2007.a. sõlmitud lepingute alusel ei ole osamakseid tasutud alates 18.07.2007. Sellest lähtuvalt oleks hagejal olnud kohustus võtta vastu vastavad meetmed: kas lepingu üles ütlema või esitama nõude kohtusse, et mõista kostjalt välja võlg. Vandeadvokaat Veljo Viilol asus kohtuistungil seisukohale, et hagejast võlausaldaja oli teadlik, et kostja on maksejõuetu ja ei soovi maksta järelmaksulepingute järgseid makseid. Kostja on pöördunud hageja poole palvega esitada hagi kohtusse. Võlausaldaja oleks pidanud esitama nõude varem, mitte ootama. Hageja oli omandanud nõude 2008, hagi on esitatud hageja poolt kohtule 2010.a.. Hetkel viivitas hageja nõude esitamisega 1,5 aastat, sellest tulenevalt on viivise nõue ebamõistlikult suur.
ja 162 annavad võimaluse viiviste vähendamiseks: 0,15 % on vastuolus Riigikohtu seisukohaga, viivise nõue kasvab suuremaks kui on põhinõue. Kostja jääb oma esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palus vandeadvokaat Veljo Viilol esindaja jätta poolte endi kanda, riigi õigusabi kulud mõista välja hagejalt. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Julianus Inkasso OÜ hagi A. P.i vastu 1 124,24 euro nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tuvastatuks asjaolu, et käesolevas menetluses puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et A. P. ostis hagiavalduses nimetatud järelmaksulepingute alusel, hagiavalduses nimetatud mobiiltelefonid ning ei ole nende eest täielikult tasunud. A. P.i ja Julianus Inkasso OÜ vahel puudub vaidlus A. P.i poolt võlgnetava summa suuruse üle. Õiguslik vaidlus käib poolt vahel selle üle, kas A. P. peab täitma järelmaksulepinguid, kui ta on maksejõuetu.
kohaselt, leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt
lg 1, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, mille tõttu luges kohus hagiavaldusega ja selle lisadega tuvastatuks, et kostja poolt mobiiltelefonide ostmist ja järelmaksulepingute sõlmimist on tõendatud piisavalt kohtule esitatud lepingutega ning kostjale väljastatud arvetega, antud asjaolu leiab kinnitust ka kostja enda seletusega kohtuistungitel. Kohus luges tuvastatuks, et A. P. oli sõlminud temale siduvad mobiiltelefonide järelmaksuga müügilepingud, mille loetelu on ära toodud hagiavalduses.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. Kohus tuvastas, et A. P.ilt tuleb välja mõista võlgnevus kogusummas 1 124,24 eurot sh põhivõlgnevus 623,78 eurot ja viivised 500,46 eurot, samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis põhinõudelt 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest alates 14. maist 2010.a kuni põhinõude (623,78 eurot) kohase täitmiseni. Kostja ei ole ka ise hageja nõudeid vaidlustanud, kostja nõustus 10.10.2012 kohtuistungil sellega, et ta on järelmaksuga ostnud 4 telefoni ning on nende eest tasunud osaliselt, st kostja ei ole vaidlustanud võlgnevuse olemasolu. Kostja ei ole vaidlustanud ka hageja väiteid selle kohta, et kostja on jätnud järelmaksulepingutest tulenevad kohustused täitmata. Vastavalt
lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 2-10-23305
lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 kohaselt, võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt, millest lähtuvalt ei saa kohus nõustuda kostjale määratud esindaja vastuväitega selle kohta, et hageja on alusetult viivtanud hagi kohtusse esitamisega ning sellega suurendanud viivise nõudeid. Hageja esindaja on andnud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et hageja üritas jõuda kostjaga kohtuvälisele kokkuleppele, pakkudes kostjale võimalusi kompromissi sõlmimiseks. Kostja sellega ei nõustunud, nõudes hagejalt kohtusse pöördumist. Samas sätestab TsMS § 371 lg 1 p 3, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast – seega, antud seadusesäte kohustas hagejat enne kohtusse pöördumist pöörduma kostja poole vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks, selle ebaõnnestumise korral tekkis hagejal õigus ja võimalus kohtusse pöördumiseks. Kohus peab vajalikuks märkida ka asjaolu, et kui kostja (kes 10.10.2012 kohtuistungil tunnistas hageja nõuet), oleks nõuet tunnistanud kohe menetluse alguses, menetlust venitamata, oleks võimalike väljamõistetavate viiviste summa olnud oluliselt väiksem. Kohus peab vajalikuks pöörata kostja tähelepanu ka sellele, et kõrvalnõuete (viivised, menetluskulud) summalist suurust oleks tõenäoliselt olnud võimalik oluliselt vähendada hageja poolt pakutud kompromissi sõlmimise teel, millega kostja ei nõustunud. Kohus asus seisukohale, et kostja maksejõuetus ei oma õiguslikku tähendust järelmaksulepingute täitmise seisukohalt. Mõlemad lepingupooled olid kohustatud täitma nende poolt sõlmitud järelmaksuga müügilepinguid vaatamata oma maksevõimele. Kohtuistungil leidis tuvastamist, et A. P.i suhtes on müügilepingud täidetud, sest A. P. oli saanud oma omandusse kõik mobiiltelefonid, mille kohta ta lepingu sõlmis. A. P. seevastu on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata, millega rikkus lepinguid. MENETLUSKULUD Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab OÜ Julianus Inkasso hagi täies ulatuses, siis menetluskulud kostja A. P.. kannab hageja TsMS § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. 2-10-23305 Hageja esindaja palus 10.10.2012 kohtuistungil jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Esindaja teatas, et menetluskulude jaotuse esitab hiljem. Kohus jätab hageja menetluskulud täies ulatuses kostja A. P.`i kanda. Viru Maakohtu 11.01.2012 määrusega määrati A. P.`ile esindajaks advokaat riigi arvel tsiviilasja nr. 2-10-23305 menetluseks Viru Maakohtus. Esindaja määrati riigi arvel ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus riigi õigusabi andmisega seotud kulud Eesti Vabariigi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 järgi rahuldatakse hagi täielikult. Digitaalselt allkirjastatud Johannes Külaots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.