2-12-17915 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-12-17915 Otsuse kuupäev Rakvere, 18. detsember 2012 kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi J K’i ha

) § 230 lg-st 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesolevas vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormises teisiti kokku leppinud, siis hagi rahuldamiseks peab hageja tõendama nii temal kostja vastu nõudeõiguse tekkimist kui ka tekkinud nõude suurust. Kas ja milliseid

-ga lubatud tõendeid selleks esitada, on hageja otsustada. 19. Poolte vahel sõlmitud lepingu p C kohaselt pidi materjali väljaveo metsast tee äärde korraldama kostja ning peale seda pidi arvutama kokku lõigatud puidu – nii palgi kui ka küttepuu – kogus. Kostja vastuväidete kohaselt veeti metsast välja 73 tm (t. lk. 67, 89), kuid selle kohta kostjal tõendeid esitada ei ole.

§ 231

lg 2 esimese lause kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning tulenevalt lõikest 4 omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja seisukohal, et metsast veeti välja kokku 90 tm puitu (t. lk 31), mistõttu tuleb asuda seiskohale, et hageja ei vaidlusta kostja nimetatud puidukogust, kuid leiab, et tegelikult langetati puitu veel rohkem.

§ 232

lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Kohus ei pea usaldusväärseks tõendiks hageja koostatud metsamahtude lõpparuannet, mille koostamise alusdokumente ei ole kohtule esitatud. Hageja on kohtuistungil väitnud, et tema sai palgi koguse teada alles pärast keskkonnaametist, kuid vastavat tõendit hageja kohtule esitanud ei ole. Kuivõrd 73 tm osas poolte vahel vaidlust ei ole ning suurema koguse langetamise tõendamiseks pole kohtule tõendeid esitatud, on kohus seisukohal, et hageja langetas ja metsast veeti välja 73 tm metsamaterjali.

1. Metsamaterjali veoselehe kohaselt omandas hageja langetatud metsamaterjalist 20 tm (t. lk. 46). Kostja on väitnud, et hageja omandas 30 tm, kuid ei ole oma väidet tõendanud ega hageja esitatud dokumentaalset tõendit ümber lükanud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja on kostjalt omandanud 20 tm metsamaterjali.
2. Lepingu p D kohaselt olid pooled eesostuõiguse hinnaks kokku leppinud 550 krooni/tm (35.15 eurot/tm) ning p E kohaselt palgi langetamise ja küttepuu lõikamise teenushinnaks 150 krooni/tm (9.59 eurot/tm). Hagiavaldusest nähtuvalt ei pidanud kostja hageja poolt omandatud puidu langetamise eest tasu maksma. Kostja on seisukohal, et hageja tasu arvutamisel tuli lähtuda 73 tm, kuid tema poolt omandatud puidu eest tasumisele kuuluvast summast tuleb nimetatud tasu maha arvata, kusjuures hageja poolt kuulub tasumisele nii eesostuõiguse summa kui ka langetamise tasu ehk 700 krooni/tm (550 + 150 ehk 44.74 eurot, t. lk. 90). Matemaatiline arvutus näitab, et mõlemal juhul on tulemus sama, kui lähtuda 73 tm langetamisest ja 20 tm omandamisest. Hageja versiooni korral pidi ta kostjale omandatud metsamaterjali eest tasuma 703 eurot (20 tm x 35.15 eurot/tm), millest 503 eurot on hageja poolt juba tasutud (t. lk. 47-48). Hagejal ei ole tasunõuet tema poolt ostueesõigusega omandatud metsamaterjali langetamise eest. Seega kostjal tulnuks tasuda hagejale lepingujärgne tasu 508.27 eurot (53 tm x 9.59 eurot/tm). Kostja arvestuse kohaselt tulnuks hagejal omandatud metsamaterjali eest tasuda kostjale 894.80 5

§ 173

lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hagi rahuldatakse summas 308.27 eurot, mis on 39.08 % esialgsest hagi hinnast.

§ 164

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis peab kohus põhjendatuks jätta 39.08 % hageja menetluskuludest kostja kanda ja 60.92% kostja menetluskuludest hageja kanda. 24. Vastavalt

§ 139

lg-le 2¹, kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse esitamisel elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu e-toimiku menetlemise infosüsteemi sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär ning menetlusosalisel ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaldust või kaebust elektrooniliselt nimetatud veebilehe kaudu esitada, võimaldab kohus põhistatud taotluse alusel menetlustoimingu tegemist madalama riigilõivumääraga. Maksekäsu kiirmenetluses oli hageja nõudeks 717.50 eurot (t. lk. 4, 5). Hagimenetluses esitas hageja nõude 788.77 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele

§ 147

lg 4 esimene ja teine lause, mis sätestavad, et nõude suurendamise korral tasutakse täiendavat riigilõivu hagihinna suurenemise järgi ning kui nõude suurendamise avaldust ei esitata veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu suurenenud hagihinna täismäära järgi. 25. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga seoses nõude maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üleminekuga hagejal hagiavalduse elektrooniliselt esitamise võimaluse puudumise kohta ning seetõttu madalama riigilõivu määra kohaldamise vajaduse kohta (t. lk. 58). 02.08.2012 puuduste kõrvaldamise määruse toimetas kohus hagejale avaliku e-toimiku (AET) kaudu, millega avas hagejale juurepääsu AET-ile. Hageja avas kohtumääruse 06.08.2012 AET-i kaudu (t. lk. 28). Seega oli hagejal ka võimalus esitada hagi veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Selle tegemisel ei oleks hagejal vaja tasuda riigilõivu 175 eurot nagu ta on praeguses menetluses teinud, vaid piisaks riigilõivust 125 eurot.

§ 162

lg 5 järgi, kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Selle sätte alusel menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lugeda, et hageja põhjendatuks riigilõivu määraks on 125 eurot, millest 39.08% hüvitamise kohustus on kostjal. 26. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 lg 1 sätete kohaselt. 6