Obsah (6)

§ 51§ 106§ 55§ 63§ 56§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

§ 51lg 1 mõttes.

Ringkonnakohus osutab sellele, et Riigikohus käsitles pesukausi laost kambrisse väljastamise taotluse rahuldamata jätmist kirjana ja kaebust pesukausi väljastamiseks kohustamiskaebusena, mis on suunatud toimingu sooritamisele (RKHKo 26.03.2012, 3-3-1-77-11, p 10). Ringkonnakohus leiab, et olenemata sellest seisukohast sisaldab käesoleval juhul Viru Vangla 03.03.2011. a taotluse rahuldamata jätmine nr 6-10/22927-2 kaebajale suunatud ja VangS § 15 lg 4 koosmõjus lg-ga 2 antud keeldu omada kambris kaht küünelõikurit.

§ 51

lg 1 järgi on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Toiming on

§ 106

lg 1 kohaselt seevastu haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Kui üht haldusorgani akti on positiivselt võimalik kvalifitseerida haldusaktiks, on tegemist haldusaktiga, kui ei, siis on tegemist toiminguga. Määravaks on akti haldusorganisatsiooni seest väljapoole ulatuv regulatiivne toime. Täiendavaks argumendiks on see, et Viru Vangla on 03.03.2011. a taotluse rahuldamata jätmise nr 6-10/22927-2 vormistamisel järginud

§ 55lg 4 nõudeid, lähtudes seega ka ise sellest, et tegu on haldusaktiga.

Ringkonnakohus leiab, et Viru Vangla 03.03.

1. a taotluse rahuldamata jätmine nr 6-10/22927-2 on eelnevast tulenevalt üksikjuhtumi reguleerimiseks antud isiku õiguse lõpetamisele või kohustuse tekitamisele suunatud õigusakt, omab seega haldusorganisatsiooni seest väljapoole ulatuvat regulatiivset toimet ning on järelikult haldusakt.
2. Kaebaja on oma 09.05.2011 halduskohtule esitatud kaebuses taotlenud ka 10.06.2010 aset leidnud Viru Vangla toimingu, millega võeti kaebajalt ära küünelõikur ja paigutati see lattu, õigusvastaseks tunnistamist. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud toimingu eraldi õigusvastaseks tunnistamiseks puudub kaebajal põhjendatud huvi. Kaebaja kaebus on suunatud sellele, et saada lattu paigutatud küünelõikur tagasi. Kui 03.03.
3. a haldusakt nr 6-10/22927-2 osutub õigusvastaseks, saab kaebaja teise küünelõikuri tagasi, kui aga ajaliselt hilisem 03.03.
4. a haldusakt nr 6-10/22927-2 osutub õiguspäraseks, siis jääb teine küünelõikur lattu. Isegi kui 10.06.2010 aset leidnud toiming peaks osutuma õigusvastaseks, oleks ajaliselt hilisem 03.03.
5. a haldusakt nr 6-10/22927-2 õiguslikuks aluseks küünelõikuri lattu paigutamisel. Seetõttu puudub vajadus anda eraldi hinnang 10.06.2010 aset leidnud Viru Vangla toimingu õiguspärasusele. Kaebus jääb selles osas rahuldamata.
6. Veel märgib ringkonnakohus segaduse vältimiseks, et sõnal „lõikur“ on eesti keele reeglite järgi nii ainsus kui mitmus. Seega saab rääkida ühest (küüne)lõikurist või kahest või rohkemast (küüne)lõikurist. Ringkonnakohus tõlgendab poolte väljendeid siiski lähtuvalt kõnelejate tegelikust tahtest ning lähtub sellest, et ühe paari küünelõikurite all on silmas peetud ühte ja mitte kahte küünelõikurit ning kahe paar küünelõikurite all on silma peetud kahte küünelõikurit ja mitte nelja küünelõikurit.
7. Viru Vangla 03.03.
8. a haldusaktis „Taotluse rahuldamata jätmine“ nr 6-10/229272 on viidatud Viru Vangla direktori 05.03.
9. a käskkirjale nr 1.1-1/51, mille õiguslikuks aluseks on omakorda VangS §
10. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et Viru Vangla 5 juhtkonna ja üksuste juhtide 21.04.
11. a koosoleku protokoll nr 1.1-2/48 ei ole eraldiseisev protokolliline otsus ega üldkorraldus, kuna see ei vasta

§ 55

lg-s 4 sätestatud vorminõudele ning oleks, juhul kui see lugeda haldusaktiks,

§ 63

lg 2 p 1 järgi tühine.

