KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 04.12.2012, Tartu Haldusasja number 3-12-1504 Haldusasi Ivan Brodnevi kaebus Narv

) § 121 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 järgi kaebuse tagastama, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses või kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

§ 6

lg 1 kohaselt allub halduskohtu kontrollile haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 tähenduses, haldusleping HMS § 95 tähenduses ning üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt. Kõnealune otsustus ei ole HMS § 51 tunnustele vastav haldusakt, eelhaldusakt või üldkorraldus, kuna see ei tekita, lõpeta ega muuda haldusväliste subjektide õigusi ja kohustusi. Tegemist on haldusmenetluse seaduse raamidest väljuva halduse siseaktiga, mis ei reguleeri mitte konkreetset isikut puudutavat üksikjuhtumit, vaid kehtestab ametiasutuses kehtiva üldise teenistusalase korralduse ega ole seetõttu halduskohtus vaidlustatav. Halduskohus viitab Riigikohtu halduskolleegiume lahendile haldusasjas nr 3-3-1-50-11, milles Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et ametiasutuse otsus koondada üks või teine ametikoht ei ole vaidlustatav. Halduskohtu hinnangul on see seisukoht täielikult kohaldatav ka käesoleval juhul. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 4. 03.08.2012 esitas kaebuse esitaja määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 19.07.2012. a määrus. Määruskaebuses tõi kaebuse esitaja välja järgnevad põhjendused. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tal on kaebeõigus olemas ning halduskohus on rikkunud menetlusõigust, kui on tagastanud kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu olukorras, kus kaebeõigus oli olemas. Euroopa sotsiaalharta art 24, Eesti Vabariigi põhiseaduse §-de 14 ja 15 ning

§ 2

lg 1 järgi tuleb määruskaebuse esitajale kaebeõigus tagada ka teenistussuhte lõpetamisel olukorras, kus isik leiab, et see on olnud ebaseaduslik. Käesoleval juhul on otsustus määruskaebuse esitajaga teenistussuhte lõpetamise kohta sisuliselt vastu võetud otsusega nr 94, kuna kõik sisulised põhjused ametikoha kaotamise ja teenistussuhte lõpetamise kohta on esitatud seal. Käskkirjaga vaid vormistati teenistussuhte lõpetamine, põhjendusi seal esitatud ei ole ning selles osas on pelgalt viidatud vaidlustatud otsusele. Ainuüksi teenistussuhte lõpetamise käskkirjale kaebuse esitamisega ei ole sisuline kaebeõigus tagatud, kuna teenistussuhte tegeliku lõpetamise põhjus on otsus nr

1. Määruskaebuse kohaselt on vaidlustatud otsus oma sisult halduskohtus vaidlustatav eelhaldusakt, mis puudutab määruskaebuse esitaja õigusi. Otsus on sisult eelhaldusaktiks (HMS § 52 lg 1 p 2 tähenduses) haldusaktile, millega teenistussuhte lõpetamine vormistatakse. Vaidlustatud otsusega on siduvalt kindlaks määratud uus struktuur, milles kaebajal ametikohta ei ole ning teenistuse lõpetamise käskkirjaga on vaid vormistatud teenistussuhte lõpetamine uuele struktuurile toetudes. Kaebuse esitaja leiab, et tuginedes Riigikohtu praktikale, saab väita, et halduskohtus vaidlustatav ja kontrollitav on koondamist ettenägev haldusakt (sh eelhaldusakt) selles osas, kas kaalutlusõigust on kohaldatud õigesti, kuid mitte ametikoha koondamise otstarbekuse osas. Riigikohtu halduskolleegium on lahendites nr 3-3-1-64-00 ja nr 3-3-1-65-00 märkinud, et pelgalt formaalne asjaolu, et akt ei ole või ei saa olla üldjuhul suunatud haldusvälisele isikule, ei välista isiku õiguste rikkumise võimalikkust. 2
2. Narva Linnavolikogu leiab oma 29.08.
3. a vastuses, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. Otsus nr 94 ei allu halduskohtu kontrollile. Otsus reguleerib Narva Linnavalitsuse ümberstruktureerimist, mitte teenistussuhte lõpetamist kaebajaga, mistõttu ei teki sellisest aktist kaebajale konkreetset subjektiivset õigust, mida halduskohtus tühistamiskaebuse esitamisega kaitsta saab. Vaidlustatav on käskkiri või korraldus, millega koondatav ametnik vabastati teenistusest. Ametiasutuse struktuuri ja koosseisude ümberkorraldused ei allu kohtulikule kontrollile. Kaebaja teenistusest vabastamise koondamise sätestab käskkiri nr 132-k ning seda vaidlustades saaks kaebaja realiseerida oma kaebeõigust. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud otsuse ja käskkirja reguleerimisesemed on erinevad. Otsus nr 94 puhul on tegemist halduse siseaktiga, mis ei reguleeri konkreetset isikut puudutavat üksikjuhtumit. Halduse siseakt ei ole ega saagi olla eelhaldusakt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.07.
5. a määrus muutmata. Siiski ei ole vaidlustatud akti kontrollimine välistatud.
6. Halduskohus on tagastanud kaebuse

§ 121

lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 alusel.

§ 121

lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Hindamaks, kas asja lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, on vaja selgitada, kas kaebuse esitaja vaidlustatud akt kuulub halduskohtus vaidlustatavate aktide hulka.

