KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 07.12.2012, Tartu Haldusasja number 3-10-421 Haldusasi OÜ Pregi Grupp kaebus Alajõ

) § 16 lg-le 1, mille kohaselt ei ole hankija kohustatud riigihangete seaduses sätestatud korras hankemenetlust korraldama, kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui riigihanke piirmäär. Vastustajal tuli lähtuda vaid riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest, mis on antud juhul täidetud ja kaebuse esitaja vastupidised väited on paljasõnalised.

1. Kolmanda isikuna asja arutamisele kaasatud OÜ Aiko-Õ märkis oma kirjalikus vastuses kaebusele (tl 34-35), et kuna OÜ Aiko-Õ pakkumine on madalam kui riigihanke piirmäär, võis protsess toimuda lihtsustatud korras, avalikku konkurssi ei pidanud korraldama ja õigusnorme ei ole rikutud. Kolmas isik lisas, et on 06.01.2010 asunud lepinguga võetud kohustusi täitma ja on kokku lepitud tööd suures ulatuses juba ära teinud.
2. 23.02.2010 võttis Tartu Halduskohus OÜ Pregi Grupp kaebuse menetlusse.
3. 13.01.2011 esitas vastustaja halduskohtule taotluse haldusasjas menetluse lõpetamiseks. Taotluse kohaselt ei allu käesolev vaidlus halduskohtule, kuna asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Taotleja on seisukohal, et kuna tegemist on riigihankemenetluse tulemuse vaidlustamisega, oleks kaebuse esitaja pidanud läbima kohtueelse vaidlustusmenetluse.
4. Tartu Halduskohus lõpetas 03.03.
5. a määrusega kaebuse kohtuliku menetlemise. Halduskohus märgib, et haldusasjas on tuvastatud, et Alajõe sängi puhastamise tööde tellimine on kantud riigihangete registrisse (tl 168) ning käesoleva menetluse osalised on oma kirjalikes ja suulistes seletustes möönnud, et ka tegelikult oli tegemist riigihankega. Seega leiab halduskohus, et Alajõe sängi puhastamise tööde tellimisele laieneb

§ 117lg-st 1 ja § 129 lg-st 2 tulenev kohustuslik vaidlustusmenetluse läbimise nõue.

Kaebuse esitaja ei ole Rahandusministeeriumi juures asuvale vaidlustuskomisjonile vaidlustust esitanud. Halduskohus leiab, et kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust kohtueelsest korrast ning on minetanud selle rakendamise võimalused. Halduskohus on seisukohal, et kuna seadusandja ei ole ette näinud võimalust pöörduda hankija tegevuse peale otse halduskohtusse, ei saa jätkata kaebuse esitaja kaebuse kohtulikku menetlemist ning kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsioon, HKMS v. r) § 24 lg 1 p-s 1 nimetatud alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Menetluskulude osas määras kohus, et riigilõivude ja õigusabi eest tasumisel kantud kulutused jäävad kaebuse esitaja enda kanda ning vastustaja poolt käesoleva haldusasja menetluses tasutud riigilõiv tuleb kaebuse esitajal hüvitada. 3439,25 euro suuruste õigusabikulude osas kohaldas halduskohus HKMS v. r § 92 lg 10 ja jättis vastustaja kantud 2 õigusabikulud täielikult vastustaja kanda. Halduskohus selgitas, et kuna kohalike küsimuste lahendamiseks vajalike kaupade või teenuste hankimisega seotud otsustuste langetamine ja toimingute tegemine on üks osa valla põhitegevusest, peab vallavalitsus neist tekkinud kohtuvaidlusega toime tulema ilma, et oleks tingimata vajalik õigusabi väljastpoolt palgata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

