3-10-2802/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 28.12.2012, Tartu Haldusasja number 3-10-2802 Haldusasi Elar Pau kaebus Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti 08.09.

1. a otsuse nr 00107K ja 07.05.
2. a otsuse nr 12.TA28-2/12:2 tühistamiseks ning asja uueks läbivaatamiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 19.09.
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Elar Pau määruskaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Elar Pau Vastustaja Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniamet Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 19.09.
5. a määrus.
6. Rahuldada kaebetähtaja ennistamise taotlus ning saata asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
7. 23.08.2008 pandi kaebuse esitaja suhtes toime vägivallakuritegu, mille käigus tekitati kaebuse esitajale eluohtlik tervisekahjustus. Eelnev on tuvastatud Lõuna Politseiprefektuuri KO Põlva kriminaaltalituse politseijuhtivinspektori K.A. poolt 04.08.2009 kriminaalasjas nr 08260104214 koostatud eeluurimisasutuse tõendi nr LNA 10-20.17/26097 alusel (tl 19-20 pöördel).
8. Lõuna Politseiprefektuur lõpetas 11.12.
9. a määrusega kriminaalasjas nr 08260104214 (tl 28-30) menetluse kaebuse esitaja ja talle tervisekahjustuse tekitanud M.S. vahel toimunud kakluse faktis karistusseadustiku (KarS) § 121 tunnustel, ning 18.12.
10. a määrusega lõpetas Lõuna Politseiprefektuur menetluse kaebuse esitaja suhtes kriminaalasjas nr 08260106064 kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.
11. 07.08.2009 esitas kaebuse esitaja Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniametile taotluse ohvriabi seaduse (OAS) § 11 alusel töövõimetusest tuleneva kahju hüvitamiseks.
12. Sotsiaalkindlustusamet jättis 08.09.
13. a otsusega nr 00107K (tl 4) hüvitise määramata seoses OAS § 16 lg 1 p-s 1 sätestatud hüvitise maksmist välistavate asjaolude esinemisega. Otsuse kohaselt on politseijuhtivinspektor K.A. poolt 04.08.2009 koostatud eeluurimisasutuse tõendis kriminaalasjas nr 08260104214 hüvitise maksmist välistava asjaoluna välja toodud, et ohver osales ise kuriteo toimepanemises ja on kuriteo toimepanemise või kahju tekke kutsunud esile või seda soodustanud oma tahtliku või kergemeelse käitumisega. Nimetatud otsus saadeti kaebuse esitajale 08.09.2009 tähitud kirjaga.
14. Tartu Maakohus tunnistas 26.04.
15. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-684 (tl 8-9) M.S. e süüdi KarS § 118 p 1 järgi ning karistas 5-aastase vangistusega. Nimetatud kohtuotsuses ei kajastu õiguslikku hinnangut kaebuse esitaja tegevusele.
16. 30.04.2010 esitas kaebuse esitaja vastustajale avalduse, millega taotles menetluse uuendamist seoses Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 26.04.
17. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-684 (tl 8-9), millega Tartu Maakohus tunnistas M.S. e süüdi KarS § 118 p 1 järgi ning karistas 5-aastase vangistusega.
18. 07.05.
19. a kirjaga nr 12.TA28-2/12:2 (tl 6, 18) teavitas Sotsiaalkindlustusamet kaebuse esitajat, et jätab tema 30.04.
20. a avalduse läbi vaatamata, kuna puudub alus 07.08.
21. a esitatud avalduse menetluse uuendamiseks. Kirja kohaselt ei ole Tartu Maakohtu 26.04.
22. a otsuses kriminaalasjas nr 1-09-684 välja toodud asjaolusid, mis tühistaksid eeluurimisasutuse seisukoha hüvitise maksmist välistavate asjaolude suhtes. Kaebuse esitajat ei ole kohtuotsusega süüdi tunnistatud, kuid hüvitise maksmist välistavad asjaolud ei ole tühistatud.
23. 27.05.
24. a vastuskirjas nr 10.2-03/18421 (tl 16) Sotsiaalkindlustusameti 20.05.
25. a järelepäringule (tl 17) kinnitas Lõuna Prefektuuri vaneminspektor U. A., et ei ole ilmnenud uusi asjaolusid, mis tingiksid eeluurimisasutuse tõendis esitatud seisukohtade ümberhindamise vajaduse.
