu vara kasutamise piiramiseks ettekirjutus tehti, võib tutvuda faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga. Rahapesu andmebürool on õigus keelduda dokumendi tutvustamisest, kui see takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist või ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. Seda õigust Rahapesu andmebüroo siin ka kasutas, kuna antud juhul oli reaalne oht, et faktiliste asjaolude tutvustamine võib ohustada tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. See puudutab nii esialgse kahtluse asjaolusid kui aluseid, mille järgi rahapesu andmebürool tekkis veendumus, et esitatud dokumendid ei tõestanud raha reaalset päritolu. RAB ei saa uurimisorganile ette kirjutada, millises järjekorras uurimisorgan kuriteokahtlusi kontrollib. Vastustajal ei ole teada ühtegi seadusandlikku akti, mis reglementeeriks kriminaalmenetluse taktikat nii, et kahtlustatavale tuleb esitada korraga kõik kahtlustused, mis menetluses ette tulla võivad. Uurimisorganites levinud praktika põhjal võib öelda, et sageli alustatakse menetlust just eelkuriteo uurimisega ning hiljem kontrollitakse ka rahapesu toimepanekut. Rahapesukuriteo uurimisega alustatakse kriminaalmenetlus üldjuhul siis, kui eelkuritegu pole teada või on tõsised raskused eelkuriteo toimepanija kindlakstegemisel nagu seda juhtub küberkuritegude korral. Kohut peaks veenma RAB kahtluste olemasolust ka fakt, et 27.05.2011 Harju Maakohus oma määrusega (eelnevalt kohtule esitatud) arestis umbes poole piirangu all olnud varast ja RAB vabastas kaebaja konto piirangu alt 02.06.2011, mis on praktiliselt koheselt, kui vastava kohtumääruse koopia vastustajani jõudis. Tundub, et kaebaja pole oma esindajale kõiki asjasse puutuvaid dokumente näidanud (eeldatavasti on ta kõnealust Harju Maakohtu määrust näinud), sest muidu ei oleks kaebaja esindaja taotluse punktis 7 kirjutanud, et RAB hinnang kaebaja poolt esitatud dokumentidele oli ebaõige, põhjendamatu ja paljasõnaline. Eelnimetatud kohtumääruses on otsesõnu öeldud, et need esitatud dokumendid olid fiktiivsed ning kaebaja poolt kirjeldatud viisil tehingud ei toimunud. Vastustajal puuduvad andmed, et kaebaja oleks selle kohtumääruse vaidlustanud. Kaebaja väited tekitatud kahju osas on paljasõnalised ja konkretiseerimata. Enamgi veel, kuna RAB seisukohalt oli tegemist rahapesu objektiks oleva varaga, ei tohiks kahjunõue tulevikus eriti tõenäoline olla. Samas ei ole me pädevad kriminaalmenetluse käiku ette ennustama.

§ 1

ja § 37 lg 1 p 1 järgi on rahapesu andmebüroo tegevuse eesmärk tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks või sellega seotud kuritegude ja terrorismi rahastamiseks. Ka vaieldav haldusakt on antud sellest ülesandest lähtuvalt eesmärgiga tõkestada võimaliku rahapesuskeemi realiseerimist Eesti finantssüsteemis. Vastustaja leiab, et rahapesukahtluse kontrolltoimiku nr 1100078 raames koostatud ettekirjutused on igati seaduslikud, õiguspärased ja põhjendatud. Vastustaja palub kaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda. 8 KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Politsei-ja Piirivalveameti Kriminaalpolitseiosakonna Rahapesu Andmebüroo 04.05.2011 ettekirjutus nr 1-7/1828 konto kasutamise piiramiseks on tehtud AS-le SEB Pank, kes on haldusakti adressaat. Ettekirjutuse koopia on saadetud OÜ-le Dagö Capital teadmiseks. RAB ettekirjutuse õigusliku alusena on viidatud Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi

