3-12-1113/53

3-12-1113 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2012 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-12-1113 Haldusasi OÜ Morobell kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni 05.03.2012 ettekirjutuse nr 3.3-1/2386-1 punktid 1-4; - tunnistada õigusvastaseks Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni 05.03.2012 ettekirjutuse nr 3.3-1/2386-1 punkt 5; - tühistada Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni juhataja 30.04.2012 vaideotsus nr 6-4.1/411; - jätta menetluskulud Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni kanda Asja läbivaatamise kuupäev
2. november 2012 Menetlusosalised Kaebaja OÜ Morobell esindajad juhatuse liige A. B ja vandeadvokaat Triin Raudsepp Vastustaja Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni esindajad Elina Soomets ja Meeli Miidla-Vanatalu RESOLUTSIOON Rahuldada osaliselt OÜ Morobell kaebus haldusasjas nr 3-12-
3. Tühistada Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni 05.03.2012 ettekirjutuse nr 3.3-1/2386-1 punktid 1-
4. Tunnistada õigusvastaseks Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni 05.03.2012 ettekirjutuse nr 3.3-1/2386-1 punkt
5. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus: - tühistada Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni juhataja 30.04.2012 vaideotsus nr 6-4.1/411 Välja mõista Tööinspektsiooni Lääne inspektsioonilt (asuk Tallinna mnt 14 Rapla 79513 reg nr 70001969) OÜ Morobell 1 3-12-1113 (reg kood 10217077 asuk Oja 6 Haapsalu) kasuks 1 500 (üks tuhat viissada) eurot asjas kantud menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
6. detsembril
7. ASJAOLUD 05.03.2012 Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni ettekirjutusega nr 3-1/2368-1 tehti OÜ-le 1 Morobell TTOS § 26 lg 1 alusel ettekirjutus (tl 28-30). 30.04.2012 Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni juhataja vaideotsusega nr 6-4.1/411 jäeti rahuldamata OÜ Morobell vaie 05.03.2012 ettekirjutusele (tl 31-33). 30.05.2012 esitas OÜ Morobell kohtule kaebuse Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni juhataja 30.04.2012 vaideotsusele nr 6-4.1/411 ja Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni 05.03.2012 ettekirjutusele nr 3.3-1/2386-1 (tl 6-9). 23.07.2012 määrusega on kaebus võetud menetlusse (tl 38-39). 13.08.2012 esitas vastustaja seisukohad kaebuses (tl 42-45). 06.09.2012 määrusega otsustati asjas määrata kohtuistung (tl 53). 19.10.2012 taotles vastustaja täiendavate tõendite vastuvõtmist (tl 59). 19.10.2012 esitas kaebaja asjas täiendavad seisukohad (tl 75). 25.10.2012 esitas kaebaja täiendava kaebuse (tl 125-127). 02.11.2012 esitas vastustaja vastuse kaebuse täiendusele (tl 132-133). 06.11.2012 toimus asjas kohtuistung (tl 157-163). 08.11.2012 esitas kaebaja täiendava taotluse menetluskulude kindlaks määramiseks ja menetluskulude nimekirja (tl 165). 19.11.2012 esitas vastustaja taotluse kohtuistungi protokolli muutmiseks (tl 171-172). 26.11.2012 esitas kaebaja seisukoha vastustaja taotluses (tl 176—177). 11.12.2012 määrusega lahendas kohus vastustaja taotlsuse (tl 179-181). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja taotleb Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni 05.03.2012 ettekirjutuse nr 3.3.1/2368-1 punktide 1-4 ja Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni juhataja 30.04.2012 vaideotsuse nr 6-4.1/411 tühistamist. Kaebajale esitatud ettekirjutuse aluseks on tööõnnetuse uurimiskokkuvõte. Uurimise käigus jäeti kontrollaktiga kaebajale mulje, et ettekirjutust ei tule. Kaebaja ei oska öelda, millal algas ettekirjutuse tegemiseks haldusmenetlus. Kaebajale tuli 05.03.12 ettekirjutus üllatusena arvestades, et 05.01.12 kontrollaktis on kirjas, et ettekirjutusi ei tehta. Uurimise tulemustest ei oleks tulnud teha ettekirjutust. Ettekirjutuse puhul on tegemist haldusaktiga, see peab olema põhjendatud ning arusaadav adressaadile. Kaebaja leiab, et uurimiskokkuvõttes on ebapiisavalt uuritud tööõnnetuse põhjuslikku seost töökeskkonnaga. Ebapiisav uurimine on viinud ebaõige ettekirjutuse tegemiseni. Kaebaja peab ettekirjutust põhjendamatuks, v.a. osas, milles ta vaiet ei esitanud, ning leiab, et ettekirjutuses toodud puudusi ei esine. Ettekirjutus on põhjendamata ning ei arvesta tegelikke asjaolusid. Tööinspektsioon on alles vaideotsuse ja kohtule esitatud seletusega asunud põhjendama ettekirjutust. Ebaõige ettekirjutus on viinud ka ebaõige vaideotsuseni. Vaideotsuses on kaebajale pandud süüks selliseid kohustusi, mida ettekirjutuses ei ole välja toodud. Näiteks on vaideotsuse kohaselt kaebaja poolseks puuduseks see, et töötajale ei ole tutvustatud kalalaevaga töötamise ohutusjuhendit, milles oleks arvestatud valmistajatehase poolt antud kasutusjuhendit. Kaebajale teadaolevalt ei ole sellist valmistajatehase juhendit olemas. Seetõttu ei saa kaebaja selles osas vaideotsust täita isegi siis, kui vaideotsus oleks selles 2 3-12-1113 osas tehtud ettekirjutuse alusel. Seetõttu tuleb vaideotsus tühistada. Kaebaja ei nõustu ettekirjutuse punktiga 2, mille kohaselt ei vasta tööohutusalase juhendamise registreerimine nõuetele ning ei kajastu kogu vajalik informatsioon. Kaebaja poolt viis 01.09.2005 töötaja instrueerimise läbi A. R. Samuti on läbi viidud kõikide teiste kaebuse esitaja töötajate instrueerimine. Instrueerimise kohta on koostatud akt töösisekorra-, tööohutus-, töötervishoiu-, keskkonna- ja tuleohutusalaste nõuete tutvustamise ja esmajuhendamise kohta. Töötaja on juhendamise läbimist kinnitanud allkirjaga. Aktis on fikseeritud kõik vajalik informatsioon juhendamise kohta: juhendamise kuupäev, juhendatava ja juhendaja andmed, struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati, töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused. Iseseisvale tööle lubati töötaja akti koostamise ning väljaõppe läbimise päeval, s.o 01.09.