1. 01.04.2011 esitas vastustaja määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 03.03.
2. a määruse p 2 ning jätta kõik vastustaja kantud menetluskulud, sh kulu määruskaebuse koostamiseks ning riigilõiv OÜ Pregi Grupp kanda. Määruskaebuse kohaselt ei ole antud juhul kohaldatav HKMS v. r § 92 lg 10, kuna otsus ei ole tehtud OÜ Pregi Grupp kahjuks, vaid kaebuse kohtulik menetlus otsustati lõpetada. Vastustaja leiab, et tegemist ei ole ka olukorraga, kus kulude väljamõistmine OÜ-lt Pregi Grupp oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastustaja rõhutab, et käesoleva haldusasja menetlus on põhjustatud eelkõige sellest, et OÜ Pregi Grupp esindaja on otsustanud kliendi väidetavaid õigusi kaitsta halduskohtumenetluses ning et Tartu Halduskohus on võtnud kaebuse menetlusse. Vastustajal puudus esialgu igasugune kahtlus selles osas, et OÜ Pregi Grupp esindaja ei ole halduskohtu poole pöördunud kohase kaebusega, mis ei olegi halduskohtu pädevuses. Samuti peab halduskohus enne, kui saadab kaebuse või protesti teistele menetlusosalistele, kontrollima, kas kaebus või protest kuulub halduskohtu pädevusse. Eeltoodust tulenevalt oli hetkeks, kui kaebus vastustajani jõudis, halduskohtu pädevus läbinud kontrolli nii pädeva vandeadvokaadi kui kohtu poolt. Vastustajale on arusaamatu, miks nimetatud instantside eksimuse vastavate kohustuste täitmisel peaks kinni maksma vastustaja ehk sisuliselt Alajõe valla kodanikud. Lähtudes antud kohtuvaidluse spetsiifikast ja selle lõpetamise põhjusest, leiab vastustaja, et antud juhul oli haldusorganil advokaadi poolse õigusabi kasutamine täielikult põhjendatud, kuivõrd just tänu advokaadi professionaalsele õigusabile lõpetati õigusliku aluseta, vastaspoole seadusvastase kaebuse alusel algatatud kohtumenetlus. Seega oli väline õigusabi igati põhjendatud ning proportsionaalne nii hinna kui vastustaja vajaduste tõttu. Samuti märgib vastustaja, et kaebuse kohtusse esitamise ajahetkel oli vastustajale väline õigusabi vajalik, kuna juba käesoleva menetluse ajal ei olnud Alajõe Vallavalitsuse teenistuses vallasekretäri, kes oleks saanud vastustajat kohtus esindada. Arvestada tuleb ka asjaolu, et Alajõe vald on võrreldes suurte omavalitsusüksustega äärmiselt väike ega oma näiteks tervet juriidilist osakonda ega isegi mitte juristi.
3. OÜ Pregi Grupp leiab oma vastuses vastustaja määruskaebusele, et määruskaebus on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. Vastuse kohaselt ei saa olla asjaolu, et vallast lahkub töölt vallasekretär ning vald ei suuda palgata uut spetsialisti, argumendiks, miks vald saab enesele ühe vaidluse raames samaaegselt võimaldada väga kulukat lepingulist esindajat. Samuti on ka vastustaja lepingulise esindaja näol tegemist vandeadvokaadiga, kellele kehtivad samad, määruskaebuses toodud kvalifikatsiooninõuded ja kes ei saa kunagi võtta eelduseks, et muud menetlusosalised või kohus tegutseksid tema kliendi huvides või kliendi õiguste kaitsel. Kaebuse esitaja märgib, et menetluse lõpetamise avalduse esitamisega õigeaegselt oleks vastustaja esindaja ilmselgelt välistanud oma kliendi jaoks viidatud suurte menetluskulude tekke.
4. Tartu Halduskohus kohustas 04.04.
5. a määrusega kolmandat isikut vastustaja määruskaebusele vastama, kuid kolmas isik ei ole käesoleva määruse tegemiseni kohtule vastust esitanud. 3
6. 04.04.2011 esitas OÜ Pregi Grupp määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 03.03.
7. a määrus. Kaebuse esitaja leiab määruskaebuses, et halduskohtule esitatud kaebus ei algatanud hankevaidlust, kuna hankemenetlust perioodil 30.12.2009 kuni 04.01.2010 reaalselt ei toimunud. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud korraldus on algusest peale fiktiivne ega põhine hankemenetluses teostatud toimingutel. OÜ Pregi Grupp oli võitnud varasema avalikult korraldatud hanke, mida ei olnud vaidlustatud, ning tal oli õiguspärane ootus hanke teostamise lepingu sõlmimisele, mis viibis finantseeringu saabumise tõttu. Kaebuse esitaja leiab, et vastustaja tegevusest ilmnes üheselt, et vastustaja ei ole uut hanget teostanud. Hanke korraldamata jätmist ei ole võimalik vaidlustada

§ 117lg 1 alusel, kuna korraldatud hange puudub.

