3-11-2099/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Madis Ernits ja Maili Lokk

1. detsember 2012, Tartu 3-11-2099 Marju Silveti kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 10.05.
2. a maksuteate nr 6338, Maksu- ja Tolliameti 27.06.
3. a vaideotsuse nr 6-1/291-2 ning Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 04.07.
4. a korralduse nr 13-11/33765 tühistamiseks ning maksuhalduri poolt elatise tulumaksustamise toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 31.01.
5. a otsus Marju Silveti apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Marju Silvet Vastustajad Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus, Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus ning Maksu- ja Tolliamet RESOLUTSIOON Tühistada Tartu Halduskohtu 31.01.
6. a otsus ja saata asi halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks kaebuse menetlusse võtmise staadiumis. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, so 14.12.2012, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Marju Silvet esitas füüsilise isiku
8. a tuludeklaratsiooni, milles deklareeris saadud elatist summas 143 458 krooni (9 168,64 eurot). Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 10.05.
9. a maksuteatega nr 6338 kohustati M. Silvetit tasuma
10. a tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu juurde summas 1563,02 eurot hiljemalt 01.07.
11. M. Silvet esitas maksuteate peale vaide. Maksu- ja Tolliameti 27.06.
12. a vaideotsusega nr 6-1/291-2 jäeti vaie rahuldamata. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 04.07.
13. a korraldusega nr 13-11/33765 teavitati kaebajat maksusumma tasumise kohustuse täitmata jätmisest ja kohustati teda tasuma maksuvõlga summas 1563,02 eurot.
14. M. Silvet esitas 30.08.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 10.05.
15. a maksuteate nr 6338, Maksu- ja Tolliameti 27.06.
16. a vaideotsuse nr 6-1/291-2 ning Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 04.07.
17. a korralduse nr 13-11/33765 tühistamiseks ning elatiselt tulumaksu nõudmise kui toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt nõuab MTA kaebajalt tulumaksu alusetult, kuna temale
18. a laekunud elatis ei olnud mitte 2010 aasta eest saadud, vaid alates 1999 aastast kogunenud elatisevõlgnevus, mille kaebaja sai oma kolme noorema lapse isalt kohtutäituri vahendusel müüdud kinnistu eest. Seega tuleks
19. a saadud summa jagada kõigi nende aastate peale, mil kaebaja tegelikult elatist ei saanud. Kogu kättesaadud summa on kulunud suuremas osas võlgnevuste tasumiseks ja kaebaja ei ole võimeline nii suurt summat riigile tasuma. Tulumaksuseadus on puudulik, kuna ei arvesta laste eest saadud elatise maksustamisel pere majanduslikku olukorda ja seda, kui pika aja eest mingil konkreetsel aastal elatist on saadud. Kuna toimetulekutoetus on väike, siis ei ole kaebaja võimeline sellist täiendavat maksusummat tasuma ja kui elatiselt ikkagi tulumaksu tasumist nõutakse, siis rikutakse sellega põhiseaduse (PS) §-st 28 tulenevat kaebaja ja tema pereliikmete õigust tervise kaitsele ning õigust saada puuduse korral riigilt abi.
20. 15.09.
21. a määrusega jättis halduskohus kaebuse käiguta, paludes kaebajal tasuda riigilõiv ja kaebuses esitatud tühistamisnõuete osas näidata ära, millal ta vaidlustatud haldusaktid kätte sai, sest tühistamiskaebust saab kohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti kättesaamisest. Samuti asus halduskohus seisukohale, et õige on käsitada vaidlustatud haldusakte üksteisega koostoimes olevatena ja seega on kaebajal oluline tõendada, millal ta sai kätte kõige viimasena antud haldusakti, so 04.07.
22. a korralduse maksuvõla tasumiseks.
23. M. Silvet tasus riigilõivu ja märkis 28.09.
24. a vastuses, et ta ei mäleta, millal ta sai kätte 04.07.
25. a korralduse nr 13-11/33765, kuid palus kaebuse esitamise tähtaja ennistada tulenevalt tema haigusest, kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega ületades.
26. 29.09.
27. a määrusega võttis halduskohus M. Silveti poolt 30.08.2011 esitatud kaebuse tervikuna menetlusse, märkides määruse põhjendustes muuhulgas, et kohus luges haldusakte koostoimes olevaks ning arvestades kaebaja haigestumist, loeb kohus kaebuse ka haldusaktide tühistamise nõudes tähtaegselt esitatuks.
