alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad järgmistest täitedokumentidest: 1) jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas; 2) halduskohtu jõustunud otsus ja määrus menetluskulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete kohta, samuti hüvitise väljamõistmise kohta avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest; 3) jõustunud kohtuotsus ja -määrus kriminaalasjas rahalises sissenõudes seisnevate kriminaalkaristuste, kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete kohta; 4) jõustunud kohtuotsus ja -määrus väärteoasjas väärteo eest karistusena mõistetud rahatrahvi, väärteomenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete kohta; 5) välisriigi kohtu tunnustatud või tunnustamiseta täitmisele kuuluv lahend; 6) Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu otsus, samuti muu vahekohtu täidetavaks tunnistatud otsus; 7) töövaidluskomisjoni, üürikomisjoni ja liikluskindlustuskomisjoni jõustunud otsus; 71) riigihangete vaidlustuskomisjoni jõustunud otsus rahaliste sissenõuete kohta; 8) seaduses sätestatud kohtuvälise vaidluse lahendamise organi menetluses sõlmitud kokkulepe, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe lepitusmenetluses; 9) kohtuvälise menetleja otsus ja määrus väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi, samuti kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi, väärteomenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete kohta; 10) uurimisasutuse või prokuratuuri määrus varalise karistuse mõistmiseks või kuriteoga saadud vara konfiskeerimise otsustamiseks vajalike andmete kindlakstegemiseks ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks kohtueelses menetluses; 11) sunniraha ja asendustäitmise kulude sissenõudmise aluseks olev haldusakt; 12) maksuhalduri haldusakt maksukohustuste ja muude rahaliste kohustuste sundtäitmise kohta; 13) riigilõivuga maksustatud toimingu teinud 8 ametiasutuse ettekirjutus riigilõivu sissenõudmiseks; 14) maavanema otsus kinnisasja sundvõõrandamismenetluses; 15) sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse, kinnisasja valduse väljanõudmisel; 16) kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude ning sunniraha määramise kohta; 17) notari tasu arve notari ametitoimingu ja selle läbiviimisega seotud kulude kohta; 171) vandetõlgi tasu arve vandetõlgi seaduse § 8 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tasu kohta; 18) rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele; 181) elatise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele; 19) notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks; 191) notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette ehitise või selle osa kui vallasasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele ehitise või selle osa pandilepinguga tagatud nõude rahuldamiseks; 192) notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele reaalkoormatisega tagatud rahalise nõude rahuldamiseks; 20) parkimisjärelevalve teostamisel tehtud viivistasu otsus; 21) seaduses sätestatud juhul haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks. 22) Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 256 alusel antud nõukogu või komisjoni otsused, mis panevad rahalise kohustuse muudele isikutele peale riikide; 23) nõukogu määruse (EÜ) nr 40/94 Ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 011, 14.01.1994, lk 1–36) artiklis 82 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 6/2002 Ühenduse disainilahenduse kohta (EÜT L 003, 05.01.2002, lk 1–24) artiklis 71 nimetatud Siseturu Ühtlustamise Ameti otsused; 24) lepitusmenetluse käigus sõlmitud ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku 621. peatükis sätestatud korras kinnitatud ja täidetavaks tunnistatud kokkulepe; 25) lepitusseaduse §-s 26 sätestatud korras lepitusorgani kinnitatud kokkulepe; 26) lepitusseaduse § 14 lõikes 3 või 4 nimetatud notariaalselt tõestatud kokkulepe.
lg.1p.19 nimetatud kokkulepe kehtib kinnisasja või laeva omaniku õigusjärglase suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud märge kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse.
lg.1 p.15 nimetatud täitedokumendi alusel ei või sundtäitmist läbi viia, kui valdaja valdab asja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud ega lõpetatud sundtäitmise tõttu. Vaidluse õiguse lõppemise kohta lahendab maakohus valdaja hagi alusel. Vastavalt
lg.1 nimetatud dokumendiga, võib ta esitada hagi võlgniku vastu nõudega tunnustada täitedokumendist tuleneva õiguse või kohustuse üleminekut.