Kaebuse esitaja selgitab, et riigihanke saab vaidlustada juhul, kui tegemist on reaalse hankega, kuid juhul, kui vastu võetakse üksnes fiktiivne korraldus, millele ei ole eelnenud hankemenetlust, mis algab hanketeatega, oli ainuvõimalik halduse üksikakti vaidlustamine halduskohtus. Antud juhul oli OÜ Pregi Grupp jaoks loodud olukord, milles ta ei saanud oma kaebeõigust ühelgi muul viisil teostada, kui pöördudes halduskohtu poole. Kaebuse esitaja juhib määruskaebuses tähelepanu asjaolule, et korralduse vaidlustamise ajal puudusid riigihangete registris kanded hankemenetluse kohta. Kanne riigihangete registrisse on tehtud alles aprillis 2010 ehk enam kui 4 kuud pärast hanke väidetavat väljakuulutamist ja väidetava hankemenetluse lõpptulemuse vormistamist Alajõe Vallavalitsuse 05.01.

1. a korraldusega nr
2. Samuti on halduskohus määruskaebuse kohaselt ebaõigesti lõpetanud haldusasjas menetluse, kuna on jätnud lahendamata kaebuse nõude kohustada vastustajat täitma 10.11.
3. a korraldust nr 11, ning selle nõude osas ei esine aluseid menetluse lõpetamiseks.
4. Vastustaja on oma vastuses OÜ Pregi Grupp esitatud määruskaebusele seisukohal, et määruskaebus on ainetu, ning palub jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt on Alajõe Vallavalitsuse 10.11.
5. a korraldus nr 11, millega OÜ Pregi Grupp kinnitati konkursi tulemusel tööde teostajaks projektis „Alajõe sängi puhastamine sisselangenud puudest-roigastest ja kallaste heakorrastamine“, oma kehtivuse kaotanud tööde teostamise tähtaja lõppemise tõttu. Alajõe Vallavalitsus ei andnud OÜ Pregi Grupp pakkumusele tähtaja jooksul nõustumust, kuna lepingu sõlmimiseks puudusid finantsvahendid. 10.11.
6. a korralduses on vastustaja väljendanud üksnes seda, et kui leping sõlmitakse, siis tehakse seda OÜ-ga Pregi Grupp. Antud juhul piiras OÜ Pregi Grupp ise oma õigust võidu korral sõlmida leping Alajõe Vallavalitsusega, piirates pakkumuse tähtaega sellega, et tööde algus pidi olema
7. a suvel. Vastustaja juhib kohtu tähelepanu, et poolte vahel ei ole menetluse kestel olnud vaidlust selles, et Alajõe sängi puhastamise tööde tellimine on riigihange, kuna kaebuse esitaja on viidanud mitmetele väidetavatele riigihangete seaduse rikkumistele vastustaja poolt. Vastustaja leiab, et kuna tegemist oli alla riigihanke piirmäära jäänud hankega, siis ei olnud vastustaja kohustatud korraldama riigihangete seaduses sätestatud korras hankemenetlust, vaid pidi lähtuma hankelepingu sõlmimisel üksnes riigihangete seaduse
8. peatükis sätestatud nõuetest, eelkõige

§-s 3 sätestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtetest. Seega, kuna tegemist oli riigihankega, ei ole kaebaja oma õigusi kaitsnud seadusega ette nähtud võimalusi arvestades.

§-s 117 on sätestatud ammendav kord, kuidas riigihangete puhul peaks huvitatud isik oma huve kaitsma, ning halduskohtusse pöördumine on võimalik alles pärast vaidlustusmenetluse läbimist.