28. Tartu Halduskohtu 31.01.
29. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt kuulus kaebajale
30. a laekunud elatis kuni 31.12.2010 kehtinud tulumaksuseaduse (TuMS vr) § 12 lg 1, § 12 lg 1 p 7, § 19 lg 1 ja § 36 lg 1 kohaselt maksustamisele tulumaksuga. Tähendust ei oma asjaolu, et käesolevaks ajaks on elatise tulumaksuga maksustamise alused muutunud, kuna haldusakti õiguspärasust hinnatakse selle andmise aja seisuga. Vaidlustatud maksuteatis, vaideotsus ja korraldus ning maksuhalduri toiming tulumaksu sissenõudmise osas on õiguspärased. Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust asjaolu, et kaebajal on majanduslikud raskused. Sellega, et kaebajalt nõutakse TuMS kohaselt talle makstud elatisrahalt tulumaksu, ei ole rikutud kaebajale PS §-st 28 tulenevaid õigusi, kuna saadud tulu maksustamine ei riku 2 kaebaja õigust saada puuduse korral sotsiaaltoetusi või muud abi riigilt või kohalikult omavalitsuselt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
31. M. Silveti apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus jätnud ebaõigesti kohaldamata maksukorralduse seaduse (MKS) § 114 lg
32. Kaebaja hinnangul pidanuks maksuvõla kustutama, kuna selle sissenõudmine oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude tõttu. Riigi poolt makstav toimetulekutoetus ei taga perele sissetulekut, mis ületaks vaesuspiiri ja kaebajal ei ole võimalik täiendavat maksusummat tasuda. Kui maksuhalduril on õigus maksuvõlga kustutada, siis peaks selline õigus olema ka halduskohtul Halduskohus hindas valesti ka tõendina esitatud kriminaalasjas tehtud kohtuotsust. Kriminaalkohus ei arvestanud, et H.K. isse sai vaagnaluumurru ja tal tekkis liikumispuue. Elatist maksma kohustatud H.K. isel puuduvad sissetulekud ja päranduseks saadud korter on müüdud, mistõttu kaebajal ei ole võimalik edaspidi saada oma lastele elatist.
33. Vastustajad vaidlevad oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt puudub alus halduskohtu otsuse tühistamiseks, kuna vaidlustatud haldusaktid ja toiming olid õiguspärased. Halduskohtule esitatud kaebuses ei tuginenud kaebaja MKS § 114 lg-le
34. HKMS-st ei tulene halduskohtule volitust maksuvõla kustutamiseks. Kaebajal ei olnud vaideotsuse tegemise ajal maksuvõlga, see tekkis juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise tähtaja möödumisel. Kaebaja ei ole esitanud maksuhaldurile taotlust maksuvõla kustutamiseks, seega pole maksuhalduril olnud põhjust tema maksevõime hindamiseks ja selline vajadus puudus ka kohtul. Kaebaja majandusraskused ja nendest tulenev suutmatus korraldust täita ei anna alust õiguspärase haldusakti tühistamiseks. Kaebaja väited põhiseaduslike õiguste rikkumisest ei ole põhjendatud. Maksuhalduril ei olnud vaidlusaluste haldusaktide andmisel põhjust hinnata kaebaja maksevõimet ja tulumaksuseaduse säte, mille alusel nõutakse kaebajale väljamakstud elatisrahalt tulumaksu, ei riku kuidagi kaebaja õigust saada sotsiaaltoetusi või muud abi riigilt või kohalikult omavalitsuselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
35. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 31.01.
36. a otsus tuleb olenemata apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete põhjendustest tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja saata asi halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks kaebuse menetlusse võtmise staadiumis.
37. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas M. Silvet 30.08.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 10.05.
38. a maksuteate nr 6338, Maksu- ja Tolliameti 27.06.
39. a vaideotsuse nr 6-1/291-2 ning Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 04.07.
40. a korralduse nr 13-11/33765 tühistamiseks ning elatiselt tulumaksu nõudmise kui toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Halduskohus vaatas selliselt esitatud kaebuse tervikuna sisuliselt läbi ja tegi 31.01.2012 ka otsuse.
41. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus selliselt toimides rikkunud menetlusnorme, sh selgitamiskohustust ja uurimisprintsiipi ning kaebuse menetlusse võtmise ajal kehtinud HKMS vr § 11 lg 1 p 1 ja 3 (alates
42. a kehtiva HKMS-i § 120 lg 1 p-id 1 ja 3) nõudeid, 3 jättes välja selgitamata, mis on kaebuses esitatud tuvastamisnõude sisu, eesmärk ja kaebaja põhjendatud huvi sellise toimingu vaidlustamiseks ning kas kaebaja võimalik eesmärk oleks olnud saavutatav ka üksnes Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 10.05.
43. a maksuteate nr 6338 vaidlustamise abil tühistamisnõudega. Kaebaja on samas kaebuses vaidlustanud ka viidatud maksuteate. Maksuteade on teatavasti haldusakt, sest tegemist on maksuhalduri otsustusega, mis on suunatud isikule maksukohustuse tekitamisele maksuteates arvutatakse välja maksumaksja poolt tasumisele kuuluv maksusumma. 10.05.
