Obsah (7)

§ 212§ 213§ 62§ 56§ 90§ 65§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

§ 212lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 213lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus kontrollis OÜ Profit Pluss käibe- ja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel jaanuar 2009 kuni aprill 2010 ning kohustas 09.06.
2. a maksuotsusega nr 12.2-3/4506-48 OÜ-d Profit Pluss tasuma täiendavalt käibemaksu summas 44 520,98 eurot (696 602 krooni) ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 55 743,67 eurot (872 199 krooni). Maksuotsuse kohaselt ei ole OÜ Profit Pluss teinud OÜ-dega Mauser Baltic, Cartagena ja Regandel Grupp tehinguid kala soetamiseks, OÜ-dega Bioextra ja Trading tehinguid transporditeenuse soetamiseks ega OÜ-dega Kaljukivi Grupp ja Artselon tehinguid kalapüügiteenuse saamiseks. Kuna OÜ-l Bioextra puudus reaalne majandustegevus ajal, mil juhatuse liige oli K. Kaljula, siis on OÜ Bioextra rekvisiitidega arved
3. a septembrist kuni detsembrini samuti fiktiivsed ja nendel arvetel näidatud käibemaksu ei ole OÜ-l Profit Pluss õigust oma
4. a mahaarvatava sisendkäibemaksu hulka arvata. Seega on OÜ Profit Pluss alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu ning jätnud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tasumata tulumaksu.
5. OÜ Profit Pluss esitas 30.09.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 09.06.
6. a maksuotsus nr 12.2-3/4506-
7. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maksuotsus motiveerimata, selle koostamisel on tuvastatud ebaõige maksuotsuse faktiline alus ja arvestamata on jäetud maksukohustust vähendavad asjaolud, maksuhaldur on tõlgendanud valesti kogutud tõendeid ja asunud seetõttu vääradele järeldustele. Kaebaja tehing OÜ-ga Mauser Baltic (arve nr 20100010 kd I, tl 48) ei olnud fiktiivne. Kaebaja tõendas sissetulevate kalatoodete arvestusega ja väljamüügiarvetega, et kaebaja on 03.03.2011 saanud 1952 kg ahvenat ja pärast töötlemist müünud selle edasi OÜ-le Fibera Trade. Kaebaja tehing OÜ-ga Cartagena (arve nr 29042 kd I, tl 68) ei olnud fiktiivne. Kaebaja tõendas sissetulevate kalatoodete arvestusega ja väljamüügiarvetega, et kaebaja on 07.01.2010 saanud 290 kg ahvenat ja pärast töötlemist müünud selle edasi OÜ-le Fibera Trade. Kuna kala üleandmine on tõendatud, siis ei saa olla tegemist tehingu mittetoimumise ehk maksupettusega. Vaidlus puudub selles, et OÜ-de Mauser Baltic ja Cartagena poolt edastatud kala esmakokkuostukviitungid on võltsitud ja/või täidetud ebakorrektselt. Kuna seadus ei sätesta ettevõtetele esmakokkuostukviitungis näidatud andmete täiendavat kontrolli, siis ei saa vastustaja nõuda, et kaebaja oleks andmeid kontrollinud. I.T. kriminaalmenetluses antud ütlustega on tõendatud kala müügitehingute majanduslik sisu ning ka see, et kala esmakokkuostukviitungid olid võltsitud. Seega on maksuotsuse õiguslikuks aluseks pigem see, kas kaebaja teadis või pidi teadma seda, et esmakokkuostukviitungid on võltsitud, mitte teadlik osalemine maksupettuses. Kuna kala müügitehingud on kaebaja ettevõtlusega seotud tehingud, siis oli kaebajal õigus arvestada maha sisendkäibemaksu ja vastustajal puudub alus tehingute tulumaksuga maksustamiseks. Kaebaja on soetanud OÜ-lt Regandel Grupp kala
8. arve alusel. OÜ Regandel Grupp rekvisiitidega arvetele lisatud kala päritolu tõendavatel esmakokkuostukviitungitel kajastatud andmed ei erinenud kalanduse infosüsteemis olevate andmetega. Seega on esitatud andmed korrektsed. Kala müük on toimunud ja tegemist on majandusliku sisuga tehingutega. OÜ Bioextra on osutanud kaebajale teenust vaadeldava perioodi ajal 9 arve alusel, millest kaks arvet väljastati kalapüügivahendite ja kalalaeva remondi eest ning seitse arvet transporditeenuse eest. Maksuhaldur on väljunud kontrolli perioodi raamidest ning lisanud maksuotsusele ka
9. a arved OÜ-lt Bioextra.
10. aasta arvetel on K.K. (OÜ Bioextra) allkiri, mida
11. aasta arvetel ei ole. Seega peab kaebaja vähetõenäoliseks, et K. K. ütlused vastaksid maksuameti ülekuulamisel tõele, maksuamet pidi kontrollides näitama algdokumente ning küsima ka allkirjade kohta. OÜ Trading on osutanud kaebajale siseriiklikku transporditeenust 8 arve alusel. Kaebaja juhatuse liige selgitab transporditeenuse osutamist omakäeliselt vormistatud selgitusega, teenuse osutamine on tõendatud ning täiendav maksustamine on seadusega vastuolus. Põhjendused on seotud tunnistajate ülekuulamisega istungil. Kaebaja on ostnud kala OÜ-delt Kaljukivi Grupp ja Artselon. Kaebajasse ei puutu see, kes teostasid püüki nende ettevõtete alt. 2
12. Tartu Halduskohtu 20.02.
13. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kala üleandmine OÜ-de Mauser Baltic, Cartagena ja Regandel Grupp poolt kaebajale tõendatud ja nendelt äriühingutelt ei ole kaebaja kala soetanud. Ainuüksi arve esitamine ja rahasumma pangakontole kandmine või esmakokkuostukviitungid ei kinnita tehingute toimumist arvel märgitud osapoolte vahel. I.T. ülekuulamisel on tuvastatud, et kaebaja on kandnud OÜ Cartagena arvele raha, mis on I.T. poolt välja võetud sularahana ja tagastatud kaebajale. Samuti on I.T. OÜ-de Mauser Baltic ja Regandel Grupp nimel koostanud dokumente, milles olevad andmed ei vasta tõele. Seega on kaebaja teistele äriühingutele kantud summad tagasi saanud ning kaebaja pidi olema teadlik, et arved on fiktiivsed ja tehingut ei ole tegelikult toimunud. Järelikult on kaebaja osalenud maksupettuses. Eeltoodu