8. Kaebaja leiab, et tööalased juhendamised on registreeritud nõuetekohaselt. Kaebaja leiab, et uurimiskokkuvõte ei kajasta kaebaja tegelikku tegevust tööohutuse tagamisel. Kaebaja on täitnud juba enne ettekirjutust ettekirjutuse punktide 1 ja 2 nõuded. Kaebaja ei saa täita nõudeid, mis on tema poolt juba täidetud. Ettekirjutuse punktid 1 ja 2 tuleb seetõttu tühistada. Kaebajal olid koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendid tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta. Kaebaja ei nõustu, et kaebaja on rikkunud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p 14 nõudeid. Kaebuse esitaja poolt on koostatud juhend laevapereliikmele, milles on muuhulgas fikseeritud juhised töökeskkonna-, tööohutuse-, töötervishoiu ja tuleohutusalaste nõuetega tutvumise kohta. Töötaja on andnud allkirja tööohutusjuhendiga tutvumise kohta. Kaebaja leiab, et juhend laevapereliikmele on käsitletav ohutusjuhendina töö ja kasutatavate töövahendite kohta TTOS § 13 lg 1 p 14 tähenduses. Kaebaja ei ole rikkunud nõuet koostada ja kinnitada ohutusjuhendid tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta. Vaideotsuse punkt 1 kohaselt leidis Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni juhataja, et töötajale ei ole tutvustatud juhised töökeskkonna-, tööohutuse-, töötervishoiu ja tuleohutusalaste nõuetega tutvumise kohta. Vaideotsuse kohaselt loetakse kaebaja poolseks puuduseks, et töötaja peab kinnitama juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist allkirjaga. Kaebaja poolt on nimetatud nõuded täidetud. Töötajale oli läbi viidud nõuetekohane töökeskkonna-, tööohutuse-, töötervishoiu ja tuleohutusalaste juhendamine, mille läbimist töötaja on kinnitanud. Vaideotsus selles osas tuleb tühistada. Kaebaja poolt on täidetud Vabariigi Valitsuse 01.06.2002 määruse nr 173 „Kalalaevale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 2 lg 1 nõudeid. Kaebajal on koostatud laevahäirete kava, milles on välja toodud iga meeskonnaliikme ülesanded avarii korral. Kaebaja poolt on tagatud laeva seadmete ja varustuse regulaarne kontroll, mis viimati on läbi viidud 11.11.
9. Kaebaja laeval oli tagatud isikukaitsevahendite olemasolu (mh. kaitsekiivrid) ning nende kasutamine oli töötajale kohustuslik. Kaitsevahendite kasutamise kohustuslikkus on fikseeritud töötaja ametijuhendi punktis 2.
10. Töötaja on ametijuhendiga tutvunud ja selle täitmine on talle kohustuslik. Kaitsevahendite kasutamise vajalikkust on töötajale selgitatud ka esmajuhendamisel ning tööohutus nõuete alasel juhendamisel. Töötaja on sellised juhendamised läbinud. Töötajale on selgitatud kaitsevahendite vajalikkust ka juhendis laevapereliikmetele. Selle kohaselt on laevapereliikmed kohustatud töö ajal kandma eririietust (tööülikonnad, erijalanõud, töökindad) ja vajadusel isikukaitsevahendeid (kiivrid, kaitseprillid, ohutusvööd). Kaebaja on seisukohal, et kaebajale ei saa panna vastutust selle eest, et töötaja ei täitnud tööõnnetuse juhtumise ajal tööandja korraldusi ja ei kandnud kiivrit. Töötaja pidi suutma hinnata, kas tööõnnetuse toimumise olukorras oleks ta pidanud kasutama täiendavaid isikukaitsevahendeid või mitte. Kaebaja leiab, et seda vajadust, millal kiivrit kaitsevahendina kasutada peab töötaja, eriti kapteni abina töötav töötaja, suutma ise hinnata. Töötamine laeval ei ole oma olemuselt selline töö, kus peab pidevalt kasutama kiivrit. Kiivri valmistajatehase kasutamisejuhendi puudumine, millele on Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni juhataja vaideotsuse punktis 2 viidanud, ei ole kaebaja poolne rikkumine. On ilmselge, et kõikide töötajale töösuhte jooksul üleantavate vahendite kasutamise juhendeid ei ole võimalik töötajale teatavaks teha. Vastupidisel juhul pannakse tööandjale ebamõistlikult suur koormus kõikvõimalike juhendamiste osas. Kaebaja leiab, et ta on teinud enda poolt kõik 3 3-12-1113 vajaliku selleks, et tagada töötajale isikukaitsevahendite kasutamise alane juhendamine. Tööõnnetust ei põhjustanud kaebaja poolne ebapiisav juhendamine, vaid töötaja poolne korralduste rikkumine. Töötaja on rikkunud laevapereliikme juhendi punkti 4, mille kohaselt peavad laevapere liikmed olema liikuvatest mehhanismidest ohutus kauguses. Samuti on töötaja rikkunud sama dokumendi punkti 5, mille kohaselt peavad meeskonna liikmed jälgima töö ajal kogu tööprotsessi laeva tekil. Tööõnnetuse uurimiskokkuvõttes on tuvastatud, et tööõnnetuse põhjuseks oli asjaolu, et ajal, kui kalalaev RAMSI valmistus kalapüügiks ja traal lasti merre, jäi paremas poordis traalilaudade ja vaieri vaheline üleminek traalrulli külge kinni. Tross pääses lahti ja traalirulli kõrval, seljaga traali suunas seisnud töötaja sai lahti pääsenud ketist trossiotsaga löögi vastu pead. Kaebaja leiab, et ülal toodud tööõnnetuse kirjeldus viitab väga selgelt sellele, et töötaja ei jälginud tööprotsessi laeva tekil. Tööprotsessi mittejälgimine ja töötaja mittehoidumine liikuvatest mehhanismidest ohutusse kaugusesse oli ainus põhjus, mis tõi kaasa tööõnnetuse ja töötaja vigastuse. Mitte ühegi täiendava juhendamise läbiviimine ei oleks aidanud kaasa tööõnnetuse ärahoidmisele olukorras, kus töötaja ei täitnud kaebaja korraldusi. Tööõnnetuse põhjuseks oli töötaja poolne kaebaja korralduste eiramine, mitte kaebaja poolne puudulik tööohutusalane juhendamine. Tööinspektsiooni Lääne inspektsioon ei ole ettekirjutuse tegemisel arvestanud faktilisi asjaolusid. Kaebaja ei nõustu selle ettekirjutusega ning leiab, et riskianalüüs oli koostatud nõuetekohaselt. Siiski, tulenevalt juhtunud tööõnnetusest on kaebaja hinnanud riske ja teinud korrektuurid riskianalüüsis. Kaebaja poolt on koostatud töökeskkonna riskianalüüs, mis oma sisult ja vormilt vastab seaduses toodud nõuetele. Riskianalüüsis on välja toodud ühe riskitegurina muuhulgas