) §-le 40 lg 5. OÜ Dagö Capital arvelduskontole tähtajatu kasutamise piirang on kehtestatud summas 124011,74 eurot. Piirangu kehtestamist põhjendab RAB asjaoluga, et kontrollitakse rahapesu kahtlusega seotud informatsiooni ning läbi viidud rahapesukahtluse kontrolli tulemusel alustas Põhja Ringkonnaprokuratuur kriminaalasja nr 11730000182 menetlust. Kohus leiab, et see põhjendus ehk siis ettekirjutuses sisalduv teave on panga jaoks piisav ning pangale tehtud ettekirjutuses ei pea RAB kirjeldama kriminaalasja faktilisi asjaolusid, õiguslikku alust jms. Kui RAB peab võimalikuks tutvustada isikule, kelle tehingu peatamiseks või konto või muu vara kasutamise piiramiseks ettekirjutus tehti, faktilisi asjaolusid kajastavat dokumenti, siis RAB seda ka teeb, kui see aga takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist või ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses, siis on RAB-l õigus keelduda vastava dokumendi tutvustamisest.

§ 38

lg 2 ütleb, et käesoleva seaduse § 40 lõigete 1 ja 3 ning § 41 lõigete 1 ja 4 alusel tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust ei märgita. Ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis. Isik, kelle tehingu peatamiseks või konto või muu vara kasutamise piiramiseks ettekirjutus tehti, võib tutvuda faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga. Rahapesu andmebürool on õigus keelduda dokumendi tutvustamisest, kui see takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist või ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. Vastustaja selgitas kohtule, et seda õigust RAB siin ka kasutas, kuna antud juhul oli reaalne oht, et faktiliste asjaolude tutvustamine võib ohustada tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. Halduskohtul puudub pädevus neid asjaolusid ümber hinnata/lükata. Harju Maakohtu 27.05.2011 määrusega kriminaalasjas nr 11730000182 arestis kohus OÜ Dagö Capital vara- arvelduskontol (AS SEB Pank) oleva raha summas 60 532,59 eurot. Määruses märgitakse, et kriminaalmenetlust on alustatud 20.04.2011 RAB kuriteokaebuse alusel. 17.05.2011 on esitatud kahtlustus S.S.ile ja OÜ-le Dagö Capital. 02.06.2011, s.o praktiliselt kohe peale maakohtu määruse tegemist/väljastamist, RAB oma ettekirjutusega nr 1-7/2243 vabastas kaebuse esitaja arvelduskonto (AS SEB Pank) piirangu alt summas 124 011,74 eurot, tunnistades kaevatava 04.05.2011 ettekirjutuse nr 1-7/1828 kehtetuks.

§ 1

sätestab, et käesoleva seaduse eesmärk on tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks.

§ 40

lg 1 kohaselt Rahapesu andmebüroo võib rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral ettekirjutusega tehingu peatada ning kehtestada kontol oleva või tehingu, ametitoimingu või ametiteenuse objektiks oleva vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30 ööpäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates. Lõike 3 kohaselt rahapesu andmebüroo võib ettekirjutuse alusel piirata vara käsutamist selle säilimise tagamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule lisaks kuni 60 ööpäeva võrra juhul, kui: 1) vara päritolu kontrollimisel rahapesu kahtluse korral vara valdaja või omanik ei esita rahapesu andmebüroole 30 ööpäeva jooksul alates tehingu peatamisest või konto kasutamise piirangu kehtestamisest tõendeid vara legaalse päritolu kohta; 2) vara suhtes on kahtlus, et seda kasutatakse terrorismi rahastamiseks. Lõike 4 9 teine lause ütleb, et kui asjas on alustatud kriminaalmenetlust, otsustatakse vara käsutamise piirangute lõpetamine kriminaalmenetlust reguleerivas seaduses sätestatud korras. Lõige 5 näeb ette, et vara käsutamist võib piirata kauemaks kui lõikes 3 nimetatud ajaks juhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlust. Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2010 otsuse haldusasjas nr 3-09-133 punktis 13 märgib kohus: „/…/Et piirata

