KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Piret Mõistlik Otsuse avalikult teatavaks 05. juulil 2012 kell 15.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni t

) § 325 lg 1 alusel võib hüpoteegiga koormata kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõue rahuldada panditud kinnisasja arvel.

§ 325lg 4 alusel ei eelda hüpoteek tagatava nõude olemasolu.

Kuna asjaõigusseaduse alusel hüpoteek ei ole tagatava nõudega seotud ega lõpe nende lõppemisel, võib ühe hüpoteegiga tagada mitut nõuet ja nende rahuldamise korral ka uusi nõudeid, ilma et tehtaks kulutusi uue hüpoteegi kandmiseks kinnistusraamatusse.

§ 349

lg 1 alusel võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Antud juhul vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal kui kinnisasja omanikul on võlgnevus kostja kui hüpoteegipidaja ees. Nõude puudumisel on hagejal kui omanikust isiklikul võlgnikul õigus nõuda hüpoteegi kustutamist kinnistusraamatust. Kostja on seisukohal, et nimetatud nõue tuleneb 01.09.2003 sõlmitud hüpoteegi seadmise-, kinnistu müügi-, ja asjaõiguslepingust. Seega tuleb kontrollida, kas hagejal on tekkinud antud lepingus märgitud kohustus kostja ees. Kostja ei ole tõendanud, kuidas (millise maksedokumendi alusel) tasus kostja hageja eest 01.09.2003 sõlmitud lepingus märgitud rahasumma ALAS-ile J J eest. Seda ei tõenda ka ALAS 05.12.2005 vastus nr 1-05/879 (I kd tl 70-71), maksekorraldused (I kd tl 50-54), väljavõte raamatupidamisest (I kd tl 48-49). Tunnistajate KK ja HN ütlustega (II kd tl 31-32, II kd tl 3536) on tõendatud, et kostjal olid rahalised raskused ja kostja vajas rahaliste kohustuste täitmiseks laenu. Sama kinnitab 16.05.2002 kokkulepe (I kd tl 199-200, 211). Kohus leiab, et olukorras, kus pooled vaidlevad antud kohustuse olemasolu või selle puudumise üle, ei saa lugeda kohustuse olemasolu tõendatuks üksnes antud märkega, vaid seda tuleb eraldi tõendada. Kohus leiab, et tunnistaja HN ütlused (II kd tl 35-36) kostja rahaliste kohustuste täitmise ning sellega seotud dokumentide vormistamisega seoses on vastuolulised ja seega ebausaldusväärsed. Kohustuse olemasolu ei tõenda ka GN dateerimata kiri (I kd tl 209-210) ega muud kostja ja KK vahelised laenusuhted (I kd tl 34, II kd tl 18-22). Kohus ei hinda tõendina ALAS ja kostja vahel 17.05.2002 sõlmitud vara ostu-müügi eellepingut nr 23186 (I kd tl 28-33), kuna see on tühine notariaalse tõestamise nõude järgimata jätmise tõttu (lepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 93 lg 3, § 66 lg 4). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et ei ole tõendamist leidnud nõude olemasolu, mille alusel oleks seadusest tulenevalt õigus hagejale kuuluvale varale hüpoteeki seada. Kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks on

§ 642

järgi nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust. Kinnistusraamatuseaduse (edaspidi KRS) § 341 lg 1 järgi on kande kustutamiseks üldjuhul nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik). Puudutatud isikuks asjaõiguse kustutamisel on KRS § 341 lg 2 p 2 järgi esmajoones kustutatava asjaõiguse omaja. Hüpoteegi kustutamisel on puudutatud isikuks seega hüpoteegipidaja.

§ 349

lg 1 koormatud kinnisasja igakordsel omanikul nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud. Kuna hüpoteegipidaja on selle sätte järgi kohustatud andma nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks, tuleb tema nõusoleku TsÜS § 68 lg 5 järgi asendada kohtuotsusega. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja kasuks on seatud hüpoteek Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX jaos kandena nr

1. 4 Tuginedes eelnenule, kohus leiab, et J J hagi EAÄ AS-i vastu kohustamaks EAÄAS-i andma nõusolek kustutamaks Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX jaos kanne hüpoteegi kohta on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus loeb tuvastatuks kostja kohustus tahteavalduse tegemiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX jaost kande nr 2 kustutamiseks. Menetluskulude väljamõistmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tulenevalt hagi esitamisel kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 tuleb kohtukulud jätta kostja kanda. Hageja on menetluse käigus tasunud riigilõivu menetluses olevalt nõudelt 13.04.
2. a 60.00 Eesti krooni (I kd tl 7) ja 19.04.
3. a 462.50 Eesti krooni (I kd tl 22), apellatsioonkaebuselt 13.06.
4. a 200.00 Eesti krooni (I kd tl 89) ja 11.07.
5. a 800.00 Eesti krooni (I kd tl 93), s.o kokku 1522.50 Eesti krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 1522.50 Eesti krooni, s.o 97.31 eurot, mille hageja on tasunud riigituludesse. Kohus ei mõista kostjalt hageja kasuks tasutud lõivu nõude osas, milles on hageja menetluse käigus loobunud (III kd tl 59), s.o 05.04.
6. a tasutud 2000.00 Eesti krooni (I kd tl 119) ja 10.05.
7. a tasutud 35 750.00 Eesti krooni (I kd tl 124). Hageja ei ole muude menetluskulude väljamõistmist kostjalt taotlenud (III kd tl 84). Kohtunik 5