löögioht laadimistöödel tekil ja trümmis ning ohustatud töötajateks on muuhulgas kapteni abi (töötaja). Oht on hinnatud riskitasemega III. Kaebaja poolt koostatud tegevuskavas on riski vähendamise abinõuna loetletud liikuvate esemete kinnitamine tormi ajal ja võimalusel laadimistööde teostamine vaikse ilmaga. Tööõnnetuse ennetamiseks oli kaebaja arvesse võtnud riskianalüüsis välja toodud asjaolusid ning riskianalüüsis kajastatud riskitegurite muutus ei olnud tööõnnetuse põhjuseks. Kaebaja on selgitanud isikukaitsevahendite kasutamise vajalikkust kõikidele töötajatele. Isikukaitsevahendite kasutamine on kohustuslik ning tööiseloomust tulenev nõue. Isikukaitsevahendite kasutamine on töötaja kohustuseks kaebaja juures. Seetõttu ei ole isikukaitsevahendite kasutamist ka eraldi riskina käsitletud riskianalüüsis, kuna kaebaja peab seda oma töötajate elementaarseks kohustuseks. Kaebaja leiab, et tööõnnetuse tagajärjel ei ole riskitase võrreldes eelnevaga muutnud. Tööõnnetuse asjaolud ei anna alust väita, et kaebaja poolne tegevus riskide ennetamisel ja maandamisel tõi kaasa tööõnnetuse. Kaebaja leiab, et tööõnnetuse põhjuseks oli mitmete asjaolude kokkulangemine, mitte ohtlikust töökeskkonnast tekkinud sündmus. Kaebaja on faktiliselt kasutusele võtnud meetmed riski vähendamiseks. Kaebaja on riski kaardistanud tegevuskavas ning välja toonud riski vältimise abinõuna liikuvate esemete kinnitamine tormi ajal, võimalusel laadimistööde teostamine vaikse ilmaga. Kaebaja leiab, et juba oma olemuselt ei saa sellise riski puhul täita eeltoodud formaalseid nõudeid. Sellise tegevuskava koostamine nimetatud riski puhul ei ole ka otstarbekas, vaid rakendatav tegevuskava on kohustuslik kõikidele töötajatele. Riski maandamiseks on töötajatele selgitatud neid riske ja antud juhised nendega tegelemiseks. Kuigi formaalselt võis kaebuse esitaja tegevuskava koostamisel esineda puuduseid, on kaebaja oma faktilises tegevuses arvesse võtnud riskide ennetamist ning riskianalüüsis välja toodud riske tööõnnetuse toimumisel tegelikult ei esinenud. Kaebaja on oma tegevuses arvesse võtnud tööga kaasnevaid riske ning teinud kõik endast oleneva selleks, et töökohaga seotud riskide tagajärjed oleksid maandatud. Kaebaja peab alusetuks Tööinspektsiooni väiteid selle kohta, et kaebaja ei mõista tööohutust sätestavate õigusaktide mõtet ja eesmärki ning kaebaja ei ole tööandjana piisavalt nõudnud ettenähtud ohutusnõuete täitmist. Kaebaja jaoks on väga oluline töökeskkonna ohutuse tagamine, pealegi on see osa meresõiduohutuse seadusest tulenevatest nõuetest. Tööinspektsioon on jätnud arvestamata faktilised asjaolud ning lähtunud kaebaja töötaja A. Viga toimunud raske tööõnnetuse ebapiisava uurimise järel koostatud tööõnnetuse uurimiskokkuvõttest. Ettekirjutuse p-s 1 on kohustatud kaebajat koostama TTOS § 13 lg 1 p 4 ja Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse 4 3-12-1113 nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 1 lg 7 nõudele vastavad ohutusjuhendid. Kaebaja peab meelevaldseks Tööinspektori seisukohta, et allkiri on juhendamiste kohta antud üksnes formaalselt, sest puuduvad aktis nimetatud eeskirjad, mida töötajale oleks pidanud tutvustama. Samuti on meelevaldne Tööinspektsiooni käsitlus iseseisvale tööle lubamise kuupäeva puudumise kohta. Kalalaeval töötamisel oli nii reeder kui ka laevameeskond kohustatud lähtuma meresõiduohutuse seadusest tulenevatest nõuetest, mille hulka kuuluvad ka rangelt töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Tööinspektsioon ei ole kordagi märkinud ega ka arvestanud seda, et A. Vil oli läbitud Veeteede Ameti poolt kooskõlastatud õppekursused, mille kinnituseks on 14.09.2011 väljastatud ka Veeteede Ameti tunnistus nr
11. Kursuse õppekava raamesse jäävad enesepääste võtted, tuletõrje alused, esmaabi baasõpe, isiklik ohutus ja ühiskondlik vastutus laevas, tuletõrjealane väljaõpe laiendatud programmi alusel, kusjuures isikliku ohutuse ja ühiskondliku vastutuse osas omandatakse kursusel väga põhjalikud teadmised laeval tööohutuse järgimise nõuete kohta. Kaebaja on kõik läbitud õppuste ja juhendamiste kohta andmed koondanud ning need moodustavad andmebaasi. Seepärast on ettekirjutuse p 2 juhendamise registreerimise puudulikkuse kohta õigusvastane. Ettekirjutuse p-s 3 lahtise loeteluna esitatud ebaõigete näidete järgi ei selgu need faktilised asjaolud, mis panevad tööandjale kohustuse täiendava riskianalüüsi koostamiseks. Vaidlust ei saa olla selles, et tööandja on koostanud riskianalüüsi ning selgitanud välja töökeskkonna ohutegurid ning hinnanud riske töötaja tervisele ja ohutusele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Isegi, kui Tööinspektsioonil on alust kohustada kaebajat täiendava riskianalüüsi koostamiseks, ei ole selleks õiguslikuks aluseks ettekirjutuses märgitud TTOS § 13 lg 1 p 3 ja
12. Tööinspektsiooni loetletud näitliku puudusena on märgitud, et tööandja ei ole hinnanud ootamatutest avariiolukordadest tekkivat ohtu (lendavatest esemetest tekkinud oht). Kaebaja on korduvalt juhtinud tähelepanu, et ta on selgitanud riskianalüüsi käigus välja ühe riskitegurina muuhulgas löögioht laadimistöödel tekil ja trümmis ning ohustatud töötajateks on muuhulgas kapteni abi (töötaja). Oht on hinnatud riskitasemega III. Kaebaja peab põhjendamatuks ka TTOS § 13 lg 1 p 4 alusel tehtud ettekirjutuse p 4, millega kohustatakse tööandjat koostama töökeskkonna riskianalüüsi alusel tegevuskava. Kaebaja on vastava tegevuskava koostanud. Kaebaja ei jaga ka Tööinspektsiooni seisukohta, et kaebaja ei ole välja selgitanud isikukaitsevahendite kasutamise vajadust. Kaebaja poolt on need nõuded täidetud, sest kaebaja laeval oli tagatud isikukaitsevahendite olemasolu (mh kaitsekiivrid). Kaitsevahendite kasutamise kohustuslikkus on fikseeritud töötaja ametijuhendi punktis 2.