1. Tartu Halduskohus kohustas 18.04.
2. a määrusega kolmandat isikut OÜ Pregi Grupp määruskaebusele vastama, kuid kolmas isik ei ole käesoleva määruse tegemiseni kohtule vastust esitanud. 4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et nii vastustaja kui kaebuse esitaja poolt esitatud määruskaebused tuleb jätta rahuldamata. Esiteks võtab ringkonnakohus seisukoha käesolevas haldusasjas menetluse lõpetamise õigsuse osas (I) ning käsitleb seejärel menetluskulude väljamõistmise küsimust (II). I
4. Kaebuse esitaja on halduskohtule esitanud kaebuse, milles palub halduskohtult Alajõe Vallavalitsuse „Alajõe sängi puhastamine sisselangenud puudest“ tööde teostaja konkursi korras väljavalimiseks perioodil 28.12.2009 kuni 05.01.2010 sooritatud toimingute kogumi õigusvastasuse tuvastamist, Alajõe Vallavalitsuse 05.01.
5. a korralduse nr 6 täielikult tühistamist ja Alajõe Vallavalitsuse kohustamist täitma Alajõe Vallavalitsuse 10.11.
6. a korraldust nr 11.

§ 2

lg 2 kohaselt on riigihangeteks riigihangete seaduse tähenduses asjade ostmine, teenuste tellimine, ideekonkursside korraldamine, ehitustööde tellimine ja ehitustööde ning teenuste kontsessioonide andmine hankija poolt, samuti ehitustööde tellimine ehitustöö kontsessionääri poolt. Ringkonnakohtu hinnangul on Alajõe sängi sisselangenud puudest puhastamise tööde teostaja leidmiseks konkursi korraldamise näol tegemist teenuse tellimisega kohalikust omavalitsusest hankija poolt. Ka OÜ Pregi Grupp on kaebuse põhjendamisel tuginenud riigihangete seaduse rikkumisele vastustaja poolt. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse esitaja määruskaebuses toodud seisukohaga, et Alajõe Vallavalitsuse 05.01.2010. a korralduse nr 6 näol oli tegemist fiktiivse korraldusega. Kaebuse esitaja on toonud peamiseks põhjenduseks oma eeltoodud seisukohale, et vastustaja ei ole enne nimetatud korralduse andmist alustanud riigihangete seaduses sätestatud reeglite järgi hankemenetlust, mis algaks hanketeatega. Kuna käesolevas asjas on tegemist alla riigihanke piirmäära jääva hankega, milles poolte vahel ka vaidlus puudub, ei pidanud vastustaja järgima riigihangete seaduses ette nähtud hankemenetluse läbiviimise korda, vaid lähtuma üksnes

§-s 3 sätestatud põhimõtetest. Seega ei ole põhjendatud kaebuse esitaja väide, et vastustaja 05.01.

1. a korralduse näol oli tegemist fiktiivse korraldusega, kuna sellele ei olnud eelnenud hanketeadet. Vastustaja ei olnud kohustatud käesolevas asjas kõne all olevas projektis ette nähtud tööde teostaja leidmiseks algatama hankemenetlust hanketeate avaldamisega ning täitma muid riigihangete seaduses ette nähtud protsessireegleid.
2. Tulenevalt

§ 117

lg-st 1 võib pakkuja, taotleja või hankemenetluses osalemisest huvitatud isik vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et käesoleva seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse. Riigikohtu halduskolleegium on oma 08.10.2012. a lahendis nr 3-3-1-30-12 selgitanud, et vaidlustuskomisjoni pädevus ei ole seatud sõltuvusse sellest, kas hankija järgib oma otsustes ja dokumentides riigihangete seadust ja viitab selle sätetele.

§ 117

lg 1 seab vaidlustuskomisjoni pädevuse sõltuvusse sellest, kas vaidlustatakse hankija tegevust ja kas vaidlustaja tugineb riigihangete seadusele. Ka käesoleval juhul on kaebuse esitaja vaidlustuse lahendamiseks pädev organ riigihangete vaidlustuskomisjon ning alles pärast vaidlustuskomisjoni poolt otsuse tegemist oleks kaebuse esitajal õigus pöörduda kaebusega samas asjas halduskohtu poole. Ka kaebaja poolt kohtule esitatud nõude näol - kohustada vastustajat täitma Alajõe Vallavalitsuse 10.11.2008. a korraldust nr 111 - on tegemist riigihanke korraldamisest tõusetunud nõudega, millega vaidlustatakse hankija tegevust ning mis tuleb

§ 117lg 1 järgi esitada riigihangete vaidlustuskomisjonile.