§ 55

lg 4 sätestab, et kirjalikus haldusaktis märgitakse selle andnud haldusorgani nimetus, haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri, haldusakti väljaandmise aeg ning muud õigusaktiga ettenähtud andmed.

§ 63

lg 2 p 1 järgi on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan. Koosoleku otsuseid saab käsitleda vaid kui halduseeskirja, mis ei avalda otsest õiguslikku mõju suhtes kaebajaga.

1. Ringkonnakohus leiab, et Viru Vangla 03.03.
2. a taotluse rahuldamata jätmine nr 6-10/22927-2 on formaalselt õigusvastane, kuna ei sisalda seaduse nõuetele vastavat põhjendust. Ringkonnakohus selgitab, et tegemist on kaalutlusotsusega, mis on tehtud VangS § 15 lg 4 alusel. Ringkonnakohus ei nõustu Viru Vanglaga, et haldusakti õiguslikuks aluseks on Vangla direktori 05.03.
3. a käskkiri nr 1.1-1/51 ega ka Viru Vangla selgitustega, et vahet pole, kas normitekstis kasutatakse ainsust või mitmust. Kui Viru Vangla direktori 05.03.
4. a käskkiri nr 1.1-1/51 keelab keraamilised, klaasist ja metallist esemed, välja arvatud ilma küüneviilita küünelõikurid, siis saab kujuteldav keskmiste võimetega mõistlik kinnipeetav sellest aru nii, et küünelõikurid on lubatud. Kui lubatud on küünelõikurid, siis võib neid olla ka mitu, sest vastasel korral oleks lubatud ainult üks küünelõikur. Keegi ei ole kohustatud tõlgendama normi enda kahjuks kitsendavalt, vaid piirang peab olema piisavalt selge ja võimalikult üheselt mõistetav.
5. Sellest tulenevalt tuleb Viru Vangla 03.03.
6. a taotluse rahuldamata jätmise nr 610/22927-2 õigusliku alusena käsitleda VangS § 15 lg-t
7. Selle sätte kohaselt võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele. VangS § 15 lg 2 keelab kinnipeetavale ained ja esemed, mis: 1) ohustavad inimese julgeolekut; 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks või 3) võivad ohustada vangla julgeolekut. Viidatud normid nende koosmõjus sisaldavad nii vanglateenistuse pädevust kui ka volitust vastav haldusakt anda. Viimane sisaldab nii määratlemata õigusmõisteid kui ka pädeva haldusorgani kaalutlusõigust. Lisaks nimetatud normidele sätestab VSkE § 641 p 1, et kinnipeetavale on vanglas keelatud esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke- lõike- ja raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid. Ka seda sätet on võimalik nii ohu mõiste kui kaalutlusõiguse kasutamisel arvesse võtta.
8. 03.03.
9. a haldusakti andis Viru Vangla II üksuse peaspetsialist-üksuse juht. Ringkonnakohus leiab, et tegutsenud on pädev haldusorgan.
10. Viru Vangla on 03.03.
11. a haldusaktis nr 6-10/22927-2 põhjendanud taotluse rahuldamata jätmist vajaduse puudumisega omada kambris rohkem kui ühte küünelõikurit. Ringkonnakohus viitab

§ 56

lg-tele 1–3, mis sätestavad: „Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.“ Lisaks

§-s 56 sätestatule peavad haldusakti põhjenduses sisalduvad põhjendused näitama kõigepealt ära, miks materiaalõiguse normi eeldused on täidetud. Riigikohus on märkinud, et haldusakti põhjendamisel tuleb 6 faktilised asjaolud siduda õigusnormi koosseisuga, mis vastab tuvastatud asjaoludele (RKHKo 11.02.2009, 3-3-1-79-08, p 28; 11.02.2009, 3-3-1-80-08, p 22; 11.02.2009, 3-3-181-08, p 22). Ei piisa, kui haldusorgan esitab mis tahes põhjendusi, vaid õiguspärane on haldusakti põhjendus ainult siis, kui haldusorgan esitab piisava põhjenduse, miks on täidetud normi eeldused, mille alusel ta tegutseb. Põhjendused peavad olema niisiis asjakohased ja siduma faktilised asjaolud (küünelõikur) normi koosseisuga, mille kohaselt saab keelata aine või eseme, mis ohustab inimese julgeolekut, sobib eriti vara kahjustamiseks või võib ohustada vangla julgeolekut. Käesoleval juhul ei ole Viru Vangla 03.03.