13. Töötajale on selgitatud kaitsevahendite vajalikkust ka juhendis laevapereliikmetele. Kaebajal on koostatud laevahäirete kava, milles on välja toodud iga meeskonnaliikme ülesanded avarii korral. Kaebaja poolt on tagatud laeva seadmete ja varustuse regulaarne kontroll, mis viimati on läbi viidud 11.11.
14. Tööinspektsiooni poolt viimatinimetatud dokumendi asjassepuutumatus jääb kaebajale arusaamatuks, sest see kontroll on otseselt seotud laevaohutusega. Kaebaja märgib, et ta on igal juhul faktiliselt kasutusele võtnud meetmed riski vähendamiseks. Riski maandamiseks on töötajatele selgitatud neid riske ja antud juhised nendega tegelemiseks. Üksnes formaalsete nõuete järgimine ei vii töökeskkonna ohutusele. Kaebaja on oma tegevuses arvesse võtnud töökeskkonnaga kaasnevaid riske ning teinud kõik endast oleneva selleks, et töökohaga seotud riskide tagajärjed oleksid maandatud. VASTUSTAJA ei nõustu kaebuses tooduga. Milles seisneb tööõnnetuse uurimise ebapiisavus, sh tööõnnetuse põhjusliku seose ebapiisav uurimine, kaebusest ei selgu. Kaebaja väide uurimise läbiviimise ebapiisavuse kohta on paljasõnaline ja põhjendamata. Vastustaja möönab, et tööandja on koostanud akti, milles A. V on kinnitanud oma allkirjaga, et talle on tutvustatud ja esmajuhendatud töösisekorra-, tööohutus-, töötervishoiu-, keskkonna ja tuleohutusalasetes eeskirjades (edaspidi akt) sisalduvate nõuetega. Tööõnnetuse uurimise käigus ei suudetud tuvastada aktis märgitud eeskirjade olemasolu tööandja juures. Tööinspektor-uurija nõudmisel ei olnud tööandjal neid uurimise käigus esitada. Sellega on kaebaja rikkunud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p 14 nõudeid selles, et ta ei ole koostanud ja kinnitanud 5 3-12-1113 ohutusjuhendeid tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta. Samuti on kaebaja rikkunud „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 1 lg 7 sätestatut. 01.09.2004.a. on kinnitatud juhend, milles antakse juhised laevapere liikmetele töökeskkonna- tööohutuse-, töötervishoiu ja tuleohutusalaste nõuetega tutvumise ja esmajuhendamise kohta (edaspidi juhend). Millise kalalaeva jaoks juhend koostatud on ja kes on juhendi kinnitanud, juhendist ei nähtu ega selgu muust dokumendist. Tööandja ei suutnud uurimise käigus tõendada juhendi A. Vile tutvustamist, kuna A. Vi allkiri nimetatud juhendil puudub. Vastustaja on seisukohal, et uurimise tulemusel tehtud järeldus ja ettekirjutuses toodud rikkumine kalalaeval töötamise ohutusjuhenditega tutvustamata jätmise kohta on põhjendatud ja seaduslik. Tööõnnetuse uurimise käigus tööinspektorile esitatud väljavõttest tööohutusalase juhendamise registreerimise kohta nähtub, et dokumendis ei kajastu see teave, mis sotsiaalministri 14.12.2000 aasta määruse nr 80 § 8 lõigete 1 ja 2 alusel peab kajastuma. Nimetatud dokument sisaldab A. Vile läbiviidud õppusi, samas nõutud andmed ohutusjuhendite, õigusaktide nimetuste, töötaja iseseisvale tööle lubamise kuupäeva kohta puuduvad. Seega ei vasta kaebaja väide, et aktis on kogu vajalik informatsioon olemas, tegelikkusele. Kaebaja väide, et töötaja lubati iseseisvale tööle akti koostamise päeval, on paljasõnaline ega millegagi tõendatud. Akti koostamise ja väljaõppe läbiviimise kuupäeva ei saa automaatselt lugeda iseseisvale tööle lubamise kuupäevaks, nagu väidab kaebaja. Kaebaja on kaebusele lisanud 11.11.
15. akti Nimetatud aktil ei ole vähimatki puutumust kaevatava asjaga, kuna sisaldab kolme eraldiolevat akti laeva ohutusvööde, tõsteseadmete ja taglase ning tuletõrjevoolikute katsetamise kohta. Ettekirjutuses kajastatud rikkumised ei pea olema vahetult seotud tööõnnetuse põhjustamise asjaoludega. Ettekirjutuses tuuakse välja ka need seaduse nõuete täitmata jätmised, mille kõrvaldamine on oluline tulevikus taoliste õnnetuste ärahoidmiseks. Vastustaja on seisukohal, et tööohutusalase juhendamise registreerimine ei vasta nõuetele ja ettekirjutuse p 2 on põhjendatud ja õiguspärane. Juhendit ei saa vaadelda TTOS § 13 lg 1 p 14 mõistes ohutusjuhendina tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta. Juhendiga on kehtestatud laeva kapteni ja laevapere liikmete käitumisreeglid laevas, samuti käitumisjuhised tulekahju ja õnnetuse korral. Juhise näol on pigem tegemist laeva töökorralduse reeglite, mõnel määral tööohutuse reeglitega, kuid mitte ohutusjuhendiga seaduse mõttes. Töötaja allkiri aktile on antud formaalselt, kuna aktis nimetatud eeskirjad, millega töötajat oleks pidanud tutvustama, tööandjal puuduvad. A. Vil kui kapteni abil on ametijuhendi punkti 2.24 alusel kohustus kanda töökohal tööriietust, kuid kaitsevahendeid tuleb kasutada ainult vajadusel. Tööandjal on selgelt reguleerimata ja täpsustamata millal, millises olukorras ja millist kaitsevahendit peab kapteni abi vajadusel kandma, samuti ei ole selge, millal vajadus kaitsevahendit kasutada tekib. Uurimisega kogutud dokumentidest ei nähtu, et tööandjal oleks olemas juhendamiseks isikukaitsevahendi valmistaja tehase kasutusjuhend (näiteks kiivrile). Samuti ei nähtu aktist, et töötajale oleks kaitsekiivri kasutusjuhendit tutvustatud. Tööõnnetuse uurimiskokkuvõttes ongi tuvastatud, et tööõnnetuse põhjuseks oli asjaolu, et kus kalalaeva tross pääses lahti ja traalirulli kõrval traali suunas seljaga seisnud A. V sai lahtipääsenud trossiotsaga löögi vastu pead. Tööandja kohustus on tagada töötajale nende tööde ja töövahendite ohutusjuhendite tutvustamine, millega töötaja kogu tööprotsessi kestel kokku puutub. