3-11-91/32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene

1. detsember 2012, Tartu 3-11-91 Haldusasi Juri Kolesnikovi kaebus Murru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
2. aprilli
3. a otsus Juri Kolesnikovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Harku ja Murru Vangla RESOLUTSIOON
4. Rahuldada apellatsioonkaebus.
5. Tühistada Tartu Halduskohtu
6. aprilli
7. a otsus ja saata asi uueks lahendamiseks Tartu Halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikust teatavakstegemisest arvates, st kuni
8. jaanuarini
9. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Murru Vanglas registreeriti
11. augustil 2010 Juri Kolesnikovi taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 300 000 krooni. Taotluse kohaselt oli kaebaja vanglas viibinud perioodi jooksul alates 1990ndate lõpust kuni
12. aastani haigestunud B- ja C-hepatiiti, astmasse, maohaigustesse, naha- ja küünehaigustesse ning muudessegi haigustesse. Kaebaja on korduvalt ravi saamiseks pöördunud vangla poole, kuid tulutult. Murru Vanglas ei ravitud tema jalasäärt ning
13. a diagnoositi tal krooniline osteomüeliit. Murru Vangla direktori
14. detsembri
15. a vastusega nr 1-13/3284-7 jäeti J. Kolesnikovi taotlus tekitatud kahju hüvitamiseks osaliselt rahuldamata, kuna kaebaja tervisehädadel ei ole Murru Vangla tegevuse või tegevusetusega seost. Ülejäänud osas taotlus tagastati, kuna J. Kolesnikov viitas Murru Vangla tegevusele aastatel 1998-1999, mis on üle kümne aastat tagasi. 1
16. J. Kolesnikov esitas
17. jaanuaril 2011 kaebuse Tartu Halduskohtule, milles palus tunnistada Murru Vangla vastus kaebaja taotlusele õigusvastaseks. Kaebaja väited haigestumiste kohta on tõendatud meditsiinikaartidega.
18. Tartu Halduskohtu
19. aprilli
20. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on kahju hüvitamisest keeldumise otsus õiguspärane. Kaebaja ei ole järginud riigivastustuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud 10 aasta pikkust tähtaega kahju hüvitamise taotluse esitamiseks, sest kaebus Murru Vangla tegevustele aastatel 1998 ja 1999 on esitatud vastavat tähtaega ületades. Haigestumine kaebaja poolt nimetatud haigustesse on tõendamata, kuna puuduvad tõendid, mis näitaks, et kaebaja on pöördunud tervishoiuteenuse nõuetekohasuse üle järelevalvet teostava ametiasutuse poole. Kaebaja haigestumine nimetatud haigustesse ei tähenda iseenesest, et kinnipidamisasutus vastutaks riigivastutuse seaduse alusel kaebaja ees. Kahju hüvitamise nõude läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna tervishoiuteenuse osutamine või sellest keeldumine toimub vanglas eraõigusliku suhte raames ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
21. J. Kolesnikovi apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Kaebaja palub Murru Vanglal välja maksta hüvitis tekitatud kahju eest. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus jätnud asjas olulist tähtsust omavad tõendid hindamata. Mõned nahahaigused olid kaebajal tõesti juba rohkem kui 10 aastat tagasi olemas, kuid Murru Vanglas neid välja ei ravitud, mistõttu muutusid nad kroonilisteks. Haigused on süvenenud ja tekitavad kaebajale vaevusi. Haiguste ravimata jätmise tagajärjel on kaebaja elukvaliteet halvenenud, kaebajal tuleb end elu lõpuni ravida ja ravimeid osta.
