KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-21636 Tsiviilasi N P hag

§ 109lg 1 alusel 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot. Menetluskulude jaotus Ts

MS § 163 lg 1 alusel jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluse käik Töötaja N P esitas 21.03.2012 Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse tööandja OÜ R vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja 3 kuu keskmise palga ulatuses summas 1873,83 eurot hüvitise saamiseks. 02.05.2012 otsusega rahuldas TVK töövaidlusasjas nr 4.4-2/613 osaliselt N P avalduse ning tuvastas OÜ R ja N P vahelise töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, luges töölepingu lõppenuks

§ 107

lg 2 alusel 15.03.2012 ja mõistis OÜ-lt R

§ 109lg 2 alusel välja hüvitise 870 eurot.

OÜ R ei nõustunud TVK 02.05.2012 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/613 ja esitas kohtule 31.05.2012 taotluse N P töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Hageja nõue ja selle põhjendused 13.06.2012 kohtumääruse kohaselt esitas hageja kohtule ettenähtud vormis hagiavalduse ja taotleb mõista tööandjalt välja hüvitis seoses töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisega kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, mis on 1116,58 eurot bruto, 109,40 euro ulatuses makse ja menetluskulud 105 eurot. 17.08.2012 esitatud hagi kohaselt hageja töötas kostja juures töölepingu nr 2012/01-05 alusel turundusspetsialistina alates 05.01.

1. Hageja tööülesanded olid uute klientide leidmine ja nendega suhtlemine, olemasolevate klientidega suhete arendamine, turundustegevuse planeerimine ja ettevalmistus, sissejuhatusseminaride ettevalmistamine ja korraldamine, igapäevaste analüütiliste materjalide koostamine, artiklite kirjutamine ja avaldamine, ettevõtte huvide aktiivne edendamine internetis. Hageja täitis katseaja jooksul kõiki tööülesandeid lepingu järgi. Hageja kirjutas erinevaid majanduslikke ja poliitilisi uudiseid nii ettevõtte koduleheküljel kui infoportaalides ja sotsiaalvõrgustikes. Hagejal ei olnud tööjuhendit. Töökohale oli paigaldatud kaamera ning tööandjal oli hageja arvutisse vaba sissepääs, mis tähendab, et tööandja sai tööprotsessi jälgida. Tööandja ei teinud hagejale kordagi märkusi ega ettepanekuid töökorralduse muutmiseks. Tööandja ei hoiatanud hagejat ega juhtinud muul viisil tähelepanu puudulikule tööpanusele. Tööandja süüdistused, et hageja kurameeris töökohal oma kolleegiga, ei ole põhjendatud. Alates 29.02.2012 kell 17.00 ei võimaldanud tööandja hagejale sissepääsu tema töökohale. Hageja küsis tööandjalt kirjalikku teavet, kuid kostja ei andnud talle vallandamise teadet, vaid süüdistas hagejat konfidentsiaalse informatsiooni levitamises. Hageja kinnitusel ei ole tal olnud juurdepääsu finants- ega konfidentsiaalsele teabele. Kui hageja saabus 01.03.2012 töökohale, ähvardas ettevõtte omanik hagejat Skype’i teel, et kui hageja kontorist ei lahku, kutsutakse politsei. 01.03.2012 sai hageja juhatuse liikmelt V. J töölepingu ülesütlemise teate, mille kohaselt oli tööleping üles öeldud alates 15.03.
2. Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine oli

§ 86lg 1 alusel ebaseaduslik, kuna tööandja ei põhjendanud töölepingu lõpetamist.

2 Kostja kohustus hagejale maksma minimaalselt keskmist töötasu 290 eurot kuus (neto), millele lisanduvad maksud ja lisatasu tulemusliku töö eest. Kostja maksis veel 210 eurot koostööga seoses firmast RTGLTD-st. Hageja palk kuus oli neto 500 eurot, bruto 624,61 eurot. Sellest tulenevalt taotles hageja töövaidluskomisjonis 1873,83 euro väljamõistmist. Hageja nõue rahuldati osaliselt, kuna töövaidluskomisjon luges töötasuks ainult töölepingus märgitud summa. Kuigi hageja pidas seda ebaõigeks, leppis ta töövaidluskomisjoni otsusega. Antud juhul taotleb kostja veelgi hüvitise vähendamist, kuid hageja ei pea seda põhjendatuks, kuna kostja käitus hagejaga vastuvõetamatult. Töövaidluskomisjon mõistis hageja kasuks välja hüvitise 870 eurot, kuid hageja leiab, et see peaks olema brutosummas 1116,58 eurot. Samuti peab hageja tasuma makse 109,40 euro ulatuses seoses sellega, et hageja sai RTGLTD-lt tasu 453,85 eurot. Hageja on seisukohal, et RTGLTD ja kostja on seotud isikud, nendel ettevõtetel on samalaadsed nimed, samad aadressid ning omanikud. Töövaidluskomisjon mõistis hageja kasuks välja 870 eurot (3 x 290 eurot neto). Kuna hageja peab veel ise maksuametile maksud maksma, siis bruto summa peab olema kokku 1116,58 eurot. Maksud on 246,58 eurot. Hageja taotleb mõista tööandjalt välja hüvitis seoses töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisega kolme kuu töötasu ulatuses, mis on 1116,58 eurot bruto. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks 109,40 euro ulatuses makse ja menetluskulud 105 eurot, seega kokku 1330,98 eurot. Menetluskulud tasus hageja 35 euro ulatuses maksekorraldusega ja 70 euro ulatuses sularahaga. Kostja vastuväited Kostja leiab, et hageja nõutav summa 1330,98 eurot ei ole põhjendatud.

