) § 29 lg 1 järgi lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Poolte vahel ei ole vaidlust, et eelnimetatud müügi ja teenuse osutamise leping oleks sõlmitud, vaidlus on asjaolus, kas hageja tegi kostjale soodustust arvel nr 11-00255 esitatu osas. Kostja on kinnitanud, et on saanud kõik kaubad ja teenused kätte, mida kajastavad arved nr 1100041 ja 11-00255.
märgib, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt
lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks teinud kostjale soodustust arvel nr 1100255 kajastatu osas, kuivõrd arvelt nr 11-00041 kajastub soodustuste protsent juba niigi (tl 37). Kohtu hinnangul on hageja tehtud soodustused, mis on arvelt nähtuvalt 10-100 % ulatuses, tavapärases käibes kasutatavad ning kohtul puudub veendumus, et hageja tegi kostjale soodustust lisaks arvel nr 11-00255 kajastatu osas. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud ja on kinnitanud, et on saanud kätte kõik hageja poolt müüdud kaubad ja osutatud teenused (4 Bridgestone rehvi mõõdus 185/65 R14, 4 Bridgestone rehvi mõõdus 215/R16, 4 MB Viano velje mõõdus 6,5 x 16 ning rehvivahetuse kahe sõiduki st kaheksa rehvi osas), mistõttu leiab kohus, et hageja nõue arve nr 11-00255 põhinõude osas on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 291,35 eurot. 3
lg 1 p-i 5 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist, kui võlgnik on kohustust rikkunud.
lg 1 järgi rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Nii arvele nr 11-00041 kui ka arvele nr 11-00255 on märgitud viivisemääraks 0,15 % päevas iga viivitatud päeva kohta (tl 37-38). Kuivõrd kostja ei ole vastu vaielnud viivisemäärale, on ta nimetatut aktsepteerinud. Hageja märgitu kohaselt on viivise ühe päeva summa 0,43 eurot. Hageja palub välja mõista viivised alates 13.02.2011.a kuni hagi esitamiseni s.o 04.06.2012.a, 477 päeva osas kogusummas 205,11 eurot. Kohtu hinnangul kuulub kostjalt väljamõistmisele viivised alates 14.02.2011.a, kuivõrd arvel nr 11-00255 on märgitud maksetähtajaks 13.02.2011.a ning seetõttu algab viivise arvestus järgnevast päevast, mil oli maksetähtaja viimane päev, st 14.02.2011.a. Seetõttu tuleb hageja nõue viiviste osas rahuldada osaliselt st summas 204,68 eurot (476 päeva x 0,43 eurot). Lisaks kuulub kostjalt väljamõistmisele alates hagi esitamisest järgnevast päevast, st 05.06.2012. a, tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,15 % päevas tasumata võlgnevusest kuni võlgnevuse kohase täitmiseni, kuid kokku väljamõistetud viivisega mitte suuremas ulatuses kui põhinõue, sest üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 4 teise lause kohaselt määrab kohus vajadusel kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohtu hinnangul tuleb jätta menetluskulud täielikult kostja kanda, kuna hagi osaline rahuldamine seisnes vaid 0,43 euros, milline suurus ei mõjuta protsentuaalset kohtukulude kandmise jätmise vahet. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalisel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja esitas koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 47,93, riigilõiv hagiavalduse esitamisel summas 15,98 eurot ning õigusabikulud summas 200 eurot. TsMS § 138 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud, menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud on kohtuvälised kulud (TsMS § 144 p 1 ja 7). Kuna menetluskulude kandmine jääb kostjale, tuleb kostjalt hageja kasuks eelnimetatud välja mõista. Haide Rimmel kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.