TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1540 Otsuse kuupäev 06.09.2012 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Helju Kärner’i kaebus soodustingimustel pensionistaaži tuvastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Helju Kärner; Kaasatud isiku Sotsiaalkindlustusameti esindaja Pille Martin.
- Jätta kaebus rahuldamata;
- Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Resolutsioon Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 08.10.
- a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Helju Kärner esitas 08.03.2011.a Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroole avalduse soodustingimustel vanaduspensioni ümberarvutamiseks Ajalooarhiivi poolt 04.03.2011.a väljastatud arhiiviteatise nr 753 alusel. H. Kärner soovis, et tema pensioniõigusliku staaži hulka arvataks periood 20.09.1967.a kuni 03.11.1970.a, mil ta viibis Omski oblastis asumisel. Pensioniamet jättis otsusega nr L52812-8 avalduse rahuldamata, märkides, et Eesti NSV MN andis H. Kärner’ile loa Eestisse tagasipöördumiseks 11.09.1967.a., sellest teatati 20.09.1967.a., kuid H. Kärner jättis seejärel kasutamata esmase võimaluse pöörduda Eestisse tagasi. H. Kärner pöördus Eestisse tagasi novembris 1970.aastal. 21.07.2012.a saabus Tartu Halduskohtusse Helju Kärner’i kaebus soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks perioodil 20.09.1967.a kuni 03.11.1970.a., mil ta viibis represseerituna Omski oblastis ja Omski linnas. Tartu Halduskohtu 30.07.2012.a kohtumäärusega võttis kohus Helju Kärner’i kaebuse menetlusse. AVALDUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt viibis H. Kärner 25.03.1949.a kuni 03.11.1970.aastani asumisel Omski oblastis ja Omski linnas. 14.06.1958.a tehti kaebaja kohta vabastamise otsus ilma Eestisse tagasipöördumise õiguseta. Kaebuse kohaselt alustas kaebaja peale selle otsuse saamist koheselt taotluste saatmist ENSV MNi, et talle antaks luba Eestisse tagasi pöörduda. Kaebaja enda taotlustele vastust ei saanud. 1967.aasta oktoobris oli kaebajale saadetud Siberisse Omski linna 20.09.1967.a otsus ENSV MN poolt, et H. Kärner’ile ja tema abikaasale on antud luba Eestisse tagasipöördumiseks. Kaebaja selgitab, et peale otsuse saamist ei olnud neil võimalik koheselt Eestisse sõita, kuna neil puudus koht kus Eestis ajutiselt või alaliselt elada. Küüditatu vabastamine ei toonud kaasa konfiskeeritud vara tagastamist ega andnud õigust ilma ENSV Ministrite Nõukogu loata endisesse elukohta elama asuda. Samuti puudus vajaminev raha rongipiletite ostmiseks ning oli vaja realiseerida Omskis asuv vara. Eestisse elamiskoha saamiseks hakkas H. Kärner otsima enda Omski linnas paiknevale korterile vahetusvarianti Eestis asuva korteriga. Selleks pani kaebaja pidevalt Eesti ajalehtedesse vastavasisulisi kuulutusi. 1970.a sügisel sai kaebuse esitaja enda Omskis asuva korteri vahetada Tartus asuva korteri vastu. Kaebuse kohaselt oli vahetatav korter väga halvas seisus võrreldes Omskis asuva korteriga, kuid selline vahetus oli kaebaja ainus ja reaalne võimalus Eestisse tagasi pöörduda, kuna selle tehinguga oli kaebajal võimalik saada sissekirjutus Tartus asuvasse korterisse. Kaebaja selgitab, et väljakirjutuse korral pidi inimene teatama, kuhu ta ennast peale väljakirjutuse tegemist endisest elukohast sisse kirjutab. Kaebaja rõhutab, et kui Siberist tagasitulnud küüditatu soovis tööle minna, pidi tal olema enne elamispind ja sissekirjutus sellele elamispinnale. Peale sissekirjutuse saamist võis küüditatu otsida endale töökoha. Kaebaja selgitab, et see, kas saadud töökoha juurde oli võimalik saada tööandja korter, sõltus sellest, kas asumiselt saabunud inimene oli vajalik sellele asutusele. H. Kärner elas Siberis üle kolme aasta peale seda, kui talle anti luba Eestisse tagasipöördumiseks, sest tal puudus reaalne võimalus Eestisse naasta. Reaalne