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja väited on paljasõnalised ja vastuolus tööohutuse nõuete täitmise ja täitmise üle vastutuse põhimõtetega. Kaebaja ei mõista tööohutust sätestavate õigusaktide mõtet ja eesmärki, mille kohaselt on tööandja kohustus tagada töötaja ohutus kogu töötamise kestel. On õige, et töötaja peab täitma ettenähtud ohutusnõudeid, kuid tööandja kohustus on seda ka jälgida ja nõuda nende täitmist. Kaebuse esitaja ei saa lugeda, et ta on vastutusest vabastatud, kui töötaja ei täida ohutusnõudeid või jätab tööandja korraldused täita ohutusalased nõuded täitmata. Kahtlemata poleks tööõnnetuse tagajärg olnud nii raske, kui tööandja oleks piisava nõudlikkusega nõudnud töötajalt kaitsekiivri kasutamist. Kaebaja ei ole suhtunud piisava tõsidusega ohtudesse, mille eiramine tekitasid töötajale raske kehavigastuse. 6 3-12-1113 Kaebaja ei mõista riskianalüüsi olemust, eesmärki ja vajadust. Riskianalüüsi eesmärgiks on välja selgitada töökeskkonnas kõik ohud, mis võivad tekitada kahju töötaja tervisele või keskkonnale (sh ka ettevõtte varale), hinnata taolise sündmuse tekkimise tõenäosust ja tekkiva kahju suurust ning lõpuks otsustada, mida saaks ette võtta, et see oht kunagi ei realiseeruks – ei juhtuks tööõnnetusi, õnnetusjuhtumeid ja töötajatel ei tekiks vigastusi ning tööga seotud haigestumisi. Tööõnnetuse uurimine on välja selgitanud, et riskianalüüsis ei ole piisavat tähelepanu pööratud isikukaitsevahendite kasutamise vajadusele, samuti ei selgu, kes, millal ning millisest ohutegurist tulenevalt, peab konkreetse ohu maandamiseks kasutama isikukaitsevahendit, näiteks kaitsekiivrit lendavatest esemetest tingitud ohu maandamiseks. Riskianalüüsi tegevuskavas on käsitletud muljumis- ja löögiohtu ning meetmeteks liikuvate esemete kinnitamine tormi ajal, võimalusel laadimistööde teostamine vaikse ilmaga. Käsitlemata on avariiolukordadest tingitud lendavate esemete oht. Ohu maandamiseks ei ole ette nähtud isegi kaitsekiivri kasutamist. Samuti on määratlemata ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava, teostajad ning selleks eraldatud vajalikud vahendid. Vastustaja leiab, et kaebajale ettekirjutusega pandud kohustus korraldada töökeskkonna täiendav riskianalüüs on põhjendatud ja seega seaduslik. Vastustaja jääb taotluste juurde, jätta läbivaatamata vaidlustatud ettekirjutuse p 5 õigusvastasuse tuvastamise nõue. Menetluse jooksul ei ilmnenud konkreetset ohutusjuhendite puudust, mida ei saanud üheselt määratleda – vastustaja pidas silmas laeval töötamiseks ettenähtud ohutusjuhendit, samuti konkreetset tööprotsessi puudutavaid juhendeid. Puudu olid kõik üldised juhendid, oli põhjendatud ettekirjutus just nii, et tööandja peab üle vaatama kogu tehtava tööprotsessi ja kasutatavad töövahendid ning koostama selle põhjal ohutusjuhendid. Ettekirjutuse p 2 - puudu olid andmed konkreetsete ohutusjuhendite, õigusaktide nimetused ning töötaja iseseisvale tööle lubamise kuupäeva registreerimise kohta. Seadusandja tahe on, et see peab olema eraldi fikseeritud. Iseseisvale tööle lubamine ei ole võrdsustatud, kuna juhendeid on mitu, erinevatel aegadel koostatud ja tutvustatud. Punkt 3 – ei ole hinnatud ootamatutest avariiolukordadest tekkivat ohtu - see väide toobki välja, et tööandja ei ole aru saanud, mida toob kaasa kõikide ohtude hindamine. Tööandja on küll välja toonud löögiohu liikuvatelt esemetelt, kuid see puudutas ainult laadimistöödel olevat riski. Laadimistööd on ainult üks osa protsessist. On käsitlemata ohud traalimisel ja sõidu ajal – nii tormiga kui vaikse ilmaga. Tööandja peab oskama ette näha erinevaid ohtusid igas olukorras. Sisuliselt koolituse õppekavaga tutvuti kohtumenetluse käigus, MSOS alusel olev koolitus ja juhendamine on üldise iseloomuga meresõiduohutuse seadusest tulenevalt, meresõiduohutuse seaduse eesmärk on sõiduohutuse ja turvalisuse tagamine. See ei ole seotud isikuga, nendel on erinevad vaatevinklid. Tööandjal tuleb hinnata kogu tööprotsessi algusest lõpuni, vaadata tehtavat tööd. Ettekirjutuse p 5 kaebaja ei saa väita, et kui üks asutus teda kontrollis, et sellega on tõendatud tema sisekontrolli olemasolu, sest töökeskkonna sisekontroll on oluliselt spetsiifilisem. Suulise kontrolli käigus kontrolliti meresõidukõlblikkust laeval. Uurimise käigus ei ole tuvastatud ning tööandja ei ole väitnud, et sisekontroll on olemas. Ettekirjutuse p 1-4 nähtub, et nõuetekohased ohutusjuhendid olid puudu, vastav nõuetekohane registreerimine ei vastanud kehtivale korrale, mis ilmnes tööõnnetuse uurimise käigus. Riskianalüüsis nähtusid puudujäägid, seetõttu vaadates seda kõike koosmõjus võib tõdeda, et tööandja ei viinud läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli. Vastustaja hinnangul oli tegemist ühe haldusmenetlusega, mis algas tööõnnetuse teate saamisega ja mille lõpuks oli ettekirjutus. Ettekirjutusest ei ilmne, et põhineb tööõnnetuse uurimisest. Ettekirjutus ei ole iseseisev, ettekirjutuse tingis uurimiskokkuvõte. Ettekirjutuses toodud rikkumised kogumis annavad kokku olulise rikkumise. Ettekirjutuse sisu ettevõttele on täidetav, kuid see nõuab järjepidevat tegevust ning ressurssi. Tegemist on mahuka tööga. Antud tähtajad on piisavad selle töö tegemiseks, tööandjal on alati võimalus taotleda tähtaja pikendamist. 