§ 40

lg 5 alusel vara käsutamist kauemaks kui § 40 lg-s 3 sätestatud tähtajaks, peavad olema täidetud järgmised tingimused: esinevad

§ 40

lg-s 3 sätestatud alused vara käsutamise piiramiseks ning asjas on alustatud kriminaalmenetlust. Kui 13.02.2009 ettekirjutuse tegemise ajaks olid need eeldused täidetud, on ettekirjutus õiguspärane. Apellatsiooniastmes puudub vaidlus selles, et 13.02.2009 ettekirjutuse nr 1-7/657 tegemise ajaks oli kriminaalmenetlust alustatud/…/“. Menetletavas asjas RAB tegi AS-le SEB Pank ettekirjutuse, millega kehtestas OÜ Dagö Capital arvelduskonto tähtajatu kasutamise piirangu summas 124 011,74 eurot. Kohus märgib, et

§ 40

lg 5 ja lg 6 alusel on selline tähtajatu piirang seadusandja poolt täiesti aktsepteeritav. Kui asjas on alustatud kriminaalmenetlust, otsustatakse vara käsutamise/kasutamise piirangute lõpetamine kriminaalmenetlust reguleerivas seaduses sätestatud korras. Seega ka tähtajatu piirang lõpetatakse viivitamatult selleks ettenähtud seadusliku aluse ilmnemisel.

§ 40

lg 5 kohaselt vara käsutamist (sh kasutamist) võib piirata kauemaks kui lõikes 3 nimetatud ajaks juhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlust. Selleks, et piirata

§ 40

lg 5 alusel vara käsutamist kauemaks kui on ette nähtud §-s 40 lg 3, peavad olema täidetud järgmised tingimused: esinevad

§-s 40 lg 3 sätestatud alused vara käsutamise piiramiseks ning asjas on alustatud kriminaalmenetlust. Seega kui 04.05.2011 ettekirjutuse tegemise ajaks olid need eeldused täidetud, on vaieldav ettekirjutus õiguspärane. Menetletavas asjas vaidlust ei ole selles, et vaadeldava ettekirjutuse nr 1-7/1828 tegemise ajaks oli kriminaalmenetlust juba alustatud, mida kinnitab ka Põhja Ringkonnaprokuratuuri 01.11.2011 kiri nr PRP-13/11/1069. Vastuses kohtunõudele kinnitab prokuratuur, et RAB 04.05.2011 ettekirjutus nr 1-7/1828, millega seati kaebaja kontole tähtajatu kasutamise piirang, on tehtud kriminaalasja nr 11730000182 raames prokuröri taotlusel ning menetlust nimetatud kriminaalasjas on alustatud Rahapesu andmebüroo materjali alusel. Kohus kordab, et vaidlustatud ettekirjutuse tegemise ajal oli kriminaalmenetlust juba alustatud. Vastustajale teadaolevalt on kõnesolev kriminaalmenetlus n-ö aktiivses staadiumis, näiteks 23.11.2011 on tehtud läbiotsimine S.S.i elu- ja tööruumides jne. Kõnesolev kriminaalmenetlus ei ole veel lõppenud ning selle tulemust hetkel ei ole võimalik prognoosida. Halduskohus ei analüüsi ega hinda kriminaalmenetlustoiminguid (sh kriminaalasjas tuvastatud faktilisi asjaolusid, kogutud tõendeid jms), kuna selleks seadusest tulenev pädevus puudub. Kohus kokkuvõtvalt leiab, et vaidlustatud ettekirjutus, mis on kohtuväliselt kehtetuks tunnistatud, oli selle tegemise hetkel õiguspärane ning puudub alus selle õigusvastaseks tunnistamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Elle Kask Kohtunik 10 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.