22. Murru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
23. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
24. Esiteks märgib ringkonnakohus, et halduskohus on rikkunud menetlusnormi seoses sellega, et ei ole välja selgitanud kaebuse lubatavust. Halduskohus on leidnud, et kaebaja on esitatud õigusvastasuse tuvastamise nõude. Kaebuse sisulise lahendamise eelduseks on kaebaja kaebeõiguse olemasolu, mis tuvastamiskaebuse puhul eeldas põhjendatud huvi haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks (HKMS vr § 7 lg 1). Kaebaja ei ole kaebuses põhjendatud huvi ära näidanud ning sellele juhtis tähelepanu ka vastustaja oma vastuses. Sellest hoolimata ei nähtu halduskohtu otsusest, et halduskohus oleks seisukoha võtnud kaebaja põhjendatud huvi olemasolu suhtes. Ringkonnakohus rõhutab, et kui kaebaja ei ole põhjendatud huvi välja toonud, siis peab halduskohus sellele kaebaja tähelepanu juhtima ja andma võimaluse põhjendatud huvi väljatoomiseks ka siis, kui halduskohus on juba jõudnud seisukohale, et kaebus jääb rahuldamata. Seda esiteks juba seetõttu, et kaebus, mille esitajal pole kaebeõigust, tuleb kas tagastada või jätta rahuldamata üksnes kaebeõiguse puudumise tõttu. Teiseks on see oluline ka menetlusökonoomia tagamiseks, kuna kaebeõiguse küsimuse lahendamine ringkonnakohtus raiskab menetlusressurssi rohkem kui selle küsimuse selgekstegemine halduskohtus eelmenetluses, ning võib juhul, kui apellatsioonimenetluses ilmneb, et kaebeõigus puudub, muuta praktiliselt kogu senise kohtumenetluse mõttetuks. 2
25. Samuti märgib ringkonnakohus, et J. Kolesnikovi jaoks võib olla efektiivseim õiguskaitsevahend mitte tuvastamiskaebuse esitamine kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse suhtes, vaid kahju hüvitamise kaebuse esitamine. Sellele viitab ka J. Kolesnikovi apellatsioonkaebuse sõnastus, kus palutakse juba sisuliselt kahju hüvitamist (kompensatsiooni väljamaksmiseks kohustamist). Halduskohtulikust uurimisprintsiibist ja sellest tulenevast selgitamiskohustusest lähtuvalt on halduskohtul kohustus selgitada välja kaebaja tegelik tahe ja eesmärk ning selgitada talle efektiivsemate õiguskaitsevahendite esitamise võimalusi. Asja materjalidest ei nähtu, et halduskohus oleks seda teinud.
26. Ringkonnakohus toonitab, et kaebuse lubatavuse seisukohast võib olulise tähtsusega olla ka see, kas J. Kolesnikov heidab ette Murru Vanglale vangistusseaduse normidest tuleneva tervisealase järelevalve tegemata jätmist või siis arstiabi kvaliteeti. Tulenevalt halduskohtu otsuses juba viidatud kohtupraktikast kuuluks esimese etteheite korral kaebus halduskohtu pädevusse ning teisel juhul maakohtu pädevusse. Ka see on oluline asjaolu, mis tuleb kohtul välja selgitada enne kaebuse sisulist läbivaatamist ja täies ulatuses rahuldamata jätmist, nagu on kohus teinud praegu.
27. Lisaks ei saa ringkonnakohus nõustuda ka halduskohtu otsuse põhjendustega asja sisulisel lahendamisel. Halduskohtu otsuses on märgitud: „Mis puutub kaebaja väitesse, et ta on haigestunud vanglas viibides hepatiiti „B“ ja „C“, astmasse, sai maohaigused (haavandid, gastriit, kudede pindmine kahjustus), nahahaigused, küüne- ja muud haigused, siis kohus nõustub vastustajaga, et see väide on paljasõnaline ja tõendamata. Puuduvad tõendid selle kohta, et ta oleks pöördunud tervishoiuteenuse nõuetekohasuse üle järelevalvet teostatava ametiasutuse poole. Kohus leiab, et kaebaja haigestumine eelnimetatud haigustesse iseenesest ei tähenda, et kinnipidamisasutus vastutaks riigivastutuse seaduse alusel kaebaja ees.“ Ringkonnakohtu jaoks jääb see halduskohtu seisukoht arusaamatuks. Sellest seisukohast võib järeldada, et kohus iseenesest möönab, et kaebaja nimetatud haigustesse haigestus, kuid ei pea tõendatuks, et haigustesse nakatumine oli seotud vangla tegevusega. Samas ei nähtu asja materjalidest, et halduskohus oleks andnud menetlusosalistele, eeskätt kaebajale, võimaluse selle kohta oma põhjenduste või tõendite esitamiseks. Halduskohus ei ole vähimalgi määral uurinud haigestumiste asjaolusid. Asjas puuduvad peale kaebaja ja vastustaja kirjalike seisukohtade igasugused muud tõendid. Halduskohtu etteheite, et kaebaja pole pöördunud tervishoiuteenuse järelevalve osas kellegi poole, asjassepuutuvus ja seos käesoleva asjaga jääb ringkonnakohtule sellisel kujul – ilma igasuguse põhjenduseta, täielikult arusaamatuks. Seega on asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata ning halduskohus on rikkunud uurimispõhimõtet.
28. Eelnevast ilmneb, et halduskohus on asja menetlemisel teinud olulisi menetlusvigasid. Kõiki neid menetlusvigasid ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Seetõttu tuleb halduskohtu otsus HKMS § 199 lg 2 p 3 alusel tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks halduskohtule. Asja lahendamisel tuleb halduskohtul kõigepealt välja selgitada kaebuse lubatavuse eeldused ja seejärel, kui kaebajal on kaebeõigus ja kaebus kuulub halduskohtu pädevusse, lahendada see sisuliselt, järgides halduskohtumenetluse norme. Maili Lokk Agu Timmi Einar Vene 3