Obsah (9)

§ 187§ 440§ 445§ 162§ 1741§ 144§ 483§ 138§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 13. detsember 2012, Tallinn, Kentman

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I Kohtuotsuse kirjeldav osa

1. HOÜ (hageja) esitas 28.06.2012 Harju Maakohtule hagi ST(kostja) vastu põhivõla 4785,69 eurot, intressi 984,59 eurot ja laenu ennetähtaegse tagastamisega seotud kulude 397,52 eurot tasumise nõuetes. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluskuludeks oli hagejal tasutud riigilõiv (sh riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduselt) summas 824,14 eurot ning õigusabikulud summas 600 eurot (tl 114).
2. Hagiavalduse (tl-d 1-5) kohaselt on hagi aluseks järgmised asjaolud. AS A ja kostja sõlmisid 08.11.2007 laenulepingu nr XXX(tl 6-16), millega kostja võttis kohustuse täita lepingut ning tasuda õigeaegselt lepingust tulenevaid makseid. Kostja oma kohustusi ei täitnud, jättis laenumaksed tähtaegselt tasumata ning hageja ütles lepingu üles. Ülesütlemise kuupäevaks loetakse 11.01.2011 (tl 34). 20.04.2011 ei olnud kostja hageja poolt ülesütlemisteates esitatud nõuet rahuldanud ning hageja alustas kostja vastu täitemenetlust laenu tagava hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundmüügiks (tl 35-38). Kohtutäituri poolt korraldatud enampakkumisel korteromandi müügist saadud tulemi arvelt rahuldati hageja nõue 30 453,75 eurot osaliselt summas 24 285,95 eurot (tl 39-40). Hageja nõuab kostjalt kokku 6167,80 euro tasumist (tl 4).
3. Kostja vastas hagile 12.09.
4. Kostja tunnistab nõuet (tl-d 95, 99). Kostja on üritanud hagejaga kokkuleppele jõuda. Kuivõrd hageja poolt nõutav igakuine summa on väga suur, palub kostja kohtul arvestada asjaoluga, et kostja saab miinimumpalka ning tal on alaealine laps. Seetõttu on kostja nõus tasuma hagejale laenu tagasi 10 eurot kuus.
5. Kohus andis menetlusosalistele tähtaja kompromissi sõlmimiseks. Kostja tegi hagejale pakkumise kompromissi korras tasuda võlgnevus 25 eurot kuus. Hageja oli nõus sõlmima kompromissi maksegraafikuga 100 eurot kuus kuni kogu võlgnevuse tasumiseni. Pooled kokkuleppele ei jõudnud.
6. Kohtu määratud tähtaja jooksul teatas hageja kohtule, et tema menetluskuludeks on riigilõiv 824,14 eurot ja õigusabikulud 600 eurot. Kostja teatas, et tal puuduvad menetluskulud. II Kohtuotsuse põhjendav osa
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja võttis hageja nõude õigeks (tl 95). Seetõttu peab kohus hagiavalduse rahuldama. Kostja taotles asja arutamist kohtuistungil.

§ 440lg 3 2.

lause sätestab, et kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja 2 avaldas õigeksvõtmise kohtule vastuses hagile. See tähendab, et õigeksvõtt on toimunud eelmenetluses. Seetõttu ei rahulda kohus kostja taotlust arutada asja kohtuistungil ning lahendab asja kohtuistungit pidamata. Hageja esitas kostja vastu 6167,80 euro tasumise nõude. Kostja võttis hagi õigeks, mistõttu kohus rahuldab hagiavalduse ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6167,80 eurot. 7. Kostja palus kohtul arvestada asjaoluga, et kostja saab miinimumpalka ning tal on alaealine laps. Kohus käsitleb kostja palvet taotlusena määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord. Kostja märkis, et tal on võimalik tasuda igakuiseid osamakseid suurusega 10 eurot. Poolte vahel peetud kompromissiläbirääkimistes oli kostja valmis tasuma hagejale igakuiseid osamakseid suurusega 25 eurot. Kohus saab kostjast aru selliselt, et kostja palub kohtult hagejale makstava rahasumma tasumise korra kindlaksmääramist selliselt, et kostja maksaks hagejale raha igakuiste osamaksetena pikema ajavahemiku vältel.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui kohus määrab, et kostja peab tasuma väljamõistetud summa osamaksetena ning määrab tasumise tähtaja, kujutab see endast otsuse täitmise korra ja täitmise tähtaja kindlaksmääramist. Kohus saab täitmise korra ja tähtaja kindlaks määrata poole taotluse alusel. Täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine ühe poole taotluse alusel ei eelda teise poole nõustumist taotlusega. Kohus on siiski seisukohal, et kohtu võimalused poole taotluse alusel kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisel on piiratud. Kohus ei saa hageja nõuet ja kostja kohustust kostja taotluse alusel oluliselt ümber kujundada. Kohtu hinnangul on pikaajalise maksegraafiku määramine kohtu poolt, mille alusel toimub nõude tasumine osamaksetena, pooltevahelise võlasuhte oluline ümberkujundamine. Kohtu hinnangul ei ole