44. a maksuteatega arvutati välja M. Silveti poolt juurdemaksmisele kuuluv tulumaksusumma
45. a eest tulenevalt sellest, et kaebaja maksustatavaks tuluks oli
46. a elatis summas 143 458 krooni ning maksuvaba tulu sellest summast väljaarvamisel ja saadud summalt tulumaksu määramisel selgus, et kaebajal tuleb tulumaksu juurde maksta. Ringkonnakohtu hinnangul saab maksuhalduri toimingutena käsitada näiteks selliseid teateid, millega informeeritakse maksumaksjat tema maksuvõlgade seisust, võlgade puudumisest, maksude tasumise tähtaegadest jne. Halduskohtule esitatud kaebusest ega ka toimiku materjalidest ei nähtu, kas, millal ja kelle poolt on lisaks 10.05.
47. a maksuteatele kui haldusaktile tehtud veel ka mõni toiming kaebajale laekunud elatiselt täiendava tulumaksu tasumise kohustusega seonduvalt ja milles seisnes selle toimingu sisu ning milles seisneb kaebaja põhjendatud huvi sellise toimingu vaidlustamiseks. Halduskohus on 29.09.
48. a määruses kaebuse menetlusse võtmise kohta leidnud, et tegemist on maksuhalduri toiminguga, kuid millal väidetav eraldiseisev toiming tehtud on ja milles see seisnes, asja materjalidest, sh halduskohtu 31.01.
49. a otsusest, ei selgu. Kui kaebaja leidis, et tema poolt
50. a saadud elatisesummalt tulumaksu arvutamine TuMS-i alusel ei ole õige, õiguspärane ega kooskõlas põhiseaduse sätetega, siis seda saab ringkonnakohtu arvates hinnata ka 10.05.
51. a maksuteate kui haldusakti vaidlustamise käigus, sest haldusakti tühistamisnõue hõlmab ka selle õigusvastasuse tuvastamise nõude.
52. Lisaks eeltoodule on halduskohus rikkunud oluliselt menetlusnorme sellega, et menetles sisuliselt tühistamiskaebusi, mis toimiku materjalide põhjal on esitatud HKMS vr § 9 lg-tes 1 ja 3 sätestatud kaebuse esitamise tähtaega rikkudes ning ei ole enne asja läbivaatamist ennistanud tühistamiskaebuste esitamise tähtaega. Seda, et halduskohus saab läbi vaadata üksnes tähtaegselt esitatud kaebust, on kohtupraktikas märgitud korduvalt (vt Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid haldusasjades 3-3-1-39-06 ja 3-3-1-18-07). Kuna kaebuse tähtaegselt esitamise nõue ja selle kontrollimine on olulised halduskohtumenetluse põhimõtted ning nende rikkumine toob kaasa otsuse tühistamise, ei saa ringkonnakohus jätta kaebuse tähtaegsusega seotud rikkumisi tähelepanemata isegi juhul, kui menetlusosalised ei ole ise apellatsioonkaebuses või vastuses sellele tähelepanu pööranud. Nagu juba märgitud, esitas M. Silvet halduskohtule kaebuse 30.08.2011, soovides selles ka 10.05.
53. a maksuteate nr 6338, Maksu- ja Tolliameti 27.06.
54. a vaideotsuse nr 6-1/291-2 ning Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 04.07.
55. a korralduse nr 13-11/33765 tühistamist. HKMS vr § 9 lg-te 1 ja 3 järgi tuli kaebus haldusakti tühistamiseks kohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates ning juhul, kui läbitud on kohtueelne menetlus, võis kaebuse haldusakti tühistamiseks esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Kuna maksuteate peale esitati vaie, siis võis kaebaja halduskohtus 10.05.
56. a maksuteadet ja 27.06.
57. a vaideotsust tühistamisnõudega vaidlustada 30 päeva jooksul arvates 27.06.
58. a vaideotsuse kättesaamisest. 04.07.
59. a korraldust võis kaebaja tühistamisnõudega vaidlustada 30 päeva jooksul selle korralduse kättesaamisest. Kaebusest ega selle lisadest ei nähtunud, millal sai M. Silvet kätte 27.06.
60. a vaideotsuse ja 04.07.
61. a korralduse. 4 Seda, et 30.08.2011 esitatud tühistamiskaebus on sellisena esitatud kaebetähtaega ületades, möönis ka halduskohus, jättes kaebuse 15.09.
62. a määrusega käiguta. Mis puudutab veel halduskohtu 15.09.
