) § -le 396 lg 1 kohustub laenuandja andma laenusaajale rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma, vaidlust ei ole asjaolu üle, et laenusumma 19 173.49 eurot on panga poolt üle kantud. Kostjad ei ole vaidlustanud laenulepingus kokkulepitud tingimusi ega tähtaegu, samuti on tõendatud laenu üleandmine panga poolt.
lg 1 kohaselt võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu ning võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmist. Laenuandja on lepingu ülesöelnud (tlk 18), seoses võlgnevusega 81 964.73 krooni. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud 2 protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kohtu hinnangul ei oma kostja PL vastuväited asja menetlemisel tähtsust, sest tuginedes
76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kostja on vastutav käenduslepingu alusel, sõltumata sellest, kes neist juhatuse liikme kohustusi äriühingu eest täitis. Vastavalt
esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja vastutama põhivõlgniku võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise.
lg 1 ja lg 2 näeb ette, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ja käendaja vastutab käendatava kohustuse ees täies ulatuses. Kostja KK on sõlminud käenduslepingu nr XXX (tlk 26), vastutuse maksimumsummana lepiti käenduslepingu punktis 1 kokku 300 000 krooni, 19 173.49 eurot. Kostja PL on sõlminud käenduslepingu nr XXX, vastutuse maksimumsummana lepiti käenduslepingu punktis 1 kokku 300 000 krooni, 19 173.49 eurot.
lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud) võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § - s 162 sätestatule.
lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et viivis on kooskõlas
lg 1, mil juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostjad ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis oleksid aluseks viivise vähendamiseks, samuti leiab kohus, et viivisenõue ei ole ebaproportsionaalne võrreldes põhinõudega. Kuivõrd käendajate vastutus on käenduslepingu p 1 alusel piiratud 19 173.49 euro ulatuses, kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele viivis 5284.74 eurot. Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas (
MS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 3 Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostjate kanda. Hagimenetluse kulud kannab pool kelle kahjuks otsus tehti TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 165 lg 3 järgi kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Liili Lauri kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.