lg.1 p.18–p.191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise 10 hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
lg.1 p.1 sätetega, et
alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja - määrusest tsiviilasjas. Kohus luges tõendatuks jõustunud Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr.2-04-1138 (mis jõustus Riigikohtu 14.detsembri 2009.a. kohtuotsusega), millega mõisteti Osaühingult Narsil välja Osaühingu Alavest (pankrotis) kasuks 1 091 734.- krooni. Osaühingu Narsil vastuhagi rahuldati ja mõisteti Osaühingult Alavest (pankrotis) välja Osaühingu Narsil kasuks 545 867.- krooni. Nõuded tasaarveldati Riigikohtu poolt. Lõplikult mõisteti Osaühingult Narsil välja Osaühingu Alavest (pankrotis) kasuks 545 867.- krooni. Kohtulahendi järgi oli sissenõudjaks Osaühing Alavest (pankrotis). Kohus luges tõendatuks, et Osaühing Alavest (pankrotis) esitas kohtutäitur K. M.´ile täitmiseks täitedokumendi, mis vastas
lg.1 p.1 nõuetele ning Osaühingul Alavest (pankrotis) oli õigus saada Osaühingult Narsil kohtulahendiga väljamõistetud summad. Kohus luges tõendatuks
lg.1 ja lg.3 sätetega, et kui täitedokument kehtis seal märgitud sissenõudja (Osaühingu Alavest (pankrotis)) või võlgniku (Osaühingu Narsil) õigusjärglase suhtes, siis võttis kohtutäitur K. M. täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus oli kohtutäiturile tõendatud, kas kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Kohus luges tõendatuks, et käesoleval juhtumil ei olnud õigusjärglus, mitte ühelgi
M. algatas täitemenetluse õigesti, täitedokumendis nimetatud sissenõudja (Osaühingu Alavest (pankrotis)) avalduse alusel täitedokumendis nimetatud võlgniku (Osaühingu Narsil) suhtes. Kohus luges tõendatuks, et kui täitemenetlust oleks soovinud algatada Usaldusühing Neeva Ehitus (pankrotis) ning Usaldusühing Neeva Ehitus (pankrotis) ei suutnud tõendada õiguste üleminekut
lg.1 nimetatud dokumendiga, siis võis Usaldusühing Neeva Ehitus (pankrotis) esitada hagi Osaühingu Narsil vastu nõudega tunnustada täitedokumendist tuleneva õiguse või kohustuse üleminekut. Kohus luges tõendatuks, et mõlemal juhul ei oleks pääsenud Osaühing Narsil kohtulahendiga välja mõistetud võlgnevuse tasumisest. Kohus luges tõendatuks, 11 et lihtkirjalik kokkulepe 09.juunist 2011.a. Osaühingu Alavest (pankrotis) ja Usaldusühingu Neeva Ehitus (pankrotis) vahel oli täiesti seaduslik ja vastas Eestis kehtivale lepingute vabaduse põhimõttele. Nimetatud lepingus lepiti täiesti seaduslikult kokku, et kohtutäitur K. M.´ile tegi täitmisavalduse Osaühing Alavest (pankrotis), kelle kasuks oli kohtulahendiga raha välja mõistetud. Kohus luges tõendatuks, et kuna mõlemad äriühingud olid pankrotistunud ning kokkuleppe sõlmisid pankrotihaldurid, siis olid nimetatud kokkuleppes arvestatud maksimaalselt mõlema pankrotistunud äriühingu võlausaldajate huvid ning kokkulepe ise oli suunatud eelkõige raha kõige kiiremale ja kõige vähem kulutusi nõudvale kättesaamisele Osaühingult Narsil, täiesti seaduslikul teel, mitte aga Osaühing Narsil petmisele (vt. hagiavaldust). Kohus luges
sätetega tõendatuks, et võlgnik (Osaühing Narsil) võis esitada sissenõudja (Osaühingu Alavest (pankrotis)) vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue oli rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjutanud täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kohus luges tõendatuks, et Osaühing Narsil vaidles nõudele vastu põhjusel, et nõue oli loovutatud VÕS-is ettenähtud korras, lihtkirjaliku lepingu alusel.
lg.1 kohaselt, mingit tähendust selline loovutamine kohtulahendi täitmise seisukohalt, ei oma, kuna seadus nõudis, et õigusjärglus (ka loovutamise teel) pidi olema tõendatud notariaalses vormis lepinguga. Osaühing Narsil ei tõendanud kohtule
lg.1 nimetatud asjaolusid, mille tõttu tuleb hagi jätta rahuldamata, sest sundtäitmise lubamatuks tunnistamise asjaolud (ka peale kohtulahendi jõustumist tekkinud) puudusid. Kohus luges tõendatuks, et kõik menetluskulud (sh täitekulud) tuleb panna Osaühingu Narsil, kui võlgniku, kanda, sest
lg.4 sätestas, et sisenõudja (Osaühingu Alavest (pankrotis)) kanda jäävad täitekulud ainult hagi rahuldamise puhul. Digitaalselt allkirjastatud Johannes Külaots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.