alusel on maksuhaldur pidanud põhjendatult võimalikuks, et kaebaja on soetanud kala tundmatutelt isikutelt, kes pole käibemaksukohustuslased. Seega väheneb kaebaja poolt kontrollitava perioodi ajal mahaarvatud sisendkäibemaksusumma. Arve esitamisega ei ole tõendatud OÜ Bioextra ja OÜ Trading poolt kaebajale teenuse osutamine tegelikkuses. Maksuhaldur on tuvastanud, et nimetatud äriühingutel puudus reaalne majandustegevus, neil puudusid transpordivahendid transporditeenuse osutamiseks ning vastavaid transpordivahendeid ei olnud ka renditud. Transporditeenuse eest arvel märgitud hind on ebaproportsionaalselt suur võrreldes samal perioodil kala eest makstud summaga. OÜ Bioextra juhatuse liige K. Kaljula ja OÜ Trading juhatuse liige A. Parkala selgituste kohaselt ei tea nemad midagi kaebajaga seotud tehingutest. Kumbki äriühing pole Veterinaarja Toiduametit toidu vedamiseks kasutatavatest sõidukitest teavitanud. Seega pidid tehingud olema fiktiivsed ja kaebaja pidi olema sellest teadlik. Kuna 10.12.
14. a jõustunud kalapüügiseaduse § 134 lg 15, mis lubab kalapüügiõigust üle anda, ei kehtinud lepingute sõlmimise ajal, on kaebaja ja OÜ-de Kaljukivi Grupp ja Artselon vahel sõlmitud teenuselepingud ebaseaduslikud. Kaebajal puudus õigus kontrollitava perioodi sisendkäibemaksu hulka arvata käibemaks, mis oli märgitud OÜ-de Kaljukivi Grupp ja Artselon kalapüügiteenuse arvetele, kuna tegelikud teenuse osutajad (FIE-d I.K. ja A.A.) ei olnud käibemaksukohustuslased. Asjakohatu on kaebaja väide, et maksuhaldur ei ole
15. aasta osas viinud kontrolli läbi sellise põhjalikkusega nagu kontrollitaval perioodil. Maksuhaldur on kasutanud I.T. ütlusi kogu info ulatuses, mille alusel sai hinnata müügitehingu majanduslikku sisu. Antud juhul arved ei kajasta tegelikku majanduslikku sisu ja tehingu osapooli. Kui tuvastatakse müüja reaalse majandustegevuse puudumine, pidi ostja olema teadlik ka sellest, et müüja ei saa olla talle teenuse osutajaks või kauba müüjaks. Kui isik on teadlik tehingu tegelikest asjaoludest ning esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastab seda dokumenti oma maksudeklaratsioonis, on tegemist ostja pahausksusega või osalemisega maksupettuses. Maksuhaldur on õigesti lugenud OÜ Profit Pluss pangakontolt OÜ-dele Mauser Baltic, Cartagena, Regandel Grupp, Bioextra ja Trading pangakontodele tehtud ülekandeid ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
16. OÜ Profit Pluss apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja saata haldusasi uueks arutamiseks Tartu Halduskohtule. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus rikkunud menetlusnorme, kuna jättis kaebaja seisukohad käsitlemata ja hindas tõendeid ebaõigesti. Halduskohus jättis alusetult rahuldamata tunnistajate D.V. , I.T. ja M.S. ülekuulamise taotlused ja määrusega lahendamata kaebaja vastuväite kohtu tegevusele. Kohus on tuginenud I.T. maksumenetluse raames antud ütlustele, mis on kaebaja kahjuks. D. V. oskaks anda täpseid selgitusi OÜ-de Bioextra ja Trading ning kaebaja vaheliste tehingute kohta. M.S. ei ole maksumenetluses üle kuulatud. 3 Halduskohus on hinnanud tõendeid ebaobjektiivselt ja mittenõuetekohaselt. Kohus on jätnud arvestamata, et tehingud toimusid ja reaalne kaup kala näol oli alati tehingute taga, mistõttu ei saa olla maksuotsuse faktiliseks aluseks maksupettus. Kaebuse lisades olnud ütlustest nähtub, et I.T. ja temaga seotud OÜ-d Mauser Baltic, Regandel Grupp ja Cartagena tegelesid sisuliselt kala müügiga, mitte fiktiivsete arvete väljastamisega. I.T. tunnistustest nähtub, et ta on kala kokku ostnud, võltsinud esmakokkuostukviitungeid ja seejärel kala võõrandanud. Kuna mõlemad pooled kinnitavad tehingute toimumist ja tehingute majanduslik sisu on tõendatud, siis on ebaõige maksuhalduri ja halduskohtu seisukoht maksuotsuse faktilise aluse kohta. Esmakokkuostukviitungid tõendavad kala olemasolu. Halduskohus ei ole võtnud seisukohta kõigi kaebaja väidete osas. Kohus on rikkunud otsuse seaduslikkuse põhimõtet, kuna on jätnud võtmata seisukohta I.T. ütluste vastuolulisuse ja maksupettuse kui maksuotsuse ebaõige faktilise aluse osas. Halduskohus ei ole selgitanud, miks ei tõenda arve esitamine, tasumine ja esmakokkuostukviitungid tehingu toimumist. Kaebaja on lisaks eelnevale esitanud kala sissevõtmise päeviku väljatrüki ja arved, millelt on näha sissetoodud toorainest valmistatud toodangu müük. Tulenevalt eeltoodud menetlusnormide rikkumisest on tuvastamata KMS § 29 lg 3 p-s 1 märgitud sisendkäibemaksu mahaarvamist õigustavad asjaolud. Seetõttu on kohus jõudnud ebaõigele seisukohale selle kohta, et sisendkäibemaksu mahaarvestamise õigus puudub.
17. Maksu- ja Tolliamet vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on halduskohtu otsus õiguspärane. Halduskohus on andnud sisulise hinnangu nii kaebuses esitatud väidetele ja seisukohtadele kui ka maksuhalduri poolt tehtud maksuotsusele. Samuti on halduskohus käsitlenud tõendeid üksikasjalikult ja hinnanud neid kogumis. Halduskohtu seisukohtade mittemeeldivus kaebajale ei tähenda, et nimetatud seisukohad oleksid väärad ja põhjendamatud. Halduskohus ei ole kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. Tunnistajate ülekuulamata jätmine ei oleks muutnud halduskohtu sisulist otsustust, tunnistajate ülekuulamise taotlus jäeti rahuldamata põhjendatult ja õiguspäraselt ning seda ei saa pidada oluliseks rikkumiseks, mis tõi endaga kaasa ebaõige kohtulahendi.