5

1. Vaidlustuskomisjonile vaidlustuse esitamise kohustust ei välista ka kaebuse esitaja poolt määruskaebuses väidetud asjaolu, et korralduse vaidlustamise ajal puudusid riigihangete registris kanded hankemenetluse kohta ning kanne riigihangete registrisse on tehtud alles aprillis
2. Ringkonnakohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu, et

§ 117

lg 2 p 13 kohaselt võib vaidlustuse riigihangete vaidlustuskomisjonile esitada riigihangete seaduse alusel tehtud hankija otsuse peale, mis võib rikkuda vaidlustaja õigusi või kahjustada tema huvisid. Kuna käesoleval juhul tegutses vastustaja riigihangete seaduse alusel ning kaebuse esitaja on viidanud riigihangete seaduse rikkumistele vastustaja poolt, pidi kaebuse esitaja vaidlustama tema õigusi rikkuda võiva või huve kahjustava vastustaja tegevuse riigihangete vaidlustuskomisjonis, sõltumata kande olemasolust riigihangete registris. Kui kaebuse esitajal tekkis kahtlus kohtueelse menetluse kohustuslikkuse osas, siis oleks kaebuse esitaja võinud esitada paralleelselt kaebusega halduskohtule vaidlustuse riigihangete vaidlustuskomisjonile. Sellisel juhul oleks olnud võimalik taotleda halduskohtult kohtueelse menetluse kohustuslikuks pidamise korral haldusasjas menetluse peatamist kuni vaidlustuskomisjoni otsuseni. Kuna aga kaebuse esitaja ei ole enne halduskohtusse pöördumist ega ka paralleelselt halduskohtule kaebuse esitamisega vaidlustust riigihangete vaidlustuskomisjonile esitanud, on ta jätnud läbimata riigihangete seadusest tuleneva kohustusliku kohtueelse menetluse. Seega nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust kohtueelsest korrast. Eelnevast tulenevalt on halduskohus õigesti tagastanud OÜ Pregi Grupp kaebuse halduskohtul pädevuse puudumise tõttu. II