1. a haldusaktis nr 610/22927-2 esitatud põhjendused asjakohased. Vajaduse puudumine omada kambris rohkem kui ühte küünelõikurit võib olla küll täiendav argument, mida kambris suurema arvu küünelõikurite keelamisel saab arvestada, kuid seda saab esitada vaid siis, kui on esmalt ära põhjendatud ühe või mitme VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimuse esinemine.
2. Viru Vangla on selgitanud oma vastustes halduskohtule esitatud kaebusele ning ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebusele, et teise lõikuri äravõtmise tingisid muu hulgas julgeolekukaalutlused. Ringkonnakohus osutab selles kontekstis Riigikohtu korduvalt väljendatud seisukohale, et kaalutlusotsuse põhjuste esitamine tagantjärele kohtumenetluse käigus ei ole piisav (RKHKo 28.10.2003, 3-3-1-66-03, p-d 20 ja 23; 27.02.2007, 3-3-1-93-06, p 16; 12.11.2007, 3-3-1-57-07, p-d 17 ja 18; 24.01.2008, 3-3-1-62-07, p 16). Riigikohus on seda seisukohta ise põhjendanud järgmiselt: „Haldusakti põhjendamine on üldine nõue, mis peab tagama põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse (Riigikohtu halduskolleegiumi
3. mai
4. a otsus asjas nr 3-3-1-14-00). Kui haldusakti adressaat ei tea haldusakti andmise tegelikke põhjuseid selle andmise hetkel, siis ei ole tal efektiivselt ja argumenteeritult võimalik vaidlustada haldusakti andmise asjaolusid. Läbi haldusakti õigusliku ja faktilise aluse saab isikule selgeks, miks just selline haldusakt tema suhtes anti. Vastasel korral kanduks haldusakti õigusliku ja faktilise aluse otsimine üle kohtumenetlusse. Sellisel juhul ei kontrollita enam haldusorgani tegevust, vaid otsitakse põhjendusi haldusakti kehtima jäämiseks. Ühtlasi ei ole kirjaliku põhjendamise eesmärk ainult tagantjärele otsuse kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine (Riigikohtu halduskolleegiumi
5. oktoobri
6. a otsus asjas nr 3-3-1-54-03, p 36). Haldusorgani enesekontrolli kaudu peab haldusorgan jõudma selgusele otsuse õigsuses“ (RKHKo 05.11.2008, 3-3-1-49-08, p 11).
7. Riigikohus on hiljuti pehmendanud oma varasemat seisukohta ja leidnud: „Riigikohtu hinnangul võib kohus haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel. Seejuures on tõendamiskoormus küsimuses, kas põhjendus haldusakti andmisel tegelikult eksisteeris ja kas sellega arvestati, haldusorganil. Näiteks võis põhjendus sisalduda haldusorgani poolt koostatud dokumendis, millele haldusaktis nõuetekohaselt ei viidatud, kuid mis eksisteeris haldusakti andmise ajal, või haldusmenetluse käigus mõne menetlusosalise või teise haldusorgani poolt akti andjale esitatud dokumendis. Samuti võib kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust arvesse võtta juhul, kui mõistliku isiku jaoks pidi olema arusaadav, et haldusorgan juhindus vastavast põhjendusest haldusakti andmisel. Ka nendel tingimustel, lisaks punktis 19 viidatule, võib kohus

§ 58alusel jätta põhjendamata või puudulikult põhjendatud haldusakti tühistamata.

Kolleegium rõhutab, et tegemist on erandliku olukorraga, mis ei vabasta haldusorganit

§-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamise kohustusest. On tõsi, et tagantjärele esitatud põhjenduse arvestamine kohtuliku kontrolli raames ei aita haldusakte puudutatud isikute silmis samaväärsel tasemel legitimeerida kui korrektselt esitatud põhjendus. See argument ei ole aga piisav, et sundida kohut ignoreerima võimalikke tõendeid, mis kinnitavad haldusorgani poolt haldusakti andmisel tegelikult aluseks võetud põhjendusi“ (RKHKo 29.11.2012, 3-3-1-29-12, p 20). 7 Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tegemist sedavõrd erandliku olukorraga nagu viimati osundatud kaasuses ning kahe küünelõikuri omamine kambris ei ole nii ilmselgelt välistatud, et vigase põhjendusega otsuse tühistamisel puuduks igasugune sisu. Iseäranis on vangla varasemalt lubanud ka kahte küünelõikurit.