§ 62

lõigetest 3 ja 2 tulenevalt oli põhjendatud kohtu seisukoht, et eelnevates menetlustes on isikud oma seletused andnud ning asja lahendamisel saab lähtuda kogutud kirjalikest tõenditest ja esitatud seisukohtadest. Kaebaja loobus D.V. ja M.S. tunnistajatena ülekuulamise taotlusest kohtuistungil, seega on apellatsioonkaebuses esitatud väited selles osas alusetud. Koos apellatsioonkaebusega esitatud I.T. kinnitust kala võõrandamise kohta ei saa pidada usaldusväärseks tõendiks, kuna ühe ja sama isiku poolt erinevatel aegadel antud vastuolulised selgitused tekitavad küsitavusi nende tõepärasuse osas. Kui isik muudab esialgseid ütlusi kaebaja seisukohtade õigsuse tõendamiseks, siis on tegemist kaebaja poolt mõjutatud tegevusega ning erinevused võrreldes varasemate ütlustega on tingitud sellest, et esmaütlusi andes ei olnud I.T. kaebaja poolt mõjutatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ja halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus tagastab kaebajale apellatsioonkaebuse lisana esitatud I.T. kirjaliku kinnituse, sest see ei ole

§ 56lg-te 1 ja 2 ning Ts

MS § 229 lg 2 mõistes tõend. 10.10.

1. a määruskaebuse Tartu Halduskohtu 05.10.
2. a määrusele tagastab ringkonnakohus põhjusel, et see on asja materjalide juures olemas ja lahendatud ringkonnakohtu 29.06.
3. a määrusega. 4
4. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu haldusasja materjalidest ega vaidlustatud otsusest ka selliseid menetlusnormide rikkumisi, mille alusel võiks öelda, et nende rikkumiste tulemusena jõudis halduskohus oma lahendis ebaõige tulemuseni. Iseenesest on õige kaebaja väide, et halduskohus oleks pidanud 20.02.2012 esitatud vastuväite lahendama

§ 90

lg 1 järgi määrusega, kuna tegemist oli esimese kohtule esitatud avaldusega mis järgnes kaebaja poolt väidetud kohtupoolsele rikkumisele, mis toimus 01.02.2012 kohtuistungil ja seisnes selles, et halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Samas ei anna asjaolu, et halduskohus seda määrusega ei lahendanud, alust halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks, sest

§ 90

lg 2 kohaselt saab vastuväite esitaja juhul, kui vastuväide on esitatud õigeaegselt, veale kohtu tegevuses tugineda ka kohtulahendi edasikaebamisel ja seda on kaebaja ka teinud. 8. Selliseks oluliseks rikkumiseks, mis iseenesest annaks aluse halduskohtu otsus tühistada põhjusel, et rikkumine tõi endaga kaasa ebaõige kohtulahendi, ei ole ringkonnakohtu arvates ka see, et halduskohus jättis 01.02.2012 toimunud istungil rahuldamata kaebja poolt esitatud tunnistajate ülekuulamise taotluse. Toimiku materjalidest nähtuvalt palus kaebuse esitaja halduskohtul kutsuda istungile tunnistajatena I. T, M. S. ja D.V. .