võimalus tekkis alles siis, kui Tartu Linna RSN Täitevkomitee Üldosakond tegi 29.10.1970.a korralduse nr 526 vastavalt korterikomisjoni otsusele 27.10.1970.a väljastada avaldajale korteriorder linnadevahelise vahetuse korras. Peale selle otsuse teadasaamist kaebaja lahkus töölt 01.11.1970.a ja lahkus Omski linnast. Eestisse jõudis kaebaja tagasi 03.11.1970.aastal ja asus tööle 28.11.1970.a naiste juuksurina Tartu linna. Helju Kärner soovib, et kohus tuvastaks tema soodustingimustel pensioniõigusliku staaži ajavahemikul 20.09.1967.a kuni 03.11.1970.a. KAASATUD ISIKU ARVAMUS Kaasatud isik leiab, et on tõendatud, et kaebaja saadeti
- märtsil
- a kohtuväliselt Eesti NSV-st Tartu linnast välja ja ta viibis asumisel Omski oblastis, kus vabastati
- juunil
- a ilma Eestisse tagasipöördumise õiguseta. Loa Eestisse tagasipöördumiseks andis ENSV MN avaldaja taotlusele
- septembril
- a ning sellest teatati talle
- septembril
- a. Vastustaja aga leiab, et puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja oleks varem taotlenud luba Eestisse tagasipöördumiseks. Kaebaja tööraamatu kohaselt on Helju Kärner
- novembril
- a töölt vabastatud seoses Omskist väljasõiduga. Kaebaja enda selgitustest nähtub, et reaalne 2 võimalus Eestisse tagasipöördumiseks oli tekkinud alles
- novembril
- aastal, olles saanud Tartu Linna RSN Täitevkomitee Üldosakonna
- oktoobri
- a. korralduse nr 526 korteriorderi väljastamise kohta. Kaasatud isik leiab, et kaebaja taotlus tuvastada asumisel oleku ajana 20.09.1967 – 03.11.1970 ei ole põhjendatud, sest ta jättis teadlikult kasutamata esmase võimaluse pöörduda Eestisse tagasi, s.o vahetult peale 20.09.
- a. Kaasatud isik selgitab, et teadaolevalt kuulusid korterid 1970ndatel enamasti asutustele ning tööleasumisel kindlustati vajadusel ka korteriga. Kaebaja sellist võimalust ei kasutanud, vaid ootas 3 aastat inimest, kes tahaks temaga elukohta vahetada. Kaebaja enda avaldusest ning asjas kogutud tõenditest tulenevalt on kaasatud isik seisukohal, et antud juhul ei ole tegemist esimese reaalse võimaluse kasutamisega Eestisse tagasipöördumiseks. Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 13 lõike 2 kohaselt arvestatakse ja tõendatakse pensioniõiguslikku staaži riikliku pensionikindlustuse seaduses (edaspidi RPKS) ja selle alusel antud õigusaktides kehtestatud korras. RPKS § 27 lõike 3 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus pensioniõigusliku staaži tõendamise korra. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 6 vastuvõetud „Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra” (edaspidi määrus) § 19 lõike 2 kohaselt rehabiliteeritud isiku puhul vahi alt, kinnipidamiskohast või asumiselt vabanemisele järgnenud aeg kuni Eestisse elamise asumise õiguse andmiseni, kui isikult on õigusvastaselt võetud õigus asuda elama Eestisse, tõendatakse rehabiliteerimistunnistusega ja Rahvusarhiivi teatisega või Eesti NSV Ministrite Nõukogu Büroo protokollilise otsusega. Kaasatud isik on seisukohal, et dokumentaalselt on tõendatud, et Helju Kärner viibis 25.03.1949 - 20.09.1967.aastal asumisel Omski oblastis. Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 19 lg 1 annab õigusvastaste repressioonide aega tõendavate dokumentide loetelu, mille kohaselt asumisel oleku aega tõendatakse rehabiliteerimistunnistusega või muu dokumendiga, millest nähtub isiku kohtuväline represseerimine ning asumisel oleku aeg. Kaasatud isik palub jätta Helju Kärner’i kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Käesolevas asjas on vaidlus selle üle kas soodustingimustel vanaduspensioni hulka saab arvestada kolmekordselt staaži alates asumiselt vabanemisest kuni Eestisse elama asumise õiguse andmiseni või kuni reaalselt Eestisse elama asumiseni. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja viibis asumisel Omski oblastis, kus ta vabastati 14.06.
