) ka kaitseväeteenistuse seadus (KVTS), täpsemalt KVTS § 190 lg 3 p 6, arvestades piirivalveteenistuse aega XX.XX.XXXX–XX.XX.XXXX sooduskorras kolmekordselt. 2. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rapla büroo määras 12.08.2011 otsusega nr 41380H/1 R. M-le politseiametniku väljateenitud aastate pensioni alates XX.XX.XXXX, võttes aluseks tema politseiteenistuse staaži pikkusega XX aastat X kuud ja XX päeva. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti pensionikomisjon jättis 17.11.2011 otsusega nr 1.1-6/81 rahuldamata R. M-i 10.10.2011 vaide 12.08.2011 otsuse peale, märkides, et
ei näe ette kaitseväeteenistuse staaži arvamist politseiteenistuse staaži hulka, vaid arvesse võetakse üksnes tegevteenistuse aeg Eesti kaitseväes. Seega on R. M-i teenistusaeg XX.XX.XXXX–XX.XX.XXXX arvatud õigesti politseiteenistuse staaži hulka ühekordselt. 3. R. M. esitas 03.04.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks arvestada tema politseiametniku staaži hulka kolmekordselt teenistusaeg Eesti Vabariigi majanduspiiri kaitseteenistuses ajavahemikul XX.XX.XXXX–XX.XX.XXXX. Arvestuses, kus kaebaja politseiametniku staažiks saadi XX aastat X kuud ja XX päeva, ei ole võetud sooduskorras kolmekordselt arvesse teenistusaega Eesti Vabariigi majanduspiiri kaitseteenistuses XX.XX.XXXX–XX.XX.XXXX, millega on rikutud õigustatud ootuse printsiipi, riivatud kaebaja õiglustunnet ja usaldust riigi vastu. Seadusandja tahe pensionisoodustuste kehtestamisel ei olnud väärtustada töötamist konkreetses riigiasutuses, vaid hinnata riigi kui terviku ülesehitamisel antud panust. R. M. alustas riigiteenistust Eesti Vabariigi majanduspiiri ettevalmistustoimkonnas XX.XX.XXXX, mis oli Eesti Kodukaitse koosseisus loodud Eesti riigipiiri taastamist ettevalmistav töörühm. Kaebaja asus XX.XX.XXXX tööle piirikomissarina samal kuupäeval loodud Eesti Vabariigi majanduspiiri kaitseteenistuses, töötades samal ametikohal kuni XX.XX.XXXX, mil asus tööle Tallinna Politseiprefektuuri politseipataljoni ülemana. Kaebaja teenistus oli järjepidev alates XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX. Eesti Vabariigi majanduspiiri kaitseteenistus oli tänase Politsei- ja Piirivalveameti otsene eelkäija, seega kaebaja töötas jätkuvalt samas asutuses ja läks sealt ka pensionile. KVTS § 190 lg 3 p 6 kohaselt arvestatakse teenistuse aeg piirikaitses XX.XX.XXXX–XX.XX.XXXX kaitseväeteenistuse staaži hulka sooduskorras kolmekordselt.