1. Menetluse lõpetamise määruses on halduskohus menetluskulude jaotamisel kohaldanud kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS v. r) § 92 lg 10, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesolevas haldusasjas ei ole halduskohus teinud otsust kaebuse esitaja kahjuks, vaid on menetluse lõpetanud. Tartu Ringkonnakohus on varasemalt HKMS v. r § 92 lg 10 tõlgendades asunud seisukohale, et nimetatud normi tuleb lisaks grammatilisele tõlgendamisele tõlgendada ka süstemaatiliselt kogu menetluskulude väljamõistmise regulatsiooni arvestades ning leidnud, et ka kaebusest loobumise korral peaks olema menetlusosalisel võimalus tugineda HKMS v. r § 92 lg-le
2. Samuti on Riigikohtu halduskolleegium jätnud kaebaja kassatsioonkaebusest loobumise korral menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata (vt RKHKm 09.04.2007, nr 3-3-1-92-06). Ka menetluse lõpetamise korral kaebuse tagastamise tõttu halduskohtul pädevuse puudumise tõttu tuleb lähtuda menetluskulude väljamõistmise regulatsiooni põhimõtetest ning asuda seisukohale, et menetluskulude väljamõistmise ebamõistlikkust peaks arvestama ka menetluse lõpetamise korral. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei esine kaalukat põhjust, miks peaks olema õigustatud kaebuse esitaja menetluskulude väljamõistmise osas erinevasse olukorda asetamine kaebuse tagastamise ning otsuse kaebuse esitaja kahjuks tegemise korral.
3. Järgmisena tuleb võtta seisukoht, kas käesolevas haldusasjas vastustaja poolt kantud õigusabikulude väljamõistmine kaebuse esitajalt oleks kaebuse esitaja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendites korduvalt väljendanud seisukohta, et õigustamaks halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peavad kohtuasjas vaieldavad küsimused olema reeglina väljaspool haldusorgani igapäevast põhitegevust (viimati RKHKo 26.04.2010, 3-3-1-9-10, p 15). Samuti on Riigikohtu halduskolleegium kaebajalt haldusorgani kasuks menetluskulude 6 väljamõistmise võimalikkust piiranud veel järgmiste kriteeriumitega: välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord, samuti muud kaalukad ja erandlikud asjaolud, näiteks kaebaja pahatahtlikkus või vaidlusaluse küsimuse eriline tähendus õiguskorras (RKHKo 26.04.2010, 3-3-19-10, p 15).
4. Esiteks tuleb hinnata, kas riigihankealases vaidluses vallavalitsuse esindamine kohtus on seotud haldusorgani põhitegevusega, kuna sel juhul tuleks eeldada, et haldusorgan saab enda esindamisega ise hakkama. Kuigi riigihankealast vaidlust saab lugeda keskmisest keerulisemaks kohtuvaidluseks, kuulub riigihangete korraldamine haldusorgani igapäevaste põhitegevuste hulka, kuna kohalik omavalitsus täidab riigihangete korraldamisega talle seadusega pandud ülesandeid. Seega peab kohaliku omavalitsuse organ eelduslikult omama ka riigihangete valdkonnas pädevaid teenistujaid. Kohaliku omavalitsuse koosseisu on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-ga 55 ette nähtud vallasekretäri ametikoht. KOKS § 55 lg 2 kohaselt eeldatakse vallasekretärilt juriidilist haridust ning KOKS § 55 lg 4 p 6 sätestab ühe tema ülesandena omavalitsuse esindamise kohtus. Määruskaebuses esitatud asjaolu, et Alajõe vallasekretär oli teenistuses kuni 01.04.2010 ning uut vallasekretäri tööle ei võetud, ei ole käesolevas asjas välise õigusabi kasutamist õigustavaks asjaoluks. Ringkonnakohus leiab, et vallavalitsuse suutmatus tagada enda koosseisus seadusega ette nähtud ametikoht ei tohi tuua kaasa negatiivseid tagajärgi kolmandatele isikutele, kelleks antud juhul oleks kaebuse esitaja.
5. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et käesolev menetlus ja seega ka kohtuväliste kulude kandmine vastustaja poolt oli põhjustatud eelkõige sellest, et kaebaja esindaja otsustas kliendi väidetavaid õigusi kaitsta halduskohtumenetluses ja Tartu Halduskohus esitatud kaebuse menetlusse võttis. Siinkohal tuleb nõustuda kaebuse esitajaga ning asuda seisukohale, et kuna ka vastustaja lepingulise esindaja näol on tegemist vandeadvokaadiga, kellele kehtivad samad kvalifikatsiooninõuded ja kes ei saa kunagi võtta eelduseks, et muud menetlusosalised või kohus tegutseksid tema kliendi huvides või kliendi õiguste kaitsel, siis oleks vastustaja esindaja saanud menetluse lõpetamise avalduse õigeaegse esitamisega välistada oma kliendil suurte menetluskulude tekke. Käesoleval juhul on halduskohus jätnud kaebuse esitajalt välja mõistmata ning jätnud vastustaja enda kanda õigusabiteenuse kulud summas 3439,25 eurot. Eelnevalt esitatud asjaoludest tulenevalt oleks ringkonnakohtu hinnangul sellises suurusjärgus summa tasumise kohustuse panemine kaebuse esitajale ebaõiglane. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus on õigesti kohaldanud HKMS v. r § 92 lg 10 ning jätnud vastustaja poolt kantud õigusabiteenuse kulud tema enda kanda.
6. Kuna ringkonnakohus jätab nii kaebuse esitaja kui vastustaja määruskaebused rahuldamata, jäävad mõlema poole poolt kantud menetluskulud nende endi kanda.
7. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et tulenevalt kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 5 punktist 2 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale. HKMS § 104 lg 8 teise lause kohaselt tagastatakse rohkem tasutud riigilõiv isiku nõudel. Seega on OÜ-l Pregi Grupp õigus taotleda käesolevas haldusasjas tasutud riigilõivu tagastamist. Einar Vene Agu Timmi 7 Madis Ernits