§ 109

lg 1 alusel maksimumhüvitise väljamõistmine kolme kuu töötasu ulatuses ei ole põhjendatud, hüvitis tuleks määrata alla maksimummäära. Hageja töötas kostja juures alla kahe kuu ning tööleping on üles öeldud

§ 86lg 1 alusel.

Kostja peab hüvitise mõistlikuks suuruseks 290 eurot, mis on ühe kuu töötasu. 290 euro väljamaksmisel on kostja kohustatud kinni pidama tulumaksu summas 27,74 eurot, töötuskindlustuse makse summas 8,12 eurot, kogumispensioni makse summas 5,80 eurot, seega kuulub väljamaksmisele 248,34 eurot. Kostja palub arvesse võtta, et kostja tasus hagejale 15 tööpäeva eest hüvitist, mistõttu kuuluks tasumisele 248,34-145=103,34 eurot. Kostja ei tunnista hageja nõuet summas 109,40 eurot, mis koosneb maksudest. Kostja ja RTGLTD on kaks erinevat firmat ja ei oma ühist raamatupidamist. Hagejale RTGLTD-st tasutud palgal ei ole kostjaga mingit seost. Kostja ei nõustu tasuma hageja menetluskulusid summas 105 eurot, kuna õigusbüroo poolt välja toodud arvestused on erinevad hageja nimetatud summast. Hageja on juristile tasunud üksnes 35 eurot. Kostja rõhutab, et hageja ja kostja vaheline tööleping oli sõlmitud katseajaga, katseaja viimaseks kuupäevaks oli 29.03.

1. Alates tööle asumisest ei näidanud hageja üles aktiivsust tööülesannete täitmisel, vaid pühendas suure osa ajast isiklikele toimingutele. Samuti levitas hageja konfidentsiaalset informatsiooni, millega rikkus konfidentsiaalsuse nõuet. Sellest tulenevalt toimus töötaja vabastamine etteteatamistähtajata. Kuigi tööandjal oli alus hageja töölt vabastamiseks usalduse kaotuse tõttu, vabastas kostja hageja üksnes katseaja eesmärkide mittetäitmise põhjendusega. Nimetatud otsus oli vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi. Tööandja andis 01.03.2012 töötajale töölepingu ülesütlemise avalduse alates 29.02.2012 ja vabastas töökohast alates 02.03.
2. Töötaja allkirjastas teatise, kuid keeldus allkirjastamast töölepingu lisa, kus on märgitud töölepingu lõpetamise põhjused. Kostja palub mõista hageja kasuks välja hüvitis summas 103,34 eurot ning jätta menetluskulud hageja kanda. 3 Maakohtu põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis ja kuulanud kohtuistungil ära pooled, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel. Poolte vahel puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 05.01.2012 töölepingu nr. 2012/01-05, mille alusel hageja asus kostja juures tööle turundusspetsialisti ametikohal määramata tähtajaga, katseajaga kolm

) § 104 lg-st 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Seega tuleb käesoleval juhul tuvastada, kas kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine vastas kõigile seadusest tulenevatele nõuetele. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tähtajatu tööleping.

§ 86

lg 1 kohaselt võib tööandja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates.

§ 86

l-st 4 tulenevalt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga.

§ 6

lg 1 kohaselt on katseaja eesmärk hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei ole kostja 01.03.2012 töölepingu katseajal ülesütlemise teatises märkinud ühtegi põhjendust, millistest asjaoludest tulenevalt on katseajal selgunud, et hageja võimed ja omadused ei vasta tööks vajalikule tasemele.