kohaselt arvestatakse politseiteenistuse staaži hulka tegevteenistuse aeg Eesti kaitseväes, kui sellele järgnes teenistus politseiametniku ametikohal. Mõlemad sätted on kaebaja suhtes rakendatavad. Politseiteenistusest vabastamise kohta antud Põhja Prefektuuri 18.07.2011 käskkirjas nr 387p on R. M-i väljateenitud politseiteenistuse staažiks seisuga XX.XX.XXXX märgitud XX aastat X kuud ja XX päeva 4. Sotsiaalkindlustusamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Teenistuslehe pidamine ja politseiteenistuse staaži arvutamine kuulub Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) pädevusse (
ning siseministri 23.12.2009 määrusega nr 95 kinnitatud politseiametniku teenistuslehe pidamise korra §-d 2 ja 4). Teenistuslehe alusel koostab PPA teatise, milles on märgitud politseiteenistuse staaž ja millise ametikoha soovib pensioni taotleja aluseks võtta politseiametniku pensioni taotlemisel, ning 2
ei näe ette kaitseväeteenistuse staaži arvamist politseiteenistuse staaži hulka, vaid
lg 1 p 7 alusel arvatakse politseiteenistuse staaži hulka tegevteenistuse aeg Eesti kaitseväes, kui sellele järgnes teenistus politseiametniku ametikohal (st tegevteenistuse periood arvatakse politseiteenistuse staaži hulka ühekordselt). 5. Tallinna Halduskohus jättis 31.05.2012 otsusega R. M-i kaebuse rahuldamata. Kaebaja väide, et tema politseiametniku pensionistaaži hulka tuleks arvata teenistusaeg majanduspiiri kaitseteenistuses XX.XX.XXXX–XX.XX.XXXX sooduskorras kolmekordselt, ei ole seadusega kooskõlas. Politseiametniku riikliku pensioni liigid ja politseiteenistuse staaži arvestamise alused on sätestatud
-s (sh väljateenitud aastate pensioni reguleerivad
lg 1 p 1 ja § 101 lg 1).
lg 1 p 7 järgi arvatakse politseiteenistuse staaži hulka ka tegevteenistuse aeg Eesti kaitseväes, kui sellele järgnes teenistus politseiametniku ametikohal. Politseiametniku pensionide liigid ja politseiteenistuse staaži arvestamise alused tulenevad
-st ammendavalt.
-st ei tulene võimalust arvestada politseiteenistuse staaži hulka teenistusaega majanduspiiri kaitseteenistuses XX.XX.XXXX–XX.XX.XXXX sooduskorras kolmekordselt. Tähtsust ei oma, et KVTS § 190 lg 3 p 6 järgi arvatakse teenistuse aeg piirikaitses (piirivalves) XX.XX.XXXX–XX.XX.XXXX kaitseväeteenistuse staaži hulka sooduskorras kolmekordselt, kuna politseiteenistuse staaži ja kaitseväeteenistuse staaži arvutamise tingimusi reguleeritakse eraldi seadustega ning nendes ei nähta ette erinevate staažide samaaegse kohaldamise võimalust pensioniõigusliku staaži arvestamisel.
lg 1 p 7 näeb ette tegevteenistuse aja, mitte kaitseväeteenistuse staaži arvamise politseistaaži hulka. Seetõttu ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et KVTS § 190 lg 3 p 6 rakendatakse politseiametniku väljateenitud aastate pensioni määramisel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. R. M. palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rapla büroo 12.08.2011 otsuses, milles on R. M-i politseiametniku pensionistaažiks loetud XX aastat X kuud ja XX päeva, ei ole sooduskorras kolmekordselt arvestatud apellandi teenistusaega Eesti Vabariigi majanduspiiri kaitseteenistuses ajavahemikul XX.XX.XXXX–XX.XX.XXXX. Halduskohus on lahendanud kaebuse sellesse sisuliselt süüvimata. Kuna R. M-i politseiteenistusest vabastamise käskkirjas ja pensioniameti otsuses toodud pensionistaažid on erinevad ning käskkirjas märgitud pensionistaaž on sama, millega ka apellant ise on pensioniavaldust kirjutades arvestanud, on õigustatud ootuse tekkimine igati põhjendatud. Apellant on olnud järjepidevalt riigiteenistuses XX.XX.XXXX–XX.XX.XXXX ning kuna XX.XX.XXXX loodud Eesti Vabariigi majanduspiiri kaitseteenistus on tänase PPA otsene eelkäija, asus ta tööle ja läks ka pensionile samast asutusest. Nii KVTS § 190 lg 3 p 6 kui ka
