Obsah (5)
§ 97§ 99§ 101§ 102§ 108KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 17. detsember 2012 Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja
) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma muuhulgas ka täisealised esimese astme ülenejad sugulased.
§ 97
p 1 ja 2 kohaselt ülalpidamist on muuhulgas õigustatud saama alaealine laps ning ka laps, kes täisealiseks saanuna jätkab keskhariduse omandamist gümnaasiumis.
§ 99
lg 1 ja 2 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures alaealise ülalpeetava puhul arvestatakse muuhulgas ka tema kasvatamise kulutusi.
§ 101
lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (kuni 31.12.2011 139.01 EUR, 2012. aastal 145 EUR). Kohus peab vajalikuks märkida, et kuivõrd elatist nõutakse antud juhul miinimummääras, ei ole kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt üldse vajalik tõendada lapse vajaduste loetelu. Sellisel juhul saab väiksemas summas elatist välja mõista vaid
§ 102
lg 2 nimetatud juhtudel – kohustatud isik on töövõimetu või on tal teisi ülalpeetavaid alaealisi lapsi. Kostja kinnitusel selliseid asjaolusid ei esine.
§ 108
kohaselt võib õigustatud isik nõuda muuhulgas ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuivõrd haginõue ulatub 18. juulisse 2011 (esialgne hagi esitati 18.07.2012) siis peab kohus tulenevalt Riigikohtu 2
(3)Tsiviilasi nr 2-12-28044 lahenditest tsiviilasjades nr 3-2-1-37-11 ja 3-2-1-33-11 kuni kohtuotsuse tegemiseni elatist tagasiulatuvalt välja mõistes arvama kostjalt väljamõistetavast elatisest maha summad, mille ulatuses oli kostja lapse ülalpidamiskohustust sel perioodil täitnud. Sama otsuse kohaselt tuleb maakohtul otsuse selguse ja täidetavuse huvides tuleb hagi täielikul või osalisel rahuldamisel elatis tagasiulatuva perioodi eest ühekordse summana välja mõista. Tõendeid või väiteid kostja poolt elatise tasumise kohta sel perioodil pooled esitanud ei ole. Kuna kostja kohustus elatise tasumiseks perioodil 18.07.2011 – 11.05.2012 oli 1389.28 eurot (139.01 x 5 kuud ja 14 päeva 31-päevasest kuust (18.07.2011 – 31.12.2011) = 757.83 eurot + 145 EUR x 4 kuud ja 11 päeva 31-päevasest kuust (1.01.2012 -11.05.2012) = 631.45), siis tuleb eelneva põhjal kostjalt välja mõista senine elatise võlgnevus 1389.28 eurot. Hageja on soovinud elatise maksmist oma arvelduskontole, kostja selles osas vastuväiteid esitanud ei ole. Seega tuleb elatise tasumine selliselt määrata. Sisuliselt on tegemist tavapärase kohtuotsuse täitmise viisi kindlaksmääramisega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 mõttes elatise asjades. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kuigi hagist loobumine lahendatakse üldjuhul määrusega, võib kohus teha seda ka otsuses TsMS § 442 lg 5 alusel. Antud juhul on hageja kohtueelistungil loobunud elatist nõudest alates enda täisealiseks saamisest, kostja sellele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et loobumine tuleb vastu võtta, see ei ole vastuolus avaliku huviga täisealise isiku puhul. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas poolte endi kanda, sama paragrahvi teises ja kolmandas lõikes nimetatud erandlikke asjaolusid menetluskulude muul viisil jagamiseks pooled esile toonud ei ole. Samas ei ole kohtule teada, et pooled oleks üldse asjas menetluskulusid kandnud. Toomas Talviste Kohtunik 3
(3)