§ 65

lg 2 kohaselt, kui kohus võtab vastu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendi, võib menetlusosaline taotleda, et kohus kuulaks tunnistajana või vande all üle isiku, kelle ütlusi või seletusi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõend sisaldab. Kohus võib sellise taotluse jätta rahuldamata üksnes käesoleva seadustiku § 62 lõike 3 punktis 2 või lõikes 4 sätestatud juhul

§ 62

lg-st 3 tulenevalt võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest nimetatud paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel.

§ 62

lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Käesolevas asjas sai halduskohus tänu eelnevalt korduvalt antud ja protokollitud seletustele nii kriminaal- kui ka maksumenetluses, ilma kõnealuste tunnistajate täiendava ülekuulamiseta oma seisukoha kujundada, leides 01.02.2012 istungil, et kaebaja poolt taotletud tunnistajate ülekuulamiseks puudub vajadus, kuna eelnevates menetlustes on isikud oma seletused andnud ning asja lahendamisel saab lähtuda kogutud kirjalikest tõenditest ja esitatud seisukohtadest. Lisaks sellele nähtub 01.02.2012 toimunud kohtuistungi protokollist, et kaebuse esitaja asus istungil seisukohale, et I.T. tunnistajana ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmisel ei pea nad ka teiste tunnistajate ülekuulamist vajalikuks. Seega loobus kaebuse esitaja halduskohtu istungil ise D.V. ja M. S tunnistajatena ülekuulamise taotlusest. Eeltoodust tulenevalt on OÜ Profit Pluss poolt halduskohtule apellatsioonkaebuses tehtud etteheited nimetatud isikute tunnistajatena ülekuulamata jätmise osas alusetud. Vastuseks kaebaja väitele, et isikute tunnistajana ülekuulamine oleks aidanud kõrvaldada vastuolusid nende seni antud ütlustes märgib ringkonnakohus, et nii I.T. kui ka D. V. on antud asjaga seonduvalt korduvalt seletusi andnud ja ei ole alust eelda, et nad saaksid alles kohtumenetluses lisada oma seni antud seletustele midagi sellist, mis muudaks maksumenetluses tuvastatud asjaolusid ja annaks aluse maksuhalduri poolt maksuotsuses tehtud järelduste ümberhindamiseks. Usutav ei ole ka kaebaja arvamus, et I.T. saanuks kohtus anda ütlusi kala kokkuostmise ja vedamise kohta OÜ-le Profit Pluss, sest I.T. seletuse kohaselt ei ole tegelikkuses kala müüki OÜ-le Profit Pluss toimunud. Ringkonnakohus leiab, et isikute hilisemalt antud ütlused ei ole ka oma kaalukuselt ja tõepärasuselt võrreldavad nende poolt esmalt antud ütlustega ning nagu nähtub asjas kogutud materjalidest, on ka I.T. hakanud juba pärast esmaste seletuste andmist oma ütlusi muutma, et üritada tõendada OÜ Profit Pluss ja OÜ Regandel Grupp vaheliste väidetavate tehingute toimumist. Eeldatavalt 5 oleksid tema poolt kohtuistungil antavad seletused olnud veel enam suunatud ja poleks enam tõsiseltvõetavad. M. S tunnistajana ülekuulamise vajaduse on halduskohus samuti põhjendatult kahtluse alla seadnud, sest asjas kogutud materjalidest ei nähtu tema otsest seost (peale selle, et ta on OÜ Profit Pluss töötaja) maksuhalduri poolt fiktiivseteks peetavate tehingute tegemisega. Vaid J. L mainis oma 15.04.