on apellandi suhtes rakendatavad, küsimus on üksnes seaduse tõlgendamises, kas lugeda R. M-i piirivalves teenitud ajaks üks aasta või kolm aastat. Pensionikomisjoni otsuse kohaselt on apellandi piirivalves teenitud aeg arvatud politseiteenistuse staaži hulka ühekordselt. Politseiteenistusest vabastamise 18.07.2011 käskkirjas nr 387p on R. M-i politseiteenistuse staažiks seisuga XX.XX.XXXX märgitud XX aastat X kuud ja XX päeva. 3
ja selle rakendusaktide alusel kuulub politseiteenistuse staaži arvutamine PPA pädevusse ning pensioniamet on pensioni määramisel seotud politseiasutuse vastavasisulise teatisega ning tal puudub õigus teatises toodud andmeid muuta, ringkonnakohus sellise haldusorgani pädevust kitsendava ja pensioniavalduse lahendamise menetlust põhjendamatult formaliseeriva lähenemisega ei nõustu. Ka halduskohus on käesolevas asjas võtnud õigesti seisukoha R. M-i taotluse sisulise põhjendatuse osas, piirdumata pelgalt asjaolu tuvastamisega, milline politseiteenistuse staaž on märgitud politseiasutuse teatises. Riigikohus on 06.05.2004 otsuses nr 3-3-1-19-04 (p 12) märkinud, et politseiametniku pensioni määramiseks väljastatav vormikohane teatis on üheks dokumendiks kogumist, mille alusel määrab pensioniamet kindlaks politseiametniku pensioni suuruse. Kuigi nimetatud teatis peab sisaldama tõest ja seaduslikku informatsiooni, ei võta see pensioniametilt kohustust lähtuda pensioni määramisel kehtivast õigusest ja pensioni määramiseks esitatud dokumentide kogumist. Samas rõhutas kõrgem kohus oma lahendis sedagi, et teatises ebaõigete andmete märkimine ei loo veel isikule õigust saada politseiametniku pensioni neist ebaõigetest andmetest lähtuvalt (vt ka Riigikohtu 25.10.2004 otsus nr 3-3-1-67-04, p 13). 11.
lg 1 p 1 kohaselt on üheks politseiametniku riikliku pensioni liigiks väljateenitud aastate pension.
lg 2 kohaselt on vähemalt 20-aastase politseiteenistuse staažiga politseiametniku pensioni suuruseks 50% tema pensioni arvutamise ametipalgast.
lg 1 näeb ette, et väljateenitud aastate pensionile tekib 50-aastaselt õigus politseiametnikul, kes oli
jõustumisel (01.01.2010) politseiteenistuses varasema politseiteenistuse seaduse alusel ja on vahetult
jõustumisel ja alusel nimetatud ametisse politseiametnikuna ning kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž.
lg-s 1 ettenähtud tingimustel õigus saada politseiametniku väljateenitud aastate pensioni, samuti ei esine eriarvamusi pensioni arvutamisel aluseks võetud ametipalga osas. Asjas vaieldakse selle üle, kas Sotsiaalkindlustusamet on R. M-ile makstava pensioni arvutamisel võtnud aluseks politseiteenistuse staaži õiges suuruses või mitte. Seejuures ei ole vaidlust ka selles, et politseiteenistuses oli R. M. XX.XX.XXXX–XX.XX.XXXX ning temale pensioni määramisel aluseks võetud XX aastat X kuud ja XX päeva pikkuse politseiteenistuse staaži hulka on
lg 6 järgi kolmekordselt arvatud teenistuse aeg politseiametnikuna XX.XX.XXXX–XX.XX.XXXX ja ühekordselt on pensionistaaži hulka
lg 1 p 7 alusel arvatud ka tema teenistuse aeg piirikaitses (piirivalves) XX.XX.XXXX– XX.XX.XXXX. Vaidlus puudutab üksnes seda, kas R. M-ile makstava pensioni arvutamisel tuleks tema piirivalveteenistuses oldud aega ajavahemikul XX.XX.XXXX–XX.XX.XXXX võtta arvesse ühe- või kolmekordselt. Seega on küsimus
lg 1 p 7 ja KVTS § 190 lg 3 p 6 rakendamises nende koostoimes.