§ 95

lg 2 kohaselt peab tööandja töölepingu ülesütlemist põhjendama, kuid käesoleval juhul ei ole tööandja seda teinud. Samuti ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hagejale oleks enne töölepingu ülesütlemist selgitatud, miks ja millises osas tema oskused nõuetele ei vasta või millist panust temalt eeldatakse. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja poolt 01.03.2012 hagejale edastatud töölepingu ülesütlemise avaldus ei vasta

§ 86

lg-st 4 ja § 95 lg-st 2 tulenevatele nõuetele, mis tähendab, et ülesütlemine ei olnud seadusega kooskõlas ning on

§ 104lg-st 1 lähtuvalt tühine.

Kohus märgib, et

§ 107

lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud.

§ 107

lg-st 2 tulenevalt lõpetab

§ 107

lõikes 1 sätestatud juhul kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus leiab, et tulenevalt eeltoodust tuleb hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping lõpetada 15.03.2012, s.t kuupäeval, millal see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.

§ 109

lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab lepingu töölepingu seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Käesoleval juhul esineb alus töölepingu lõpetamiseks

§ 107

lg 2 kohaselt, mistõttu tuleb kostjal hagejale tasuda

§ 4109 lg-st 1 nimetatud hüvitist.

Poolte vahel esineb vaidlus, millises summas esineb hagejal õigus hüvitist nõuda. Kostja on seisukohal, et puudub alus hüvitise tasumiseks maksimummääras ning leiab, et hagejal on õigus ühe kuupalga suurusele summale, millest tuleks maha arvata maksud ning juba tasutud hüvitis 15 tööpäeva eest. Kokku on kostja nõus hagejale tasuma 103,34 eurot. Hageja taotleb kolme kuu tööpalga ulatuses hüvitist ning sinna lisanduvaid makse, kokku 1116,58 eurot. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud hageja kasuks välja mõista hüvitis 2,5 kuupalga ulatuses. Maksimumsuuruses hüvitise väljamõistmiseks ei esine alust, kuna hageja tööandja juures töötamise periood oli võrdlemisi lühike (05.01.2012-15.03.2012), kuid hüvitise suuruse alla 2,5 kuupalga vähendamine ei ole põhjendatud tulenevalt kostja poolt töölepingu lõpetamise asjaoludest – hagejale ei tehtud eelnevalt hoiatusi ega antud mingeid selgitusi. Kohus osundab, et nähtuvalt hageja ja kostja vahel 05.01.2012 sõlmitud töölepingust oli hageja kuupalk 290 eurot (TVK toimik lk 20). Kohus saab hüvitise määramisel lähtuda üksnes nimetatud summast, kuna hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja poolt hagejale tasutav palk oli tegelikkuses suurem. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks

§ 109lg 1 alusel välja mõista 2,5 x 290 = 725 eurot neto.

Asjaolu, et kostja poolt hagejale makstav töötasu oli bruto 290 eurot kuus tõendab hageja kontoväljavõte (lk 53), millest nähtub, et kostja on hagejale tasunud jaanuari töötasu 250,45 eurot.

§ 29lg.

3 kohaselt kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Võttes arvesse, et hageja töötas kostja juures alates 05.01.2012, st tegemist ei olnud täismahus töötatud kuuga, pidi hageja brutopalk olema 290 eurot kuus. Kuna kõnealuse summa maksmise kohustus tulenes kostjale asjaolust, et eelnevalt leidis tuvastamist, et hageja ja kostja vaheline tööleping lõppes 15.03.

1. Nimetatud kuupäevani oli kostjal ka kohustus hagejale töötasu maksta. Hageja taotleb kostjalt välja mõista ka 109,40 eurot, kuna hageja leiab, et kostja on seotud ettevõttega RTGLTD, kellelt hageja sai jaanuaris ja veebruaris
2. aastal tehtud töö eest 453 eurot tasu, millelt hageja peab makse maksma. Kohus märgib, et nähtuvalt äriregistri väljavõttest (lk 27-29) on kostja iseseisev ettevõte ning tegemist ei ole sama äriühinguga, mis RTGLTD. Kohus selgitab, et isegi juhul, kui ettevõtetel on sarnased nimed või samad juhatuse liikmed ja osanikud ning tegemist on koostööpartneritega, ei esine alust esitada ühe ettevõtte vastu suunatud nõudeid teisele äriühingule. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtuvalt eeltoodust tuleb hageja nõue 109,40 euro kostjalt väljamõistmiseks TsMS § 230 lg 1 alusel rahuldamata jätta, kuna hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja on vastava summa väljamaksmiseks kohustatud isik. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 124 lg 1 on antud tsiviilasja hind 1225,98 eurot. Taimi Kollom Kohtunik 5