7 3-12-1113 Vaideotsuse tühistamise nõue – kuna ettekirjutus on seaduspärane, siis ei ole vaja eraldi tuvastada kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Kui ilmneb, et ettekirjutus on seaduspärane, langeb ära põhjus vaideotsuse tühistamiseks. Vaideotsus on motiveeritud, enne otsuse tegemist on antud võimalus esitada täiendavaid dokumente, kuid tööandja ei ole seda võimalust kasutanud. Vaideotsuses on püütud selgitada täiendavalt, mida ettekirjutusega taotletakse, ei ole täiendavalt ettekirjutuse sisu motiveeritud, vaid selgitatud ettekirjutuse sisu. Ettekirjutuse p 1 – väljatoodud, et ohutusjuhendid peavad olema tehtava töö ja kasutatavate vahendite kohta. Ei suudetud tuvastada ohutusjuhendeid. Laevapere liikme juhend on töökorralduslikku laadi ning ei saa sisaldada kõiki tööülesandeid, kõiki tööülesannete ringi puudutavat ning konkreetselt kasutatavaid töövahendeid, mida kasutatakse konkreetse tööprotsessi jooksul. Ettekirjutuse p 2 – mööname, et ettekirjutuse punktis 2.4 on seadus ümber kirjutatud, p 4 ei ole asjakohane. Tööõnnetuse uurimise käigus nähtub, et teave, mis peab olema registreeritud, ei ole fikseeritud. Kaebaja on ekslikult esitanud asjakohatuid dokumente töövahendite katsetamise kohta, mis ei puuduta tööohutuse nõudeid. Ettekirjutuse p 3 –Riskianalüüs ei tule koostada lisaks, vaid tuleb täiendada olemasolevat. Ettekirjutuse p 4 – Tegevuskavas on käsitlemata avariiolukordades ja muul ajal, ka traalimisel tingitud lendavate esemete oht. Tegevuskavas ohu maandamiseks ei ole ette nähtud kaitsekiivri kasutamist. Määratlemata on tegevuskavas kõikidel tegevusaladel erinevate tööülesannete täitmisel korraldatavat. Puudu on ka ajakava teostajad ning eraldamata selleks vajalikud vahendid. Kaebaja ei ole vaidemenetluses p 5 vaidlustanud ning asus seda täitma, see on kontrollitud Tööinspektsiooni poolt ning on koostatud kontrollakt. Kaebaja esindajale on antud võimalus anda seletus, juhatuse liige andis seletuse eraldi. Tööandjaga on suuliselt võetud ühendust ja telefoni teel küsitud seletust. Kaebaja vajalikku informatsiooni ei esitanud. Ühtegi kirjalikku dokumenti selle kohta, et kaebajalt on küsitud selgitust ei ole ning ei ole ka kirjalikku keeldumist. Vastustaja palub jätta rahuldamata kaebaja nõue tühistada ettekirjutus ning jätta rahuldamata taotlus vaideotsuse tühistamiseks ning jätta menetluskulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 37 lg 2 p
16. Kaebus on esitatud 30.05.2012 vastustaja 05.03.2012 haldusaktile. Esitatud materjalide kohaselt on asjas läbitud vaidemenetlus. Kaebaja vaie jäeti 30.04.2012 vaideotsusega rahuldamata. Seega on kaebus esitatud HKMS § 47 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. Kaebaja esitas 25.10.2012 kaebuse täienduse, milles taotleb vaidlustatud ettekirjutuse p 5 õigusvastasuse tuvastamist. Nimetatud punkti kaebaja vaidemenetluses vaidlustanud ei ole. 2 TTOS § 26 lg 2 sätestab, kui tööandja ei nõustu tööinspektori ettekirjutusega, on tal õigus esitada vaie Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajale haldusakti saamisest arvates kümne kalendripäeva jooksul. Lähtudes käsitletud sättest on kaebajal õigus, mitte kohustus vaide 2 esitamiseks. TTOS § 26 lg 2 ei sätestata TTOS alusel tehtud ettekirjutuste vaidlustamiseks kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise korda. HKMS § 46 lg 5 võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. Seega on tuvastamisnõue esitatud tähtaegselt. Lähtudes HKMS § 45 lg 4 võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. 8 3-12-1113 Kaebaja väidetel rikub vaideotsus kaebaja õigusi, kuna vaideotsuses on kaebajale pandud süüks selliseid kohususte rikkumisi, mida ettekirjutuses ei ole välja toodud (tl 7). Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni 05.03.2012 ettekirjutuse nr 3.3-1/2368-1 koostamise 1 aluseks on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 26 lg 1 (tl 28-30), mis sätestab, et käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise korral on tööinspektoril õigus teha ettekirjutus. Ettekirjutuses puuduvad viited võimalike lisade kohta. Vastustaja esindaja seletuse kohaselt algas antud juhul haldusmenetlus kaebaja poolt 24.12.2011 tööõnnetusest teate esitamisega ning lõppes ettekirjutuse tegemisega (tl 160). Vastustaja väidetel tegi tööinspektsiooni ametnik kaebajale 05.03.2012 ettekirjutuse, milles toodi välja 24.12.2011 kalalaeval RAMSI A V´iga toimunud raske tööõnnetuse uurimisega mitmed tööandja poolsed rikkumised ning ettekirjutuse aluseks oli tööõnnetuse kohta 28.02.2012 koostatud uurimiskokkuvõte (tl 65-67). Ka kaebaja väidetel oli ettekirjutuse tegemise aluseks tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte (tl 7). Seega ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et 28.02.2012 koostatud tööõnnetuse uurimiskokkuvõtet tuleb käsitleda vaidlustatud ettekirjutuse lisana. Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektori poolt on 05.01.2012 koostatud kontrollakt, mille kohaselt viidi kaebaja juures läbi kontroll töötervishoiu ja tööohutusnõuete täitmise ning tööõnnetuse osas. Akti kohaselt külastati kalalaeva RAMSI seoses 24.12.2011 toimunud raske vigastusega lõppenud tööõnnetuse asjaolude selgitamisega. Kontrollakti kohaselt külastuse käigus tööohutusnõuete rikkumisi ei tuvastatud ning ettekirjutust ei koostatud (tl 64, 64 pöördel). Kooskõlas korra § 5 lg 5 koostab tööõnnetuse uurimise lõpetamisel tööinspektor uurimiskokkuvõtte ja esitab selle koopiad 3 tööpäeva jooksul tööandjale ja kannatanule või tema huvide kaitsjale. Korra § 5 lg 7 kohaselt tuleb juhul, kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei ole tööõnnetusega, koostada õnnetusjuhtumi uurimise lõpetamise kohta kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis otsuse, tuues selles välja uurimise lõpetamise põhjuse. Lähtudes viidatud sätetest lõppeb tööõnnetuse uurimine kas uurimiskokkuvõtte koostamisega või uurimise lõpetamise otsusega. Seega erinevalt 05.01.2012 kontrollaktist, mis kogutud tõendite kohaselt oli koostatud enne õnnetusjuhtumi põhjalikku uurimist, oli uurimiskokkuvõtte koostamise hetkeks selgunud õnnetusjuhtumi juurdlustulemused ning õnnetusjuhtumi kohta koostatud uurimiskokkuvõttega tuvastati siduvalt tööõnnetuse toimumine. Lähtudes eeltoodust ei saanud kaebajal 05.01.2012 koostatud kontrollaktist tekkida muljet ja/või ootust, et tööõnnetuse uurimise menetluse käigus rikkumisi ei tuvastata ning ettekirjutust ei tehta. TTOS § 24 lg 6 alusel kehtestab tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise korra Vabariigi Valitsus. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 24 lõike 6 alusel on Vabariigi Valitsuse poolt 03.04.2008 vastu võetud määrusega nr 75 kehtestatud „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ (edaspidi „kord“ vastavas käändes). Korra § 3 lg 1 kohaselt on tööõnnetuse uurimise eesmärk välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. Lähtudes korra § 5 lg 3 viib tööinspektor läbi tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste uurimise arvestades korra § 3 lõikes 2 sätestatut, mille kohaselt tööõnnetuse uurija: 1) selgitab välja, kas õnnetusjuhtum oli põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga; 2) kogub õnnetuskohast tõendeid. Viib kogumise käigus läbi sündmuskoha vaatluse, teeb fotosid või skeeme, hindab töökoha ja kasutatud töövahendite vastavust töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele; 3) võtab seletused isikutelt, kellel on andmeid õnnetusega seonduvate oluliste asjaolude 9 3-12-1113 kohta; 4) tutvub asjakohaste dokumentidega, sealhulgas töökeskkonna riskianalüüsi dokumentidega, tööandja kinnitatud ohutusjuhenditega, töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalast juhendamist ja väljaõpet tõendavate dokumentidega ning töösuhet tõendavate või töökorraldust kajastavate dokumentidega, ning teeb dokumentidest vajaduse korral väljavõtteid ja koopiaid; 5) selgitab välja töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise eest vastutavad isikud; 6) kaasab vajaduse korral uurimistoimingu läbiviimisele asjaomase spetsialisti. Tulenevalt eeltoodust tuleb uurimisel tuvastada, kas ja mis osas oli tööandja tegevus vastuolus õigusaktidega kehtestatud nõuetega ning kas ja milliseid seadusest tulenevaid ohutusnõudeid tööandja rikkus, tuvastama õnnetusjuhtumi põhjusliku seose töötaja töö või töökeskkonnaga. Tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte kohaselt on uurimise käigus kogutud kaebajalt andmed tööohutusalase juhendamise, väljaõppe ja kalalaeva RAMSI kohta; tuvastatud tööõnnetuse asjaolud ja raskusaste; tööõnnetuse toimumise asjaolude osas on võetud seletused kalalaeval RAMSI töötanud isikutelt ja kaebaja juhatuse liikmelt A. S´lt (tl 65). Uurimise käigus on võetud seletus tööõnnetuses viga saanud töötaja abikaasalt L- V´lt. Seletuse kohaselt ei ole L. V rahul tööohutusega laeval ning arvab, et töötajad laeval võisid olla joobes, mis takistas kiiret tegutsemist õnnetuse korral. Kokkuvõtte koostaja viitab, et lähtuvalt L- V seletustest puudusid laeval kaitsekiivrid, mis oleksid võinud nende kasutamisel vältida peavigastuste ohtu (tl 66). Kaebaja väidetel olid laeval kaitsekiivrid olemas ning nende kasutamine oli töötajatele kohustuslik, mis on fikseeritud töötaja ametijuhendis (tl 8). Asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et L- V´l oleks kaebaja töötaja ja/või oleks tal pädevus laeval tööohutuse ja töökaitse vahendite olemasolu ja/või kasutamise hindamiseks. Samuti selgub uurimiskokkuvõttest, et L. V ei viibinud õnnetuse toimumise hetkel laeval. Seetõttu on arusaamatu, millistel põhjustel lähtub kokkuvõtte koostaja tööõnnetuses viga saanud töötaja abikaasalt L- V seletustes antud hinnangutest laeval asuvate isikukaitsevahendite kohta uurimiskokkuvõtte koostamisel. Uurimiskokkuvõttest ei selgu, kas ja mil moel on tuvastatud laeval isikukaitsevahendite olemasolu ning kas isikukaitsevahendite kasutamine/kasutamata jätmine oleks vältinud peavigastust. Uurimiskokkuvõttes on samuti viidatud L- V arvamusele töötajate joobes oleku kohta, kuid kokkuvõttest ei selgu, milline seisukoht on võetud viidatud arvamuses. Uurimiskokkuvõtte kohaselt põhjustas tööõnnetuse asjaolu, et puudus tööandja poolt koostatud ja kinnitatud ohutusjuhend, mis oleks sisaldanud teavet traali ohutuks merre laskmiseks. Kalalaev RAMSI on väike laev ning laevatekil olevate seadmete ja trosside asetus ning töötajate asukohad traali välja laskmisel ei ole kindlaks määratud üheski tööandja poolt esitatud dokumendis. Samuti ei selgu töötajate seletustest, kes juhendas ja vastustas traali merre laskmise eest (tl 66). Kokkuvõttes teeb tööinspektor järelduse, et kaebaja ennetustegevus tööohutuse vallas ei ole olnud piisav. Tööõnnetuse uurimiskokkuvõttes on toodud loetelu kaebaja poolt õigusaktides sätestatud nõuete rikkumiste kohta ning märgitud abinõud samalaadsete tööõnnetuste ärahoidmiseks. Uurimiskokkuvõtte VII osa p 3 kohaselt koostatakse tuvastatud rikkumiste kohta ettekirjutus (tl 66 pöördel, 67, 67 pöördel). Kokkuvõtte VII osa p 1 järgi edastatakse uurimiskokkuvõte politseile seisukohavõtuks selles osas, kas kellegi tegevuses tuvastatakse kriminaalkuriteo tunnuseid ning tööinspektsiooni otsus väärteomenetluse alustamise kohta tehakse peale kriminaalmenetluse algatamise või lõpetamise kohta lahendi saamist. Lähtudes eeltoodust põhjustasid tööinspektsiooni hinnangul tööõnnetuse tööandaja selline tegevus/tegevusetus, mis sisaldavad kuriteo või väärteo tunnuseid. 