§ 445lg 1 alusel võimalik oluliselt ümber kujundada kostja kohustusi.

Kostja kohustuste ümberkujundamine saaks toimuda eelkõige poolte kokkuleppel või võlgade ümberkujundamise kohtumenetluses. Eeltoodust tulenevalt peab kohus jätma rahuldamata kostja taotluse kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks. 8.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 1741

lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohtuotsus tehti kostja kahjuks. Eeltoodust tulenevalt peab kostja kandma hageja menetluskulud. Hageja on oma menetluskuludeks märkinud riigilõivu 824,14 eurot ja õigusabikulud 600 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses tsiviilasjas nr 2-12-12735 riigilõivu 185,03 eurot (tl 41). Kohus peab kontrollima, kas nimetatud riigilõiv loetakse hageja menetluskuluks või mitte. Hageja esitas hagiavalduse käesolevas asjas 29.06.2012. Eeltoodust tulenevalt peab kohus menetluskulude kindlaksmääramisel hindama menetluskulude koosseisu 29.06.2012 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku kohaldades. Kuni 30.06.2012 kehtinud

§ 144

p 7 sätestab, et kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohus peab seega esmalt kontrollima, kas hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti tsiviilasjas nr 2-12-12735 rahuldamata

§ 483lg 2 p 3 alusel.

Kuni 30.06.2012 kehtinud

§ 483

lg 2 p 3 sätestas, et kohus jätab maksekäsu kiirmenetluse avalduse määrusega 3 rahuldamata, kui makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada, muu hulgas seetõttu, et avaldaja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks kättetoimetamist võimaldavaid andmeid ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui avaldaja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks võlgnikule makseettepaneku kättetoimetamiseks vajalikke kulusid, muu hulgas kohtutäituri tasu, välja arvatud kui avaldajale antakse kulude kandmiseks riigi menetlusabi. Hagist nähtuvalt ei jäetud maksekäsu kiirmenetluse avaldust

§ 483

lg 2 p 3 alusel rahuldamata, vaid maksekäsu kiirmenetluse avaldus anti Pärnu Maakohtu 24.05.2012 määrusega üle Harju Maakohtule menetlemiseks hagimenetluses. Harju Maakohus keeldus 26.06.2012 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-12735 hagi menetlusse võtmisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja poolt tsiviilasjas nr 2-12-12735 tasutud riigilõiv 185,03 eurot hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas ning seda ei saa mõista välja kostjalt. Käesolevas asjas on hageja tasunud 27.06.2012 riigilõivu 454,08 eurot ja 08.08.2012 riigilõivu 185,03 eurot, kokku 639,11 eurot. Kõnealune summa on hageja kohtukulu vastavalt

§ 138lg 1, mis tuleb välja mõista kostjalt.

Kostja on oma menetluskuluks märkinud õigusabikulud 600 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Hagejat on käesolevas asjas esindanud kaks esindajat: hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Toomas Paju ja hageja lepinguline esindaja jurist Kadri Uus. Nähtuvalt Kadri Uusi poolt kohtule saadetud elektronkirjadest on tegemist hageja töötajaga.

§ 175

lg 2 sätestab, et menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata. Eeltoodust nähtuvalt ei kuulu lepingulise esindaja Kadri Uusiga seonduvad menetluskulud käesolevas asjas hüvitamisele ega kostjalt väljamõistmisele. Kohus peab vajalikuks märkida, et ainus asjas tehtud mahukas menetlustoiming oli hagiavalduse kohtule esitamine, mis on tehtud hageja seadusliku esindaja poolt. Seetõttu ei ole lepingulise esindaja kulude väljamõistmine kostjalt kohtule avaldatud suuruses mõistlik isegi siis, kui hagejal oleks õigus nõua lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse lepingulise esindaja kulude 600 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks. Kohtuotsus on allkirjastatud digitaalselt. Toomas Ventsli kohtunik 4