26. 06.09.2010 esitas kaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse Lõuna Politseiprefektuuri Põlva Politseijaoskonna 04.08.2009 kriminaalasjas nr 08260104214 koostatud eeluurimisasutuse tõendi nr LNA 10-20.17/26097 tühistamiseks ning Lõuna Prefektuuri kohustamiseks välja anda uus eeluurimisasutuse tõend (haldusasi nr 3-10-2295). Tartu Halduskohus tagastas 08.09.
27. a määrusega nimetatud kaebuse halduskohtul pädevuse puudumise tõttu (tl 33).
28. 16.09.2010 esitas kaebuse esitaja avalduse Sotsiaalkindlustusametile, milles palus hüvitise määramata jätmise otsus uuesti läbi vaadata.
29. 11.10.
30. a kirjas asus Sotsiaalkindlustusameti peadirektori asetäitja pensionide ja toetuse alal seisukohale, et pensioniameti otsus kuriteoohvri riikliku hüvitise maksmata jätmise osas on kooskõlas ohvriabi seadusega ning menetlemisel on lähtutud haldusmenetluse seaduses sätestatud põhimõtetest. 2
31. 28.10.2010 esitas kaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-2), milles taotles Sotsiaalkindlustusameti 08.09.
32. a otsuse nr 00107K ja Lõuna Pensioniameti 07.05.
33. a otsuse nr 12.TA28-2/12:2 tühistamist ning kohustada Lõuna Pensioniametit määrama talle kuriteoohvri riiklik hüvitis. Kaebuse esitaja leiab, et kuna puuduvad piisavad tõendid, ei saa eeluurimisasutuse tõendis toodud asjaolude alusel objektiivselt hinnata tema tahtlikku või kergemeelset käitumist kuriteo toimepanemisel. Ka prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruses kirjeldatud põhjal ei saa väita, et kaebuse esitaja käitumine oleks loonud olulise kaastingimuse, mis oleks võrdväärne teiste samalaadsete tingimustega teo arengus (kaklus oli selleks ajaks, kui kaebuse esitajat kirvega rünnati, juba lõppenud ning pole kindlaks tehtud, kes kaklust alustas). Kaebuse esitaja ei esitanud kaebuses taotlust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
34. Sotsiaalkindlustusamet leiab 15.11.
35. a kirjalikus seisukohas halduskohtule, et kaebus on alusetu, kuna vaidlustatud 08.09.
36. a otsuse tühistamiseks on kaebuse esitamise tähtaeg möödunud ja 07.05.
37. a otsuse nr 12.TA28-2/12:2 tühistamine ei ole võimalik, kuna nimetatud otsust ei eksisteeri. Vastustaja märgib, et kaebuse esitajal on võimalik esitada kaebuse Sotsiaalkindlustusameti tegevuse – 07.08.2009 esitatud avalduse menetluse mitteuuendamise – peale, mitte taotleda kirja tühistamist, kuid ka toimingu vaidlustamiseks kaebuse esitamise tähtaeg (30 päeva) on möödunud.
38. Tartu Halduskohus jättis 17.11.
39. a määrusega kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ja lõpetas asja nr 3-10-2802 menetluse. Määruse põhjenduste kohaselt saabus kaebus kohtusse 28.10.2010 (postitempli kuupäev). Vaidlustatud Sotsiaalkindlustusameti 08.09.
40. a otsus nr 00107K saadeti kaebajale 08.09.2009 tähitud kirjaga ja sellel on olemas vaidlustamisviide. Kaebuse esitaja on kaebuse esitanud kaebetähtaega rikkudes ja tähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused puudusid. Samuti puudus kaebajal mõistlik alus eeldada, et kohtusse võib jõustunud haldusaktide vaidlustamiseks pöörduda määramatu aja jooksul. Eelnevast tulenevalt asus halduskohus seisukohale, et kaebuse esitamise tähtaeg tuleb jätta ennistamata ja asja menetlus lõpetada.
41. Kaebuse esitaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 17.11.
42. a määruse, ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ning saata asi esimese astme kohtule menetlemiseks.
43. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 29.04.
44. a määrusega kaebuse esitaja määruskaebuse osaliselt, tühistas Tartu Halduskohtu 18.11.
