KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mati Maksing Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2012. a, Tallinn, kell 14:00

) töövõtulepinguid käsitlevate sätete ja sama seaduse üldosa normide alusel.

1. Kohus tuvastab A poolt
2. mail 2011 kostjale esitatud pakkumuse (tlk 80) ja objektijuhi seletuse (tlk 81–84) põhjal, et kostja tellis A hagejalt pinnaseläbindustööd ning Ai ja kostja vahel oli sõlmitud leping selle töö teostamiseks pakkumuses märgitud tingimustel.

§ 9

lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 16

lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Kohtu hinnangul vastab Ai pakkumus neile tingimustele. Vastavalt

§ 20

lg-le 1 on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

§ 20

lg 3 näeb täiendavalt ette võimaluse, et kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, 3

§ 635

lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 638

sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ai koostatud akti (tlk 6) ja kirjalike seletuste (tlk 81–84) põhjal tuvastab kohus, et kostja tellitud töö on ka teostatud ja selle saab lugeda kostjale üleantuks sõltumata sellest, kas aktil on kostja esindaja allkiri või mitte. Kostja ei ole sõnaselgelt väitnud, et töö on tegemata. Arvestades poolte seletusi lepingu esemeks oleva töö kohta ei oleks kostjal keerukas tõendada, et vaidlusalused pinnaseläbindustööd on üldse tegemata või et need tegi keegi teine. Hageja on omalt poolt esitanud tõendid töö üleandmise kohta. 13. Eelnevast ja

§ 635

lg-st 1 koosmõjus sama seaduse § 8 lg-ga 2 tuleneb, et A võis nõuda kostjalt lepingutingimustele vastavat tasu. Ai pakkumuse kohaselt leppisid pooled kokku tööde hinnas 58 eurot jooksva meetri eest ja transporditasus 2 × 120 km eest hinnaga 0,77 eurot/km. Nimetatud hindadele pidi lisanduma käibemaks. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja väitele, et teostatud tööde maht oli 15m – nagu märgitud arvel nr 2110240 (tlk 7), st vastav tasu (netosummas) on 870 eurot. Selline tööde maht jääb pakkumuses märgitu piiridesse (≈ 20m). Transporditeenusena on A arvel märkinud tasu 2 × 130 km eest, kumbki suund netosummas 110,10 eurot. Pakkumusest nähtub, et pooltel oli kokkulepe siiski transporditasus 2 × 120 km eest. Seetõttu on selles osas nõue põhjendatud osaliselt netosummas 184,80 eurot ( = 2 × 120 × 0,77 ). Koos käibemaksuga on lepingujärgne tasu seega 1 265,76 eurot ( = (870 + 184,40) + 20% ). 14. Järgmiseks kontrollib kohus viiviste nõudeid. Hageja nõuab kostjalt viivist määraga 0,1% päevas. Selline viivise määr on märgitud ka arvel nr 2110240 (tlk 7), aga pakkumuses (tlk 80) viivise määra märgitud ei ole. Arvel ei ole poolte allkirju ja hageja nõutav viivise määr ei kajastu ka üheski teises dokumendis. Sellest järeldab kohus, et pooled ei olnud viivise määras kokku leppinud. Ka sellises olukorras saab võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivituses olevalt võlgnikult viivist

§ 101lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel seaduses sätestatud määras.

Viivise määraks loetakse sel juhul

§ 113

lg 1 teise lause kohaselt sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Eesti Pank on väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ teatanud, et Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis– operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

1. juulit 2012 oli 1,00%, enne
2. jaanuari 2012 samuti 1,00%, enne
3. juulit 2011 aga 1,25%.
4. Viivise arvutamiseks tuleb tuvastada, millal muutus töövõtulepingust tulenev tasunõue sissenõutavaks.

§ 637lg 3 näeb ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.

A on arvel nr 2110240 märkinud tasumise tähtaja 21 päeva ja sellest ka lähtunud. Sellest järeldab kohus, et töövõtulepingu pooltel oli kokkulepe vähemalt selle kohta, et tasu ei tule maksta koheselt töö valmimisel. Samas ei ole maksetähtaega märgitud A pakkumuses ja sarnaselt viivise määraga ei nähtu see ka teistest kohtule esitatud dokumentidest. Kohus loeb seetõttu

§ 821lg 1 p 1 alusel maksetähtajaks 30 päeva alates arve kuupäevast. 4

§ 164

lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kohus ei tuvasta käesolevas asjas

§ 164lg 1 teises lauses nimetatud loovutamist takistavaid asjaolusid.

1. Eelnevast tulenevalt sedastab kohus vahekokkuvõttena, et hagejal on kostja vastu põhinõue 1 265,76 eurot, seisuga
2. juuli 2012 sissenõutavaks muutunud viivise nõue 104,80 eurot ja edasiulatuva viivise nõue seaduses sätestatud määraga. Ülejäänud osas jääb hageja nõue rahuldamata.
3. Kostja on esitanud hagile vastuväite, et tasumine oli kokku lepitud tasaarvestusena, samuti on kostja täiendavas vastuses esitanud tasaarvestuse avalduse. Kostja väidab, et ta on omakorda esitanud hagejale arve nr arve nr 29 (tlk 28). Kohus nõustub kostjaga selles, et tasaarvestuse esitamiseks on piisav esitada vastav avaldus ja vastuväide, st kostja ei pea esitama vastuhagi. Siiski peab kostja vaidluse korral tõendama, et tal on nõue, millega ta saab hageja nõude kehtivalt tasaarvestada. Käesolevas asjas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et samadel poolte vahel oleks sõlmitud leping arves nr 29 kajastatud teenuse kohta arvel märgitud tingimustel. Sarnaselt hagejaga oli kostjal võimalus tõendada lepingu sõlmimist ka muude dokumentide või tõenditega kui nt kirjaliku kokkuleppega. Kuna kostja ei ole tõendanud oma nõuet Ai vastu, siis ei ole kostja tasaarvestuse vastuväide edukas.
4. Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1, § 133 lg-te 1 ja 2 järgi 2 242,29 eurot (põhinõue 1 284,24 + viivis 489,3 + edasiulatuv viivis ühe aasta ehk 365 päeva eest 468,75).
5. Menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Juhindudes TsMS § 405 lg 1 p-st 3 määrab kohus menetluskulud kindlaks rahaliselt. Hageja on taotlenud kostjalt 580 euro väljamõistmist, sh 200 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv (tlk 11) ja 380 eurot kulud õigusabile (tlk 12, 86–88). Kohtu hinnangul on nimetatud kulud vajalikud ja põhjendatud. Kohus rahuldab hageja nõuded 77% ulatuses, st samas ulatuses jäävad hageja kulud kostja kanda. Kostja ei ole esitanud taotlust menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik 5