1. a seletuses ühel korral Markinimelist isikut, kuid OÜ Profit Pluss juhatuse liikme D.V. poolt antud ütluste (03.11.2010 seletus) kohaselt tegi kalamüüjatega kokkulepped tema ise ja kohtul ei ole alust eeldada, et D. V. on andnud selles osas maksumenetluses valeinfot.
2. Põhjendatud ei ole kaebaja väited selle kohta, et halduskohus on vaidlustatud otsuse tegemisel hinnanud ebaõigesti tõndeid ja kohaldanud valesti KMS § 29 lg 3 p-i
3. Vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 09.06.
4. a maksuotsusega nr 12.2-3/4506-48 määrati OÜ-le Profit Pluss täiendavalt tasumiseks kokku 100 264,65 eurot. Kuigi kaebaja on olnud seisukohal, et kuna on tõendatud kala üleandmine, ei saa olla tegemist tehingu mittetoimumisega ehk maksupettusega, ei ole asja materjalidest nähtuvalt kala üleandmine OÜ-de Mauser Baltic, Cartagena ja Regandel Grupp poolt kaebuse esitajale tõendatud. Sisuline erinevus vaidlusaluste tehingute käsitlemisel maksuhalduri ja kaebuse esitaja poolt on seisnenud selles, et maksuhaldur hindas vaidlustatud otsuse tegemisel tõendeid (lepingud, arved, selgitused ja muud maksumenetluses selgunud andmed) kogumis ja nende vastastikuses seoses, kuid kaebuse esitaja andis tehingutele hinnanguid eelkõige arvetest ja nende tasumisest lähtuvalt. Ringkonnakohus on seisukohal, et ainuüksi arve esitamine ja rahasumma pangakontole kandmine ei kinnita veel seda, et tehingud ka tegelikkuses arvel märgitud osapoolte vahel toimunud oleksid. Samuti ei kinnita tehingute toimumist ainuüksi esmakokkuostukviitungid ja seda seetõttu, et eksisteerivad muud asjaolud, mis seavad tehingute toimumise nimetatud osapoolte vahel kahtluse alla. Maksuhaldur on käesoleval juhul oma sellesisulisi kahtlusi põhjalikult analüüsinud ja põhjendanud vaidlustatud maksuotsuse punktis 2.
5. Sel juhul läks kohustus tõendada enda heausksust üle maksukohustuslasele, kuid kaebaja ei ole esitanud oma väidete tõenduseks ühtegi usaldusväärset tõendit ning peale arvel märgitud summa tasumise on muud tehingutega seotud toimingud või asjaolud tõendamata. Seetõttu on olnud põhjendatud ka maksuhalduri kahtlused tehingute mittetoimumise kohta ja need kahtlused põhinevad järgnevatel maksumenetluse käigus väljaselgitatud asjaoludel: OÜ Mauser Baltic rekvisiitidega arvele lisatud esmakokkuostukviitungite andmed on valed ja ei võimalda kontrollida kala päritolu, OÜ-l Profit Pluss oli võimalik kontrollida kala soetusdokumentidel olevate andmete õigsust, kuid seda ei tehtud või ignoreeriti asjaolu, et kviitungite andmed erinevad kalanduse infosüsteemi andmetest. Kalapüügiseaduse § 20 lg 6 p-s 3 sätestatu keelab müüa, osta või käidelda värsket kala, mille päritolu ei ole tõendatav. Kui kalanduse infosüsteemist saab andmeid kontrollida alles tehingu järel, siis tehingu ajal on võimalik kontrollida muid andmeid, mis dokumentidel kajastuvad (nt esmakokkuostukviitungitele märgitud isikute ja sõidukite andmete vastavust tegelikkusele). Kaebuse esitaja ei ole seda teinud ja kaebaja juhatuse liige teadis oma väidetavatest tehingupartneritest tegelikult väga vähe, kuigi väidetavalt suhtles nendega alati ise ja võttis väidetavalt ka kala tavaliselt ise vastu. OÜ Profit Pluss raamatupidamisdokumentide hulgas ei olnud väidetavalt 03.03.2010 OÜ-lt Mauser Baltic saadud kala päritoludokumentide originaale, vaid 05.03.2010 faksi teel edatatud koopiad. OÜ Regandel Grupp rekvisiitidega kala esmakokkuostukviitungeid on T. S. ütluste kohaselt täidetud J. L. etteütlemiste järgi varem, kui esmakokkuostukviitungitel näidatud kuupäev. Seega ei vasta need andmed tegelikkusele. 6 OÜ Regandel Grupp juhatuse liige pole enda sõnul kordagi näinud väidetavalt edasimüüdud kala, pole käinud kala püüdmas ega ole suhelnud Peipsiäärsete kalaostjatega. OÜ-de Cartagena ja Regandel Grupp kala esmakokkuostukviitungitel näidatud kalur pole kala püüdnud ja tal puuduvad selleks vahendid, samuti ei tunne ta OÜ Cartagena juhatuse liiget, kes aga oma sõnul (13.04.2010 ütlused) on kaluriga koos kalal käinud. OÜ-delt Mauser Baltic ja Regandel Grupp väidetavalt soetatud kala vedanud sõidukite andmed dokumentidel ei vasta tõele ajal, kui autodel polnud kehtivat liikluskindlustust ja seda tõendasid väljatrükid 16.01.2010, 22.01.2010 ja 03.03.2010 teostatud sõiduki kehtiva kindlustuskatte otsingutest. Kui kala päritoludokumentidel on kohustuslikeks rekvisiitideks muuhulgas andmed kala toonud sõiduki kohta, on kala vastuvõtjal kohustus