← Eesti

3-11-2310/16

MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiit Lõhmus, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2012, Tartu Haldusasja number 3-11-2310 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla toimingute (puudulik arstiabi, 23.08.2011 esitatud taotlusele mittetähtaegne vastamine) õigusvastaseks tunnistamiseks Tartu Halduskohtu 10.10.
  2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksandr Streltsovi määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 10.10.
  3. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
  4. A. Streltsov esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Viru Vangla toimingute (puudulik arstiabi, 23.08.2011 esitatud taotlusele mittetähtaegne vastamine) õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebaja vigastas 22.08.2011 kella 20.30 ajal parema käe väikest sõrme. Vangivalvur V. A. ignoreeris kaebaja palvet kutsuda meditsiinitöötaja. Meditsiinitöötaja tuli kaebaja juurde alles 23.08.
  5. Kaebaja sõrm kasvas valesti kokku, kuna arstiabi oli puudulik. Kaebaja põhjendatud huvi on võimalik kahju hüvitamine.
  6. Tartu Halduskohtu 10.10.
  7. a määrusega tagastati A. Streltsovi kaebus sel ajal kehtinud halduskohtumenetluse seadistiku (HKMS vr) § 11 lg 31 p 1 ja HKMS vr § 11 lg 4 alusel. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine. Kaebaja kaebus seoses arstiabi ehk tervishoiuteenuse osutamisega Viru Vanglas toimub eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus, mitte halduskohtus. Kaebaja esitas 26.08.2011 vanglale vene keelse kahju hüvitamise taotluse ja taotluse vastamise tähtajaks oli 08.11.
  8. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse ennatlikult ja seega kohus tagastab kaebuse HKMS vr § 11 lg 3 p1 p 1 alusel. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  9. A. Streltsov esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 10.10.
  10. a määruse tühistada. Kaebaja vigastas 22.08.2011 oma väikest sõrme ja palus valvuril esmaabi saamiseks teatada sellest meditsiiniosakonda, kuid valvur ei teinud seda. Kaebaja vaevles terve öö oma valutava sõrmega ja järgmisel päeval sai halba meditsiiniabi. Kaebajal on sellepärast Viru Vanglaga nii palju vaidlusi, sest vanglal on vihavaen tema rahvuse pärast, sest ta on venelane. Viru Vangla rikub kaebaja õigusi, alandab ja solvab tema inimväärikust. See ei ole kaebaja probleem, et Viru Vangla õigeaegselt kaebust tõlkimisse ei viinud. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  11. Viru Vangla palub jätta A. Streltsovi määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebus ei ole sisuliselt põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuses ei sisaldu ühtegi väidet, mis oleks aluseks 10.10.
  12. a kohtumääruse tühistamiseks. Vastustaja nõustub täielikult 10.10.2011.a kohtumääruses väljatooduga ja ei pea vajalikuks seal kirjapandut käesolevas vastuses üle korrata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  13. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on õigesti A. Streltsovi kaebuse tagastanud põhjusel, sest selle lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  14. Riigikohtu halduskolleegiumi 21.12.
  15. a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-69-10 on märgitud, et tervishoiuteenuse osutamine, sealhulgas ka teenuse osutamise või sellest keeldumisega tekitatud kahju hüvitamine on võlaõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus ja valdkonnaseadused. Tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja ja asjaolu, et vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites, kuigi tervishoiuteenuse osutamise käsitlemisel lepingulise suhtena on lepingupooleks siiski vangla, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu alusel on halduskohus õigesti A. Streltsovi kaebuse tagastanud põhjusel, et selle lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest tegemist on eraõigusliku vaidlusega, mis lahendatakse tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus.
  16. Kaebaja taotlus temale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks laekus vastustajale 26.08.2011 (tl 10). Riigivastutuse seaduse § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan selle lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest. Vangla sisekorraeeskirja § 491 lg 1 kohaselt saadab vangla võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. Seega oli vanglal võimalik kaebaja kahju hüvitamise taotlus menetlusse võtta alles pärast 2 selle tõlkimist. Vangla vastusest nähtuvalt oli kaebaja kahju hüvitamise taotlusele vastamise tähtajaks 08.11.
  17. Kaebaja esitas 25.09.2011 allkirjastatud kaebuse halduskohtule 27.09.2011, millal ei olnud saabunud veel tema kahju hüvitamise taotluse lahendamise tähtaeg isegi siis, kui lugeda selle alguseks 26.08.2011 nagu seda väidab kaebaja. Seega oli kaebajal kahju hüvitamise taotluse puhul läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja halduskohus on õigesti kaebuse selles osas tagastanud HKMS vr § 11 lg 31 p 1 alusel. Maili Lokk Tiit Lõhmus 3 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.