lg 1 p 7 kohaselt arvatakse politseiteenistuse staaži hulka tegevteenistuse aeg Eesti kaitseväes, kui sellele järgnes teenistus politseiametniku ametikohal. KVTS § 190 lg 3 p 6 sätestab, et kaitseväeteenistuse staaži hulka arvatakse sooduskorras kolmekordselt muu hulgas teenistuse aeg tegevteenistuse lepingu alusel piirikaitses (piirivalves) alates XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX. 13. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et R. M-il puudub õigus nõuda, et tema teenistuse aeg piirikaitses XX.XX.XXXX–XX.XX.XXXX tuleb lugeda tema politseiteenistuse staaži hulka sooduskorras kolmekordselt, kuna sellist erandit
ette ei näe ja politseiteenistuse staaži arvutamisel ei ole KVTS asjassepuutuv. Kaitseväeteenistuse staaži / piirivalveteenistuse staaži ei arvatud politseiteenistuse staaži hulka ka varasema politseiteenistuse seaduse (PolTS) kohaselt, vaid samuti üksnes vastavat teenistusaega ühekordselt (PolTS § 212 lg 2 p-d 3 ja 5), ning sooduskorras kolmekordselt arvestati üksnes töötamist politseiteenistuses (PolTS § 212 lg 4), mistõttu ei esine ka ebavõrdset kohtlemist erineva regulatsiooni alusel pensioni saavate politseiametnike vahel. Puudub ka ebavõrdne kohtlemine kaitseväelastega, kuivõrd KVTS § 190 lg-te 1-3 kohaselt ei arvata politseiteenistuse aega üldse kaitseväeteenistuse staaži hulka (vt Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2011 otsus nr 3-10-1517, p 14). Kaitseväeteenistus ja politseiteenistus ei ole sedavõrd ühesugused, et need tuleks omavahel tingimata võrdsustada. Ehkki enne 01.09.1994 teenistuses oldud aja sooduskorras arvesse võtmine seondub nii kaitseväelaste kui ka politseiametnike puhul viimaste Nõukogude Liidu / Vene Föderatsiooni vägede Eesti territooriumilt lahkumisega 31.08.1994 ning seega sellise perioodi lõppemisega, mil relvastatud üksused pidid arvestama võõrvägede viibimisega Eesti territooriumil ja sellest tuleneva täiendava julgeolekuohuga [vt juhtivkomisjoni esindaja ettekanne kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu (IX Riigikogu 167 SE) 2. lugemisel Riigikogu täiskogus 09.02.2000], samuti tugines vastava soodusarvestuse politseiametnikele laiendamine otseselt siiski just soovile võrdsustada neid selles osas kaitseväelastega [vt eelnõu algatajat esindanud siseministri selgitus politseiteenistuse seaduse ja politseiseaduse muutmise seaduse eelnõu (IX Riigikogu 476 SE) 2. lugemisel Riigikogu täiskogus 06.06.2001], mistõttu võiks vastastikune teenistusaja sooduskorras pensionistaaži hulka arvestamine iseenesest olla kooskõlas sätete algse eesmärgiga (ja sealjuures isegi märksa rohkem kooskõlas kui praegune 5
alusel ja KVTS paralleelset kohaldamist ei ole seadusandja teadlikult soovinud, kinnitab muu hulgas asjaolu, et
eelnõu (XI Riigikogu 343 SE) algtekstis oligi nähtud ette kaitseväeteenistuse staaži arvamine politseiteenistuse staaži hulka (vt eelnõu algteksti § 112 lg 2 p 3), kuid nimetatud põhimõttest on eelnõu menetlemise käigus loobutud, viidates konkreetselt asjaolule, et eelnõu § 112 algredaktsioonis oli politseiteenistuse staaži arvestamise aluseid põhjendamatult laiendatud, eriti just kaitseväeteenistuse staaži arvessevõtmist puudutavas osas (vt selgitusi Riigikogu õiguskomisjoni 13.04.2009 istungil eelnõule 343 SE esitatud muudatusettepaneku nr 47 juurde).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.