nende tõele vastavust ka kontrollida. Samuti viitab asjaolu, et esmakokkuostukviitungitele on märgitud kala vedava sõidukina kehtivat liikluskindlustust mitteomav auto sellele, et kviitungid võivad olla vormistatud tagantjärele, so ajal, kui sõidukil oli kindlustus juba olemas. Vastuolud on esinenud ka OÜ Profit Pluss juhatuse liikme D.V. ja J. L. (kes D.V. sõnul esindas OÜ-sid Cartagena ja Regandel Grupp) seletustes. Kui esimene väitis, et suhtles ainuisikuliselt J. L, siis J. L väitis, et D.V. nimi on talle tundmatu ja tema suhtles hoopis Markiga. I.T. on 07.04.2010 andnud ütlusi kriminaalasjas nr 09930000508, kus ta tehingute toimumise osas märgib, et põhimõtteliselt on kaebuse esitaja ja OÜ Cartagena vahel liikunud vaid arved ning kala müüki näitas ta oma püügina, m.h ka OÜ-de Mauser Grupp ja Regandel Grupp nimel, sest nimetatud äriühingu esindajad tegid seda, mida I.T. teha palus. Ka selgitas I.T. samas, kuidas käis fiktiivsete arvete eest kantud raha tagastamine kaebuse esitajale. Samuti nähtub I.T. 07.04.2010 antud ütlustest, et kala pärines tegelikult Peipsist, mitte Liivi lahest ning temalt kala ostjad teadsid, et saavad selle kohta tegelikkusele mittevastavad dokumendid. I.T. poolt erineval ajal antud ütluste hindamisel on maksuhaldur põhjendatult lähtunud sellest, et praktika kinnitab esmaste ütluste suuremat tõepärasust võrreldes hilisemate ütlustega. Nimelt on I.T. enne maksuhaldurile 13.04.2010 selgituste andmist andnud varem, so 07.04.2010 ütlusi kriminaalasjas. I.T. 07.04.2010 antud esmaste ütluste suuremat tõepärasust võrreldes hiljem 13.04.2010 maksuhaldurile antuga kinnitab ka asjaolu, et need langevad kokku maksumenetluse käigus A. Kääri poolt antud seletustega selle kohta, et OÜ Regandel Grupp ja OÜ Cartagena kala esmakokkuostukviitungitel kala püüdjana märgitud A. Käär ei ole kala püüdnud. Kaebaja poolt viidatud OÜ Profit Pluss väljamüügiarved OÜ-le Fibera Trading, millistega kaebaja soovib tõendada asjaolu, et tehingud OÜ-dega Mauser Baltic, Cartagena ja Regandel Grupp on tegelikult toimunud, ei tõenda aga kala soetamist nimetatud osaühingutelt. Kõnealused väljamüügiarved viitavad küll sellele, et kaebuse esitaja on müünud kalafileed, kuid nende väljamüügiarvete pinnalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et fileeritud kala on soetatud just eelpoolloetletud kolmelt osaühingult. Kaebuse esitaja esitas küll ka väljavõtted arvestusest sissetulevate kalatoodete kohta, kuid vastustajal on, hinnates kõiki asjas kogutud tõendeid, mis viitavad ilmselgelt sellele, et kaebuse esitaja tegelikult ei soetanud kala arvetel märgitud ettevõtetelt, olnud põhjendatud kahtlus sissetulevate kalatoodete kohta peetavas arvestuses kajastatud andmete tegelikkusele mittevastavuse kohta. Sellesisulisi kahtlusi kinnitab asjaolu, et kõnealuseid väljavõtteid arvestusest sissetulevate kalatoodete kohta kaebuse esitaja maksumenetluses esitanud ei ole ning D. V. on 28.07.2010 seletuses väitnud, et kala vastuvõtul akti ei vormistata, tehakse ainult kiri, missugust ja kuipalju kala toodi, kuid nimekirja ei säilitata ja laoarvestuse programmi pole. Vaidlustatud maksuotsuses on maksuhaldur seega, hinnates kogumis maksumenetluse käigus kogutud tõendeid ning võttes arvesse väljaselgitatud asjaolude elulist usutavust, õigesti tuvastanud, et kaebuse esitaja poolt eelnimetatud osaühingute käest väidetava kala soetamise tehingutel puudus majanduslik sisu. Kala soetamiseks väljastatud arvete näol oli tegemist fiktiivsete arvetega ning arvete saaja oli sellest ilmselgelt ka teadlik. Tehingute mittetoimumisele arvetel näidatud poolte vahel viitab ka see, et rikkumised OÜ-dega Mauser 7 Baltic, Cartagena ja Regandel Grupp kala ostmisel vormistatud dokumentides olid sellised, mis esinesid vaid nimetatud äriühingute puhul, kuigi OÜ Profit Pluss oli kontrollitaval perioodil kala soetanud erinevatelt äriühingutelt ja FIE-delt. Ringkonnakohus nõustub makushalduri ja halduskohtuga, et kui selline ebatavaline hälve ostja tavalisest tehingute vormistamise praktikast ilmneb äriühingute puhul üksnes tehingutes selliste äriühingutega, kes osutuvad ilma reaalse majandustegevuseta äriühinguteks (OÜ-d Mauser Baltic ja Cartagena on käibemaksukohustuslaste registristvälja arvatud, kuna nimetatud ettevõtted ei tõendanud, et tegelevad ettevõtlusega) ja kelle esindajad annavad toimunud tehingute kohta üksnes vastuolulisi, ebaveenvaid või üldsõnalisi selgitusi, ning