lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Hageja esitas 30.03.2012.a. Harju Maakohtule hagi (tlk 2-6) KK vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, kostja KK ja MM13.11.2007.a. laenulepingu nr XXX ja lisakokkuleppe nr 1, mille kohaselt hageja väljastas laenusaajatele laenu summas 171 986.25 eesti krooni. Laenusaajad kohustusid tagastama laenu põhiosa lõpptähtajaga 15.11.2045 igakuiste maksetega ja tasuma intresse (6 kuu EURIBOR + 0.600% aastas perioodil alates 15.12.2007.a. kuni laenu tagastamiseni). Laenulepingu punkti 3.3 kohaselt oli laenu kasutamise sihtotstarbeks kinnistu asukohaga Kuuskmetsa tee 11, Ääsmäe küla, Saue vald, Harjumaa, ostmine. Nimetatud kinnistu koormati hageja kasuks seatud I järjekoha hüpoteegiga summas 3 499 000 EEK, mis oli seatud laenulepingu kohase täitmise tagamiseks. Laenulepingu punkti 15.5 kohaselt on hagejal õigus nõuda laenusaajatelt viivise tasumist, määras 9% aastas, kui laenusaajad ei täida tähtaegselt laenulepingust tulenevat mistahes maksekohustust. Kui muutub seadusjärgne viivisemäär, on pangal õigus nõuda laenusaajatelt seadusjärgse viivisemäära tasumist. Viivist arvestatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest, lähtudes viivitatud päevade arvust ja viivise määrast. Antud juhul on hageja arvestanud ning nõuab kostjalt viiviste tasumist seadusest tulenevas viivisemääras. Seadusjärgseks viivisemääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt
lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,
Kohtu hinnangul ei ole kostja vastuväited asja menetlemisel tõendamist leidnud ja seega tuginedes VÕS 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja vaidlustab käesoleva nõude suurust, põhjendusel, et hageja pidanuks MM pankrotimenetlusest saama oma nõude katteks vähemalt 743 750 krooni ehk 47 534.29 eurot, kuid sai vähem 195 774 krooni ehk 12 51.24 eurot. Hageja on pankrotimenetluses nõustunud pankrotihaldurile seaduses suuremas määras tehtud väljamaksega. PankrS § 153 lg 2 kohaselt rahuldatakse pandiga tagatud nõue esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent 4 mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. PankrS § 153 lg 2 on imperatiivseks normiks, seda on märkinud Riigikohus 20.02.2012 kohtumääruse 3-2-1-167-11 ps 12. Kostja ei nõustu, et pankrotihaldur on menetluskuludeks kinni pidanud rohkem kui 15%, leides, et ülemäärane väljamakse tuleks hagetavast summast maha arvestada. Harju Maakohtu 17.11.2010 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-09-6941, kinnitati MM pankrotimenetluse lõpparuanne, muuhulgas kajastab määruse punkt 3 hageja tunnustatud nõude suurust ja rahuldamata nõude osa. Nimetatu põhjal on ka hageja oma nõude suuruse kujundanud, ehk esitanud solidaarvõlgniku vastu tasumata võlanõude, arvestades pankrotimenetluses tehtud väljamakseid. Kohtu hinnangul isegi, kui lähtuda kostja vastuväitest, et haldur sai tasu ja kulutuste hüvitamiseks PankrS § - s 153 teisest lõikes sätestatust suurema summa, ei anna see alust vähendada hagetavat summat. Jõustunud kohtumäärusega on pankrotimenetlus lõppenud ja jaotiste alusel väljamaksed tehtud, seega on hageja põhjendatult lähtunud laenujäägist, mis tuleb hüvitada VÕS § 396 lg 1 alusel. Pankrotimenetlust lõpetava kohtumääruse kohaselt on alustatud MM´i kohustustest vabastamise menetlust. Hagetava summa suurust ei saa mõjutada ka asjaolu, et käesoleval hetkel ei ole teada, kas ja kui suured laekumised on viimase pooleteise aasta jooksul usaldusisikule teostatud ning milliseid väljamakseid on usaldusisik võlausaldajatele teinud. VÕS § 69 reguleerib solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid, kuid võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt eraldi või mõnelt neist. Kostjal on võimalus kohustustest vabastamise menetluse ajal solidaarvõlgnikuna teha järelepärimisi laekunud summade kohta. Kostja vastuväide on ka selles, et lähtudes laenulepingu punktist 9.1 oli laenulepingu tagatiseks ka KredExi käendus summas 150 000 krooni ehk 9586,75 eurot. Kostjale ei ole käesoleval hetkel teada, kas hageja on pöördunud käenduse realiseerimiseks ka KredExi poole. Kohus leiab, et esitatud vastuväide ei ole põhjendatud, hageja on laenusumma kujunemisel selgitanud nii hagis kui hilisemalt (tlk 73), et käenduskohustuse täitmiseks laekus 27.09.2011 Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuselt KredEx 8234.50 eurot. Kohus loeb tõendatuks hageja nõude põhisummas 72 995.79 eurot ja intressid 6429.90 eurot.
lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Viivise nõue. VÕS § 101 lg 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § - s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud 5 lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et viivis on kooskõlas VÕS § 113 lg 1, mil juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud viivise nõude 4239.65 eurot, mis tuleb lugeda põhjendatuks. Menetluskulude jaotus.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib
lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta
Liili Lauri kohtunik 6 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.