§ 6

lg 1 kohaselt allub halduskohtu kontrollile haldusakt HMS § 51 tähenduses, haldusleping HMS § 95 tähenduses ning üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt.

1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlusalune linnavolikogu 28.06.
2. a otsus nr 94 on siseakt. Selle otsusega kinnitati kohaliku omavalitsusüksuse struktuur ja teenistujate koosseis. See ei olnud suunatud haldusorganist väljapoole ja seega puudub sellel aktil haldusakti olemuslikuks tunnuseks olev välismõju. Sellisel aktil ei ole konkreetset individualiseeritavat iseloomu, s.t otsus ei ole vahetult suunatud individualiseeritud isikule. Akt on suunatud eeskätt haldusele enesele, haldusorganisatsioonis asuvatele isikutele, mitte ametnikule kui iseseisvale subjektile. Akt ei reguleeri teenistussuhte lõpetamist kaebuse esitajaga, ehk ei reguleeri konkreetset isikut puudutavat üksikjuhtumit. Tegemist ei ole seega haldusaktiga ja järelikult ei saa see olla ka eelhaldusakt. Sarnast akti on siseaktiks pidanud ka Riigikohus (RKHKo 3-3-1-16-07, p 10). Siseakti vaidlustatavuse osas on Riigikohtu halduskolleegium oma lahendites leidnud, et ka siseakt võib olla vaidlustatav, kui see on vaidluse lahendamiseks vältimatult vajalik (RKHKo 3-3-1-16-07, p 12), ning et halduse siseakti vaidlustamine on võimalik erandlikel asjaoludel (RKHKo 3-3-154-05).
3. Käesoleva asjaga on seotud haldusasi nr 3-12-1694, kus kaebuse esitaja on vaidlustanud enda teenistusest vabastamise käskkirja. Selles asjas kohaldas Tartu Halduskohus 02.10.
4. a määrusega esialgset õiguskaitset ning peatas koondamiskäskkirja kehtivuse. Tartu Ringkonnakohus jättis 16.11.
5. a määrusega vastustaja määruskaebuse halduskohtu määruse peale rahuldamata ning jättis Tartu Halduskohtu 02.10.
6. a määruse jõusse.
7. Kuna kaebajal on võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta ka tema õigusi vahetult mõjutanud haldusakti – teenistusest vabastamise käskkirja vaidlustades, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul vältimatult vajalik käesolevas asjas vaidlusaluse siseakti eraldiseisev vaidlustamine. Kaebuse esitajal on võimalik teenistusest vabastamise käskkirja vaidlustamise 3 menetluses (nr 3-12-1694) esitada oma argumendid ka selle kohta, miks ta loeb enda ametikoha koondamist ja vaidlusaluseid struktuurimuudatusi õigusvastaseks. Sellisele järeldusele orienteerib ka Riigikohtu seisukoht eelnevalt juba viidatud asjas, kus Riigikohus märkis muuhulgas, et töölepingu alusel töötanud isikul on võimalik esitada maakohtus motiivid koondamise õigusvastasuse kohta ning kohus saab hinnata koondamise aluseid (RKHKo 3-3-1-16-07, p 12). Seega on kaebuse esitajal vajadusel võimalik teenistusest vabastamise käskkirja üle käivas vaidluses esitada ka motiivid teenistusest vabastamisele eelnenud (ja selle tinginud) siseaktide õigusvastasuse kohta ja kohus saab neid koondamissituatsiooni üldise õiguspärasuse hindamisel ning kaebuse rahuldamisel arvesse võtta.
8. Nõustuda ei saa vastustaja seisukohaga, millest võib järeldada, et tulenevalt Riigikohtu otsusest haldusasjas nr 3-3-1-50-11 ei ole käesolev siseakt vaidlustatav ka teenistusest vabastamise käskkirja vaidlustamise käigus. Riigikohus märkis selles otsuses küll, et „ametiasutuse otsustus koondada üks või teine ametikoht ei ole vaidlustatav“, kuid sellest ei järeldu keeldu vaidlustada ametiasutuse struktuuri ümberkorraldamist teenistusest vabastamise käskkirja vaidlustamise raames. Vastasel juhul avaneks haldusorganile avarad võimalused ametnike teenistustest vabastamiseks ning selle vaidlustamise vältimiseks – ei ole keeruline vormistada siseaktiga ametikoha koondamine ning luua samaaegselt olukord, kus avaliku teenistuse seaduse § 116 järgi on teenistusest vabastamine koondamise tõttu ainuvõimalik lahendus. Vältimaks olukorda, kus teenistusest vabastamise tegelik õigusvastane põhjus peitub siseaktis, ja tagamaks isikule tõhus õiguskaitse, on vajalik võimaldada selle siseakti õiguspärasuse kontroll teenistusest vabastamise käskkirja üle käiva vaidluse raames.
9. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebuse esitaja määruskaebus jätta rahuldamata ning kaebus käesolevas haldusasjas tagastada, kuid kaebuse esitajal on võimalik teenistusest vabastamise käskkirja vaidluse raames esitada argumendid ka Narva Linnavolikogu 28.06.
10. a otsuse nr 94 õiguspärasuse suhtes. Einar Vene Maili Lokk 4 Madis Ernits