45. a määruse ning saatis asja eelmenetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule.
46. Tartu Halduskohus palus 31.05.
47. a kirjaga kaebuse esitajal teatada, millal tehti kaebuse esitajale teatavaks vaidlustatud 08.09.
48. a otsus nr 00107K ning 07.05.
49. a keeldumine menetluse uuendamisest. Samuti andis halduskohus kaebuse esitajale kaebetähtaja rikkumise korral võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus ning täiendavalt põhjendada, miks kaebus esitati tähtaega rikkudes.
50. 14.06.2011 esitas kaebuse esitaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks Lõuna Pensioniameti 08.09.
51. a otsuse nr 00107K vaidlustamisel. Kaebuse esitaja teatas, et sai vaidlustatud Lõuna Pensioniameti otsuse nr 00107K kätte 12.09.2010 ning Lõuna Pensioniameti 07.05.
52. a kirja menetluse uuendamisest keeldumise kohta 12.05.
53. Kaebuse esitaja sõnul tugines ta pärast 08.09.2009 hüvitise maksmisest keeldumist Lõuna Pensioniameti töötaja poolt antud infole, et hüvitise taotlust on võimalik uuesti läbi vaadata 3 pärast kohtuotsuse jõustumist asjassepuutuvas kriminaalasjas nr 1-09-684, võttes hüvitise määramise alusdokumendiks kohtuotsuse, millest ei nähtu kaebuse esitaja osalust kuriteos. Seetõttu ei vaidlustanud kaebuse esitaja kohe kaebetähtaja jooksul Lõuna Pensioniameti otsust nr 00107K, vaid jäi ootama kohtuotsuse jõustumist. Kui kaebuse esitaja pöördus Lõuna Pensioniameti poole pärast otsuse tegemist kriminaalasjas nr 1-09-684, keelduti kuriteoohvri hüvitise määramise menetluse uuendamisest vastuskirjaga. Kuna tegemist oli kirjaga, mitte otsusega, puudus kaebuse esitajal ka võimalus vaide- või kohtumenetluse algatamiseks.
54. Vastustaja palub oma 09.09.2011 halduskohtule esitatud seisukohas jätta kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamise osas rahuldamata. Vastustaja märgib, et Eesti Post on Tartu Pensioniameti otsuse nr 00107K kaebuse esitajale tähitud kirjana kätte toimetanud 11.09.2009 kell 11.50, ning nimetatud otsuse võis kaebuse esitaja esitada vaide kuni 11.10.
55. Vastustaja poolt seisukoha koostamise hetkel oli vaide esitamise tähtaja lõppemisest möödas 1 aasta 10 kuud ja 28 päeva. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg-st 3 ei ennistata vaide esitamise tähtaega, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ette nähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta. Seega algas tähtaja ennistamise aegumine 12.10.
57. Tartu Halduskohus jättis 19.09.
58. a määrusega kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetas haldusasjas menetluse. Halduskohus luges otsuses tõendatuks, et Lõuna Pensioniameti 08.09.
59. a otsus nr 00107K on kaebuse esitajale kätte toimetatud 11.09.
60. Kuna kaebus halduskohtule laekus alles 28.10.2010, siis on kaebuse esitaja rikkunud otsuse nr 00107K vaidlustamisel kaebetähtaega. Lõuna Pensioniameti 07.05.
61. a kirja sai kaebuse esitaja enda sõnul kätte 12.05.
62. Seega rikkus kaebuse esitaja kaebuse esitamise tähtaega ka Lõuna Pensioniameti 07.05.
63. a kirjaga nr 12.TA28-2/12:2 menetluse uuendamisest keeldumise otsuse vaidlustamisel ning asja uueks läbivaatamiseks kohustamise nõude esitamisel. Halduskohus nendib, et mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ületamisel Lõuna Pensioniameti otsuse nr 00107K vaidlustamisel võib lugeda kaebuse esitaja soovi oodata ära kriminaalasjas nr 1-09-684 tehtav otsus, kuna kaebuse esitajale oli Lõuna Pensioniameti poolt hüvitise taotluse uue läbivaatamise võimalusest teavitamisega antud lootust lahendada olukord kohtuväliselt. Halduskohtu hinnangul puuduvad kaebuse esitajal mõjuvad põhjused selles osas, miks ta viivitas halduskohtule kaebuse esitamisega pärast Lõuna Pensioniameti 07.05.