1. Ringkonnakohus peab vajalikuks lisada, et peab küünelõikurit esemeks, mis võib ohustada inimese või vangla julgeolekut, kuid möönab, et vastustaja võib hinnata konkreetset olukorda hinnata ka teisiti. Kui vangla peab siiski mitut küünelõikurit ohtlikuks, siis peab see olema arusaadavalt sätestatud. Selle võib sätestada Viru Vangla direktori käskkirjas, nähes ette erandi, et igal kinnipeetaval võib kambris olla üks ilma küüneviilita küünelõikur, kuid põhjused võib kirja panna ka haldusakti, millega keeldutakse kinnipeetava taotlusel väljastamast talle laos olevat teist küünelõikurit.
2. Eelnevast tulenevalt tuleb halduskohtu otsus tühistada ja rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Nimelt tuleb tühistada Viru Vangla on 03.03.
3. a haldusakt nr 6-10/22927-
4. Samas ei saa kohustada vanglat väljastama kaebajale laost teist küünelõikurit, vaid Viru Vanglat tuleb kohustada kaebaja taotluse üle uuesti otsustama.
5. Veel märgib ringkonnakohus, et ei nõustu halduskohtuga, et kaebaja ei saanud vaidlustada Viru Vangla direktori 05.03.
6. a käskkirja nr 1.1-1/51 ülejäänud osas kui haldusasjas nr 3-10-2528 (RKHKo 25.10.2012, 3-3-1-28-12), sest see on vastuolus Riigikohtu seisukohaga. Riigikohus on asunud seisukohale, et „üldkorralduse vaidlustamise tähtaja kulgema hakkamine sõltub sellest, millal avaldub selle mõju akti adressaadi õigustele. Juhul, kui üldkorralduse säte mõjutab isiku õigusi vahetult, tuleb kaebus halduskohtule esitada 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest. Kui tegemist on aga määratlemata arvu juhtumeid käsitleva sättega, mis akti adressaadi õigusi selle teatavakstegemise ajal ei mõjuta, saab isik esitada kaebuse üldkorralduse tühistamiseks 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist, näiteks pärast üldkorralduse alusel tema suhtes toimingu sooritamist või haldusakti andmist. Sellisel juhul tuleks isikul oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks koos üldkorralduse vaidlustamisega halduskohtus vaidlustada ka vastav toiming või haldusakt“ (RKHKo 13.02.2008, 3-3-1-95-07, p 14). Kui üldkorraldus sisaldab määratlemata arvu juhtumeid käsitlevaid sätteid, siis võib nende mõju avalduda erinevatel aegadel, millest hakkab kulgema vastava sätte vaidlustamise tähtaeg igal üksikjuhul eraldi. Käesoleval juhul oli küll võimalik vaidlustada Viru Vangla direktori 05.03.
7. a käskkirja nr 1.1-1/51, kuid see ei piira konkreetsel juhul kaebaja õigust, sest lubab kambris omada küünelõikureid.
8. Kaebaja on taotlenud vastustajalt apellatsiooniastme riigilõivu 15,97 eurot ja koopiate eest tasutud riigilõivu 2,17 eurot väljamõistmist. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist ega näidanud, milles see seisneb. Ringkonnakohus leiab, et vaidluse iseloomu arvestades on kaebaja valdavalt võitnud ja et kaebus on tingitud vastustaja ebakorrektselt põhjendatud haldusaktist. Seetõttu oleks hoolimata kaebuse osalisest rahuldamisest ebaõiglane hakata kaebaja menetluskulu poolte vahel jaotama ning põhjendatuks tuleb pidada menetluskulu vastustajalt väljamõistmist (HKMS § 108 lg 11). Eelnevast tulenevalt kohustab ringkonnakohus vastustajat kandma 18,14 eurot L.K. arvele Swedbank AS-s nr XXX. Maili Lokk Agu Timmi 8 Madis Ernits