- a ilma Eestisse tagasipöördumise õiguseta. Selle otsuse tegemine ei kohustanud kaebajat koheselt esitama erakorralist taotlust Eestisse tagasipöördumiseks. Kaebaja esitas taotluse ENSV MN Eestisse tagasipöördumiseks ja see rahuldati 11.09.
- a otsusega, millest kaebajale teatati 20.09.
- a. Käesolevas asjas ei oma tähtsust, kas kaebaja sai varem taotleda Eestisse tagasipöördumise luba ja kas tal oleks olnud võimalik luba varem saada. On tõendatud ja kaebaja ei vaidle sellele vastu, et ta sai otsusest, mis lubas tal Eestisse tagasi pöörduda, teada 20.09.
- a. Samuti ei kahtle kohus selles, et kaebajal oli Omskis asumisel viibimise ajal elamispind ja Eestis seda tal ei olnud ja ta aktiivselt otsis võimalusi Omski korteri vahetamiseks Eestis asuva korteri vastu ning see sai realiseeritud 03.11.
- a. 3 Kohus aga lähtub seadusest. Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 12 p 1 kohaselt õigus soodustingimustel vanaduspensionile riikliku pensionikindlustuse seaduse mõistes on represseeritul, kellel on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž ning kes õigusvastaselt represseerituna on viibinud kinnipidamiskohas või asumisel, samuti käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud isikul – üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist iga kinnipidamiskohas või asumisel viibitud täisaasta kohta, ent mitte varem kui viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist. Sama seaduse paragrahv 13 lg 1 p 4 kohaselt Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse represseeritud isiku puhul vahi alt, kinnipidamiskohast või asumiselt vabanemisele järgnenud aeg kuni Eestisse elama asumise õiguse andmiseni, kui isikult oli õigusvastaselt võetud õigus asuda elama Eestisse, kolmekordselt. Kaebaja on represseeritud isik. 25.05.
- a arhiiviteatisega nr 1546/RL on talle välja antud rehabiliteerimistunnistus selle kohta, et teda saadeti kohtuväliselt välja 25.03.
- a Tartust ja ta viibis asumisel Omski oblastis, kus vabastati 14.06.
- a ilma Eestisse tagasipöördumise õiguseta. Loa Eestisse tagasipöördumiseks sai ta 11.09.
- a ja sellest teatati talle 20.09.
- a (t.l 7). Kaebaja tegeles kuni 03.11.1970.a (s.o kolm aastat) Omskis oleva korteri vahetamisega Tartus asuva korteri vastu ja seda aega ei ole õigus kolmekordselt kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka arvata, sest seadus selleks õigust ei anna. Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 13 lg 1 p 5 on ainult represseeritud isiku lapse kohta öeldud, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse kolmekordselt aeg kuni ajani, mil § 2 lõikes 2 nimetatud isikule anti luba ja reaalne võimalus Eestisse naasmiseks. Seega kaebaja puhul peab kohus kohaldama okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 13 lg 1 p 4 ja seega on soodustingimustel pensioniõiguslik staaž kaebaja puhul ainult asumiselt vabanemisele järgnenud aeg kuni Eestisse elama asumise õiguse andmiseni. Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 19 lg 2 kohaselt rehabiliteeritud isiku puhul vahi alt, kinnipidamiskohast või asumiselt vabanemisele järgnenud aega kuni Eestisse elama asumise õiguse andmiseni, kui isikult oli õigusvastaselt võetud õigus asuda elama Eestisse, tõendatakse rehabiliteerimistunnistusega ja Rahvusarhiivi teatisega või Eesti NSV Ministrite Nõukogu Büroo protokollilise otsusega. Toimiku materjalidega on tõendatud, et ajavahemik 25.03.
- a – 20.09.
- a on kolmekordselt arvatud kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka. Ülaltoodu alusel ei kuulu kaebus rahuldamisele. Tamara Hristoforova kohtunik 4