10 3-12-1113 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 2 teise lõike kohaselt mõistetakse tööohutusena töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Lähtudes korra § 3 lg 2; § 5 lg 3 tuleb tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste uurimisel tuvastada kas õnnetusjuhtum oli põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Seega tuleb töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks vajalike töötingimuste tagamata jätmise eest kaebajale vastutuse panemiseks ja samalaadsete tööõnnetuste ärahoidmiseks abinõude kohaldamiseks tuvastada, milles seisnes kaebaja poolt töötajale tema töökohas 24.12.2011 töövigastuse põhjustanud töökorralduse ja/või tehnikavahendite vastuolu õigusaktidega kehtestatud nõuetega või millega kaebaja eiras tööohutuse nõudeid laevas ning kindlaks teha need faktilised asjaolud, mis põhjustasid töövigastuse ja mille tõttu kaebaja vastutab 24.12.2011 kalalaeval RAMSI kapteni abi töövigastuse eest. Lähtudes eeltoodust ei piisa kohtu arvates tööandjale tööohutusnõuete rikkumise ja töötaja tervise kahjustamise süüks arvamiseks üldsõnalisest õigusaktidele viitamisest (tl 85 pöördel, 86) ega üldisest etteheitest, et tööandjal puuduvad ohutusjuhendid tehtava töö ja kasutatavate töövahendite kohta või tööohutusalase juhendamise registreerimine ei vasta nõuetele ega näidetest riskianalüüsi, sisekontrolli puudulikkuse kohta (78-79). Uurimiskokkuvõte on koostatud 28.02.2012, ettekirjutus 05.03.2012 (tl 78-79). Tööõnnetuse uurimisel on kaebaja juhatuse liikmelt A. S´lt võetud seletus tööõnnetuse asjaolude kohta (tl 85). Kuid asjas esitatud tõendite kohaselt ei ole kaebajalt enne uurimiskokkuvõtte koostamist ega enne ettekirjutuste koostamist küsitud arvamust/seletust ega antud võimalust tõendite esitamiseks kaebajale süüks pandavate töötervishoiu ja tööohutuse alaste õiguserikkumiste või nende puudumise kohta. Haldusmenetluse läbiviimiseks oluliste asjaolude kaalumiseks on vajalik isiku ärakuulamine vastavalt HMS § 40 lg-le 1, vastasel korral ei pruugi haldusorganil olla piisavalt teavet nõuetekohase haldusakti vastuvõtmiseks. Lähtudes „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise korra“ sätetest tehakse tööõnnetuse kohta koostatud uurimiskokkuvõttega kindlaks faktilised asjaolud, mille alusel antakse hinnang õnnetusjuhtumile ja esitatakse lõppjäreldus tööõnnetuse toimumise kohta ning hiljem koostatakse õiguslikke tagajärgi kaasa toov otsus. Seetõttu mõjutab kaebaja õigusi otseselt see, kuidas vastustaja õnnetust käsitas. Lähtudes HMS § 56 peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Antud juhul pannakse vaidlustatud ettekirjutusega kaebajale kohustusi, mistõttu on ettekirjutuse motivatsioon oluline. Vaidlustatud ettekirjutuses ega selle aluseks olevas tööõnnetuse uurimiskokkuvõttes ei ole sisuliselt hinnatud kaebaja poolt tööõnnetuse uurimisel esitatud tõendeid tööohutusalase juhendamise, ohutusjuhendite ja kaebaja poolt töötajate juhendamise, isikukaitsevahendite kasutamise, töövigastuse saanud töötaja juhendamise kohta ega vigastuse saanud töötaja käitumist. Seega on vaidlustatud ettekirjutuse õiguslikud põhjendused ebapiisavad ning kohtul ei ole võimalik kontrollida kas ettekirjutuse tegemisel kaaluti neid asjaolusid ning lähtuti nendest põhjendustest, mida vastustaja tõi esile kohtumenetluses esitatud vastuväidetes. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid, menetlusosaliste väiteid ja asjas esitatud tõendeid ei ole kohtu hinnangul ilmselge, et vaidlusalusel juhul peaks vastustaja nii või teisiti samasisulise haldusakti uuesti välja andma. Lähtudes eeltoodust võisid eelpool kirjeldatud menetlus- ja vorminõuete rikkumised mõjutada asja otsustamist, mistõttu on tegemist oluliste haldusmenetluse nõuete rikkumisega ning vaidlustatud ettekirjutus tuleb tühistada. Kaebaja väidetel on talle vaideotsuses süüks pandud selliseid kohustusi, mida ettekirjutuses ei ole välja toodud. Kaebuses toob kaebaja esile, et kaebaja poolseks puuduseks on loetud 11 3-12-1113 kalalaevaga töötamise ohutusjuhendi tutvustamata jätmist, milles oleks arvestatud valmistajatehase poolt antud kasutusjuhendid. Kaebaja väidetel ei ole talle teadaolevalt sellist juhendit olemas, mistõttu ei ole tal võimalik sellist otsust täita (tl 7). TTOS § 262 lg 2 kohaselt esitatakse vaie ettekirjutuse peale, vaadatakse läbi ja lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses ettenähtud erisusi. Lähtudes § 85 on vaiet sisuliselt lahendades haldusorganil õigus vaideotsusega: 1) rahuldada vaie ja tunnistada haldusakt kas täielikult või osaliselt kehtetuks ning kõrvaldada haldusakti faktilised tagajärjed; 2) teha ettekirjutus haldusakti andmiseks, toimingu sooritamiseks või asja uueks otsustamiseks; 3) teha ettekirjutus toimingu tagasitäitmiseks; 4) jätta vaie rahuldamata. Vaidlustatud vaideotsusega on jäetud kaebaja vaie rahuldamata. Kaebajale ei ole vaideotsusega tehtud mingit ettekirjutust toimingute sooritamiseks (tl 31-33). Vaideotsusega on antud hinnang vaidlustatud haldusaktile, mis ei too iseseisvalt vaide esitajale kaasa täiendavaid kohustusi. Õigused ja kohustused tekivad kaebajal algse haldusakti alusel, käesoleval juhul vaidlustatud ettekirjutuse alusel. Seetõttu ei saa vaideotsus rikkuda kaebaja õigusi kaebuses toodud asjaoludel, mistõttu ei kuulu rahuldamisele kaebaja taotlus vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole. Lähtudes HKMS § 108 lg 1, lg 2 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 31,29 eurot (tl 23, 34). Kaebaja taotleb õigusabikulude hüvitamist kogusummas 3 176.55 eurot (tl 165). Koos riigilõivuga on menetluskulude suuruseks 3 207.84 eurot. Kaebaja on esitanud kolm nõuet, millest kuulub rahuldamisele kaks nõuet. Seega saab lugeda proportsionaalseks menetluskuluks kahe nõude osas 2 138.56 eurot. Hinnates vaidluse keerukust ja mahtu, on kohtu hinnangul kaebaja poolt kantud õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud osaliselt, kogusummas 1500 eurot koos käibemaksuga. Annika Vendik kohtunik 12