lg 1 lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise, sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.
lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja esitas kohtule järgmised nõuded: 1) Tunnistada seaduslikuks 22.05.2011 üldkoololeku otsus uue juhatuse valimise kohta koosseisus: S. A., V. L., I. I.. Nimetatud nõue ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, millele riik peaks andma õiguskaitset, sest hagi motiividest ei ole aru saadav kuidas kostja on rikkunud hageja eeldatavaid ja seadusega kaitstud õigusi või huve nimetatud hagiesemega seoses. Otsus on kehtiv kuniks keegi ei ole selle kehtivust vaidlustanud. Äriregisti väljavõtte kohaselt on I.I., S.A. ja N.M. juhatuse liikmed alates 04.09.2012. 2) Kohustada endist juhatuse esimeest A. T.t välja andma uuele valitud juhatuse esimehele I. I.ile kõik dokumendid, mis puudutavad AÜ tegevust. Nimetatud nõue ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, millele riik peaks andma õiguskaitset, sest hagi motiividest ei ole arusaadav kuidas hageja eelmisest 3-liikmelisest juhatusest just kostja on hageja tegevusega seotud dokumentide valdamise ja hagejale nimetatud dokumentide üleandmisest keeldumisega (hagiavalduses on hageja märkinud, et eelmine juhatus keeldub dokumente tagastamast. Hagiavaldusest ei selgu millist ühistu liikmete avaldust hageja nõuab, milliste koosolekute protokolle ja nimekirju ning mis perioodi eest ning mida hageja on teinud, et neid dokumente endise juhatuse liikmetelt ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist kätte saada. 3) Tunnistada ebaseaduslikuks kõik endise juhatuse koosseisu A.T., S.H.i ja J.K. poolt vastu võetud 2009.a. kuni 2012.a. otsused. Nimetatud nõue ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, millele riik peaks andma õiguskaitset, sest hagi motiividest ei selgu kuidas antud nõudes kostja hageja õigusi rikub. Sisult on antud nõudega hageja esitanud nõude iseenda vastu. Samas märgib kohus, et Mittetulundusühingute seaduse § 24 lg 1 kohaselt on mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks esitatava nõude aegumise tähtaeg 3 kuud otsuse vastuvõtmisest. Nimetatud nõue esitatakse mittetulundusühingu vastu. 4) Mõista kostjalt välja hageja kasuks materiaalne kahju 5000 EUR. Nimetatud nõue ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, millele riik peaks andma õiguskaitset, sest hagi motiividest ei selgu miks on kahju nõue esitatud just endistest juhatuse liikmetest üksnes kostja vastu, kui hagi avalduses hageja märgib, et dokumendid on endise juhatuse käes ja juhatus (3 liikmeline) neid välja ei anna. Hagi asjaoludest ei selgu milline kahju hagejal tekkis (kahju olemasolu). Kahju hüvitamise nõude esitamisel peab kahjustatud isik tõendama võlgnikupoolset kohustuse rikkumist, 2 kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Hagi motiividest need tingimused ei nähtu. Hagiavalduses ei ole hageja selgelt välja toonud hagi eset ja alust, lisamata on tõendid millega hageja võiks esitatud asjaolusid tõendada, Lisaks eeltoodule on hagiavalduses ka mitmeid ebatäpsusi ja arusaamatuid viiteid, muuhulgas on hageja hagi esitanud A. T. vastu. Hagi resolutiivosas on kostjaks A. T.. Hageja on tasunud riigilõivu vaid osaliselt summas 300 EUR, mis on tuvastushagi riigilõivuks. Hagejal on hagis 3 tuvastusnõuet ning 1 varalise kahju nõue. Sellest tulenevalt on hagi hinnaks 15 500 EUR ja hageja oleks pidanud tasuma sellelt riigilõivu 700 EUR. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt ei ole antud juhul
sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesandest (tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega) lähtuvalt mõistlik määrata hagejale ka tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et hagiavalduse on koostanud esindaja, kel on õigusteaduse magistrikraad (tl 46). Seega esindaja pidi teadma, et nõude selgus, hagi asjaolude märkimine, asjakohaste tõendite väljaselgitamine, menetlusosaliste täpsete isikuandmete märkimine, riigilõivu tasumine on hagi menetlusse võtmise olulisteks tingimusteks (
§-d 338 ja 363 lg.1). Eelpooltoodu alusel ja juhindudes
lg 2 p 2 jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata ning tagastab selle avaldajale. Kohtunik: /digitaalallkiri/ Olev Mihkelson 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.