kellel ei ole tehingute tõendamiseks esitada mingeid omapoolseid dokumente, siis tõendab see ostja teadlikkust sellest, et tegemist ei olnud tegelike müüjatega. Käesolevas asjas ei saa tähelepanuta jätta ka asjaolu, et kaebajal oli ostjana ka ilmselge majanduslik huvi maksupettuses osaleda, sest majanduslikku kasu saab ta fiktiivsete arvete alusel enda maksustatavast käibest arvestatud käibemaksust alusetult maha arvatud sisendkäibemaksust ning nende arvete alusel tehtud väljamaksetelt tulumaksukohustusest kõrvalehoidumise kaudu. Kuna kaebuse esitaja võinuks ka ise esmakokkuostjana kala kokku osta, siis saab tema vastupidisest tegevusest järeldada, et kaebuse esitajal oli huvi kasutada käibemaksukohustuslastest varifirmasid kala kokkuostuäris tehingupartneritena, võimaldamaks sisendkäibemaksu võrra vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ning ettevõttest sularaha välja viia.
6. OÜ-de Bioextra ja Trading poolt OÜ-le Profit Pluss transporditeenuse osutamise tõendamiseks on kaebuse esitaja esitanud arved, mille alusel nimetatud OÜ-d väidetavalt OÜ-le Profit Pluss teenust osutasid ja kaebuse esitaja juhatuse liikme poolt 29.09.2011 kirjutatud omakäelised selgitused. Ka siin ei kinnita ainuüksi arvete (mis ei sisalda transporditeenuse osas mingisugust täpsemat infot väidetavalt transporditud kauba kohta) olemasolu ja rahasumma pangakontole kandmine iseenesest, et tehing on ka tegelikkuses arvel märgitud osapoolte vahel toimunud. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekib KMS § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kaupade ja teeuste soetamisel, mitte ainuüksi arve esitamisest. Sisendkäibemaksu mahaarvamine oleks võimalik vaid siis, kui kaup või teenus on ka tegelikult soetatud arvel näidatud isikult ja see on tõendatud. Käesoleval juhul OÜ-de Bioextra ja Trading nimel väljastatud arved seda ei tõenda. Ka kaebuse esitaja juhatuse liikme D.V. 29.09.2011 antud selgitusi ei saanud pidada tõendiks, mille alusel saaks ümber hinnata maksumenetluses tehtud järeldused OÜ Profit Pluss poolt OÜ-delt Bioextra ja Trading väidetava teenuse soetamise kohta, sest maksumenetluse jooksul kaebuse esitaja mingeid sisulisi selgitusi teenuste soetamise kohta anda ei osanud ja maksuhalduril tekkis seega põhjendatud kahtlus, et tagantjärele esitatud selgitusete eesmärgiks on tegelikult tekitada mulje tehingute tegelikust toimumisest. Maksuhaldur on vaidlustatud maksuotsuse punktis 2.4 erinevaid kogutud tõendeid kogumis hinnates piisavalt põhjendanud, miks on jõutud veendumusele, et OÜ Profit Pluss ei ole OÜ-delt Bioextra ja Trading kaupa ja teenuseid saanud ning OÜ Profit Pluss oli kauba ja teenuste mittesaamisest teadlik. Viidatud maksuotsuse punktis on maksuhaldur oma seisukoha alusena välja toonud, et OÜ-del Bioextra ja Trading puudus reaalne majandustegevus, OÜ-del Bioextra ja Trading puudusid transporditeenuse osutamiseks vajalikud transpordivahendid ja maksuhaldurile teadaolevalt pole nimetatud ettevõtted transpordivahendeid ka rentinud, OÜ-d Bioextra ja Trading pole Veterinaar- ja Toiduametit toidu vedamiseks kasutatavatest sõidukitest teavitanud, OÜ-l Profit Pluss puudus vajadus OÜ-de Bioextra ja Trading rekvisiitidega arvetel näidatud perioodidel transporditeenuse soetamiseks, väidetava transporditeenuse soetamise kulud olid samadel perioodidel soetatud kala maksumusega võrreldes põhjendamatult suured, ülejäänud kuudel ei peetud kala transpordile kulutuste tegemist vajalikuks, OÜ-de Bioextra ja 8 Trading puhul maksti neile tunduvalt hiljem, kui tavaliselt teistele hankijatele, OÜ-de Bioextra ja Trading juhatuse liikmed ei tea midagi tehingutest OÜ-ga Profit Pluss ja OÜ Trading arvete koostajaks märgitud isik ei ole arveid tegelikult väljastanud, OÜ Profit Pluss juhatuse liige ei oska väidetavate transporditeenuste soetamise kohta midagi konkreetset rääkida peale selle, et veeti kala ja sellega seonduvat, teadmata midagi vedajate ega vedamiseks kasutatud sõidukite kohta, ühtegi dokumenti, kus kajastuksid täpsemad andmed soetatud teenuste kohta, ei ole väidetavalt alles hoitud. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvesse võttes oli maksuhalduril alust arvata, et OÜ Bioextra rekvisiitidega arvetel näidatud tehingud kalapüügivarustuse müügi ja laevade remonditeenuste osutamise kohta ei ole tegelikult toimunud.
7. Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et maksuotsuses toodud väited OÜ Profit Pluss poolt OÜ-delt Kaljukivi Grupp ja Artselon kalapüügiteenuse ostmise kohta on tõendamata ja paljasõnalised. Maksuhaldur on vaidlustatud maksuotsuse lehekülgedel 34-37 piisavalt põhjendanud, millel tugineb tema järeldus, et kaebuse esitaja ei saanud OÜ-delt Kaljukivi Grupp ja Artselon kalapüügiteenust ning kalapüügiteenust puudutavate tehingute teiseks pooleks olid hoopis FIE-d I.K. ja A.A. . Seda järeldust kinnitavad ka järgnevad maksumenetluse käigus tuvastatud asjaolud: I.K. ja A.A. püüdsid kala OÜ Profit Pluss kalapüügilubade alusel, täitsid OÜ Profit Pluss rannapüügipäevikut ja andsid ka kala üle OÜle Profit Pluss, OÜ Profit Pluss rannapüügipäevikute andmetel püüdis I.K. koha kokku 3940 kg ja üleandmisdeklaratsioonide kviitungite kohaselt andis sama isik OÜ-le Profit Pluss üle 3932 kg koha, OÜ Profit Pluss rannapüügipäevikute andmetel püüdis A.A. koha kokku 8018 kg ja haugi kokku 436 kg ning üleandmisdeklaratsioonide kviitungite kohaselt andis sama isik OÜ-le Profit Pluss üle 7744 kg koha ja 559 kg haugi, OÜ-le Kaljukivi Grupp ei ole väljastatud ei kalapüügilubasid ega kapüügipäevikuid, OÜ-le Artselon on kalapüügiload ja püügipäevikud küll väljastatud, aga mitte nende numbritega, mis kajastuvad OÜ Profit Pluss raamatupidamises olevatel dokumentidel, I. K. seletuse kohaselt maksis talle kala eest OÜ Profit Pluss raamatupidaja sularahas ja tal oli OÜ-ga Profit Pluss leping, mille kohaselt oli tal kohustus anda püütud kala üle OÜ-le Profit Pluss. Lisaks sellele ei näinud kontrollitaval perioodil kehtinud kalapüügiseadus ette kalapüügivõimaluse kasutada andmist teisele äriühingule. Kuna seadusesäte, mis lubab kalapüügiõigust üle anda, ei kehtinud lepingute sõlmimise ajal, on kaebuse esitaja ja OÜ-de Kaljukivi Grupp ja Artselon vahel sõlmitud teenuselepingud ka ebaseaduslikud. Maksuhalduri poolt maksumenetluses tuvastatud asjaoludest tulenevalt on seega põhjendatud maksuotsuses välja toodud seisukoht, et kaebuse esitajal puudus õigus kontrollitava perioodi sisendkäibemaksu hulka arvata käibemaksu, mis oli märgitud OÜ-de Kaljukivi Grupp ja Artselon kalapüügiteenuse arvetele põhjusel, et tegelikud teenuse osutajad (FIE-d I.K. ja A.A. ) ei olnud käibemaksukohustuslased.
8. Halduskohus on vaidlustatud otsuses samuti hinnanud haldusasjas kogutud materjale ning jättes OÜ Profit Pluss kaebuse rahuldamata on halduskohus nõustunud maksuhalduri käsitlusega, andes otsuses ka sisulise hinnangu nii kaebuses esitatud väidetele ja seisukohtadele kui ka maksuhalduri poolt tehtud maksuotsusele. Vaidlustatud kohtuotsuse lehekülgedelt 4-7 nähtub, et halduskohus on üksikasjalikult käsitlenud tõendeid, millele tuginedes on maksuhaldur OÜ Profit Pluss maksukohustust muutnud ja nõustus peale tõendite hindamist maksuhalduriga ka selles, et olenemata sellest, kuidas maksuotsuses toodud argumendid eraldiseisvatena kaebuse esitajale tunduvad, ei muuda see vaidlusalust maksuotsust tervikuna vastuoluliseks ja motiveerimatuks ega ka Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-18-10 nimetatud põhimõtteid eiravaks. Alusetu on kaebaja väide halduskohtu poolt tema poolt viidatud asjaolude ja tõendite põhjendamatu kõrvale jätmise ja neile hinnangu mitteandmise kohta. Halduskohus on 9 vaidlustatud otsuses andnud hinnangu kaebaja poolt väljatoodud asjaoludele, leides, et need on asjakohatud ja otsitud. Halduskohus leidis, et kaebuse esitaja ei ole esitanud selliseid dokumente või tõendeid, mis annaksid alust asuda seisukohale, et vaidlustatud maksuotsusega tasumisele määratud maksusumma on valesti määratud (kohtuotsuse lk 6). Halduskohtu seisukohtade ja hinnangute mittesobimine kaebajale, kelle kaebus jäeti rahuldamata, on mõistetav aga see ei tähenda veel, et nimetatud seisukohad ja hinnangud oleksid sel põhjusel ebaõiged ja põhjendamatud. Halduskohus on kogutud tõendeid ja väljaselgitatud asjaolusid hinnates õigustatult jõudnud järeldusele, et antud juhul ei kajastanud esitatud arved tehingute tegelikku majanduslikkus sisu ja tehingu õigeid osapooli ning kui isik on teadlik tehingu tegelikest asjaoludest ning ka esitatud dokumentide võimalikust fiktiivsusest, kajastades neid dokumente siiski oma maksudeklaratsioonis, on tegemist ostja pahausksusega või osalemisega maksupettuses (kohtuotsuse lk 7).
9. Arvestades seda, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud

§ 108lg 1 alusel OÜ Profit Pluss enda kanda.

Madis Ernits Agu Timmi 10 Maili Lokk