64. a kirja nr 12.TA28-2/12:2 kättesaamist, millega keelduti otsuse nr 00107K ümbervaatamisest. Nimetatud haldusaktil puudub küll vaidlustamisviide, ent halduskohtu hinnangul pidi 07.05.
65. a kirja näol olema kaebuse esitajale üheselt selge vastustaja lõplik seisukoht asja uuest läbivaatamisest keeldumise ning talle hüvitise määramata jätmise osas. Seetõttu ei saa halduskohtu arvates haldusakti vaidlustamisviite puudumist lugeda tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Kaebaja pöördus halduskohtu poole alles üle 5 kuu pärast talle menetluse uuendamisest keeldumist teatavaks saamist. Seega peab sedavõrd pikalt ületatud kaebetähtaja ennistamiseks olema kaalukas ennistamise põhjus, mis kaebuse esitajal käesoleval juhul puudub. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
66. 30.09.2011 saabus Tartu Halduskohtusse kaebuse esitaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 19.09.
67. a määruse peale. Kaebuse esitaja selgitab, et Lõuna Pensioniameti 07.05.
68. a haldusaktil puudub vaidlustamisviide ning selles ei ole selgitatud tema õiguste kaitse võimalusi. Lõuna Pensioniamet on ekslikult tõlgendanud menetluse uuendamisest keeldumise kohta tehtud 4 otsust kirjana, kuigi tegemist on haldusaktiga. Seetõttu on haldusorgani eksimuse tõttu jäänud eelnimetatud otsus haldusaktina vormistamata. Kaebaja nendib, et Lõuna Pensioniameti 07.05.
69. a kirja nr 12.TA28-2/12:2 põhjal oli talle selge Pensioniameti seisukoht hüvitise määramise uuesti läbivaatamisest keeldumise ja hüvitise määramata jätmise kohta. Samas viidi kaebajat ebaõigelt vormistatud haldusaktiga eksitusse otsuse vaidlustamise võimalustest, kuna see oli vormistatud kirjana. Vaidlustamisviite puudumise tõttu ei osanud kaebaja õigusteadmisteta isikuna pöörduda Lõuna Pensioniameti 07.05.
70. a kirja nr 12.TA28-2/12:2 vaidlustamiseks kohtusse, vaid otsis teisi võimalusi, tagamaks tema õigust kuriteoohvri riiklikule hüvitisele. Kaebaja märgib, et pöördus Lõuna Prefektuuri kriminaalosakonna juhataja poole leidmaks võimalust muuta eeluurimisasutuse tõendit, et selles ei kajastuks tegelikkusele mittevastav asjaolu, mis takistab hüvitise määramist. Lõuna Prefektuuri kriminaalosakonna juhataja soovitusel esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse Lõuna Prefektuuri Põlva politseijaoskonna koostatud eeluurimisasutuse tõendi nr LNA10-20.17/26097 tühistamiseks ja Lõuna Prefektuuri kohustamiseks välja anda uus eeluurimisasutuse tõend, mille halduskohus tagastas halduskohtule pädevuse puudumise tõttu. Samuti pöördus kaebaja avaldusega Sotsiaalkindlustusameti poole, paludes hüvitise määramata jätmise otsus uuesti läbi vaadata. Seega nähtub eelnevast, et kaebaja ei nõustunud Lõuna Pensioniameti otsusega talle hüvitise määramata jätmise kohta ning avaldas tahet otsuse sisuliseks ümbervaatamiseks. Haldusaktis vaidlustamisviite märkimise korral oleks kaebaja saanud oma soovi realiseerida ning esitada kaebuse kohtule tähtaegselt. Seega leiab kaebaja, et tema poolt kaebetähtaja möödalaskmine on põhjustatud haldusakti vormistamisel tehtud veast ehk vaidlustamisviite puudumisest.
71. Vastustaja palub 11.10.2011 ringkonnakohtule esitatud vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja juhib kohtu tähelepanu, et kaebaja on kohtule 31.05.2011 esitatud kirjas avaldanud valeandmeid, tunnistades, et ta sai Lõuna Pensioniameti 08.09.