63. a määrust, siis ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus asunud selles ebaõigele ja materiaal- ning menetlusõiguse sätetest mittetulenevale seisukohale, et kaevatavaid haldusakte saab lugeda kuidagi koostoimes olevateks ja seega peab kaebaja tõendama üksnes seda, millal ta sai kätte 04.07.
64. a korralduse ja kui ta seda teeb, siis on kaebus ka maksuteate ja vaideotsuse vaidlustamise osas tähtaegne. Kaebuse esitamise tähtaegsust tuli kontrollida vastavalt HKMS vr § 9 nõuetele ning ringkonnakohtule ei ole arusaadav seisukoht, mille järgi saaks maksuteadet ja selle osas tehtud vaideotsust ning korraldust maksuvõla tasumiseks pidada kuidagi koostoimes olevateks, mis annab aluse vaidlustada kõiki haldusakte neist viimase kättesaamisest 30 päeva jooksul. 28.09.
65. a puuduste kõrvaldamise kirjas M. Silvet sisuliselt kaebuses esinevaid kaebetähtajaga seonduvaid puudusi ei kõrvaldanud, so ei tõendanud mingilgi viisil seda, millal ta sai kätte viimasena tehtud 04.07.
66. a korralduse maksuvõla tasumiseks, rääkimata vaideotsuse kättesaamise tõendamisest, esitades kohtule üksnes kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse juhuks kui see on möödunud. Tähtaja ennistamise alusena viitas kaebaja sellele, et ta oli
67. a juulis haige, mis takistas tal kaebust tähtaegselt esitamast. HKMS vr § 12 lg 3 sätestas, et halduskohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Halduskohus ei järginud ka pärast kaebajalt 28.09.2011 nn. puuduste kõrvaldamise kirja ja tähtaja ennistamise taotluse saamist HKMS vr § 12 lg-s 3 sätestatud nõudeid, so ei saatnud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust vastustajatele ega küsinud neilt seisukohta ning ei teinud ka kaebuse esitamise tähtaja ennistamise määrust, rääkimata selle väljaselgitamisest kaebajalt (vajadusel ka vastustajalt või Eesti Postilt), millal kaebaja siiski 27.06.
68. a vaideotsuse ja 04.07.
69. a korralduse kätte sai ja kas tühistamisnõuded on ka tegelikult tähtaega ületades esitatud või mitte. Selle asemel tegi halduskohus 29.09.2011 määruse kaebuse menetlusse võtmise kohta HKMS vr § 11 lg 9 alusel, märkides selles, et kohus nõudis kaebajalt 15.09.
70. a määrusega ka selgitust kaebuse mittetähtaegse esitamise suhtes seonduvalt haldusaktide tühistamise nõudega. Halduskohus lisas, et kuna ta luges kaevatud haldusakte koostoimes olevaks ning arvestas kaebaja haigestumist, loeb kohus kaebuse ka haldusaktide tühistamise nõudes tähtaegselt esitatuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik olukorras, kus 30.08.2011 esitatud kaebusega on vaidlustatud 10.05.
71. a maksuteadet, 27.06.
72. a vaideotsust ja 04.07.
73. a korraldust maksuvõla tasumiseks ning ei ole välja selgitatud, millisest hetkest sai kulgema hakata edasikaebe tähtaeg eelnimetatud haldusaktide peale tühistamiskaebuse esitamiseks ja halduskohus on ise algselt asunud seisukohale, et tegemist on tähtaega ületades esitatud kaebusega, mida tunnistab ka kaebaja, asuda siiski seisukohale, et 30.08.2011 esitatud kaebus tuleb lugeda tähtaegselt esitatud kaebuseks. Kuna toimikus olemasolevate materjalide pinnalt võib järeldada, et 30.08.2011 esitatud kaebus on tühistamisnõuete osas esitatud hiljem, kui seaduses sätestatud tähtaeg seda võimaldab ning halduskohus ei ole tegelikult välja selgitanud, millal kaebaja sai kätte 27.06.
74. a vaideotsuse ja 04.07.
75. a korralduse ning kas 30.08.2011 esitatud kaebus on tähtaegne või esitatud tähtaega ületades, mille ennistamiseks esitas kaebaja ka 28.09.2011 taotluse ja mille halduskohus jättis nõuetekohaselt menetlemata, siis tuleb halduskohtu vaidlustatud otsus ka tühistamisnõuete läbivaatamise osas tühistada ja saata asi halduskohtule tagasi kaebuse esitamise tähtaegsuse väljaselgitamiseks ning vajadusel kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks HKMS-is ettenähtud alustel ja korras. 5
76. HKMS § 202 kohaselt teeb halduskohus uuesti menetlustoimingud, mis ringkonnakohtu otsuse kohaselt olid ebaseaduslikud. Ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Einar Vene Madis Ernits 6 Maili Lokk