72. a otsuse nr 00107K kätte 12.09.2010, kuna Eesti Posti andmetel on ta selle kätte saanud 11.09.2009 kell 11:
73. Vastustaja taotleb käesolevas asjas aegumise kohaldamist TsÜS § 143 alusel ning palub menetlus aegumise tõttu lõpetada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
74. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu 19.09.
75. a määrus tühistada.
76. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega mõjuva põhjuse olemasolu osas Lõuna Pensioniameti 08.09.
77. a otsuse nr 00107K koheselt vaidlustamata jätmisel. Küll aga ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga selles, et kaebajal puudus mõjuv põhjus kaebetähtaja ületamiseks Lõuna Pensioniameti poolt 07.05.
78. a kirjana vormistatud otsuse vaidlustamisel. HMS § 57 lg 3 ja ka Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoha järgi võib vaidlustamisviite puudumine haldusaktis olla kaebetähtaja ennistamise aluseks, kui tähtaja möödalaskmine oli sellest tingitud või kui viite äratoomine võinuks viia kaebuse kiiremale esitamisele (RKHKm 09.05.2007, nr 3-3-1-23-07; RKHKm 20.03.2006, nr 3-3-1-16-06). Samuti on Riigikohtu halduskolleegium nentinud, et mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks võib olla õiguslikult kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes, kuid on pidanud sel juhul vajalikuks hinnata nii objektiivselt kui subjektiivselt, kas isik on olnud piisavalt hoolikas vaidluse algatamise korra väljaselgitamiseks (RKHKm 16.01.2009, nr 3-31-75-08). 5
79. Toimikusse lisatud materjalidest nähtub kaebuse esitaja tahe vaidlustada Lõuna Pensioniameti 07.05.
80. a otsust talle ohvriabi hüvitise maksmise menetluse mitteuuendamise kohta. Nimelt on kaebuse esitaja proovinud oma huve kaitsta teiste meetmetega. 06.09.2010 esitas Tartu Halduskohtule kaebuse esitaja kaebuse Lõuna Politseiprefektuuri Põlva Politseijaoskonna 04.08.2009 kriminaalasjas nr 08260104214 koostatud eeluurimisasutuse tõendi nr LNA 10-20.17/26097 tühistamiseks ning Lõuna Prefektuuri kohustamiseks välja anda uus eeluurimisasutuse tõend (haldusasi nr 3-10-2295). Samuti pöördus kaebuse esitaja 16.09.2010 veel kord vastustaja poole, et viimane vaataks uuesti läbi talle hüvitise määramise otsuse. Eelnevalt kirjeldatud kaebuse esitaja tegevus annab tõestust sellest, et ta soovis oma huve kaitsta, kuid ei olnud teadlik võimalusest vaidlustada Lõuna Pensioniameti 07.05.
81. a otsus halduskohtus. Asjaolu, et kaebuse esitaja pöördus eeluurimisasutuse tõendit vaidlustades halduskohtusse ning uuesti avaldusega vastustaja poole alles mitme kuu möödudes, ei anna siiski põhjust arvata, et kui hüvitise määramise menetluse mitteuuendamise otsustuses oleks märgitud korrektne vaidlustamisviide, ei oleks kaebuse esitaja selles märgitud tähtaja jooksul halduskohtusse ka pöördunud. Ringkonnakohus leiab, et võttes arvesse kaebuse esitaja poolt erinevatele organitele esitatud pöördumiste hulka ning seda, et tegemist ei olnud sisutühjade pöördumistega, ei saa asuda seisukohale, et kaebuse esitaja oleks olnud vaidluste algatamise korra väljaselgitamisel hooletu. Samuti ei nähtu kohtute infosüsteemist, et kaebuse esitajal oleks olnud varasemalt kogemust seoses tema suhtes tehtud avalik-õigusliku organi haldusakti või tegevuse vaidlustamisega. Seega puudub ringkonnakohtul alus kahelda selles, et kui Lõuna Pensioniameti 07.05.
82. a otsustuses oleks olnud märgitud korrektne vaidlustamisviide, oleks kaebuse esitaja vaidlustanud selle otsustuse halduskohtus kiiremini.
83. Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes HMS § 57 lg-st 3 tuleb kaebuse esitaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldada ning saata asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Agu Timmi Maili Lokk 6 Madis Ernits