3-11-523/35

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Agu Timmi ja Maili Lokk

1. november 2012, Tartu 3-11-523 Maxim Rumyantsevi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 14.02.
2. a otsuse nr 15.3-04/53 tühistamiseks ja vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu 25.01.
3. a otsus Maxim Rumyantsevi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Maxim Rumyantsev Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.01.
4. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, so 23.11.2012 arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Politsei- ja Piirivalveameti 14.02.
6. a otsusega nr 15.3-04/53 (tl 26-29) keelduti Maxim Rumyantsevile tähtajalise elamisloa andmisest välismaalaste seaduse (VMS) § 124 lg 2 p-de 7 ja 9 alusel. Otsuse kohaselt võib M. Rumyantsevit, arvestades tema korduvat kriminaalkorras karistamist tahtlike kuritegude toimepanemise eest, pidada Eesti julgeolekut ohustavaks isikuks, mistõttu ei ole talle erandina tähtajalise elamisloa andmine põhjendatud.
7. M. Rumyantsev esitas 27.02.2011 halduskohtusse kaebuse, milles taotles PPA 14.02.
8. a otsuse nr 15.3-04/53 tühistamist ning asja PPA-le uuesti läbivaatamiseks saatmist. Kaebuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud otsus õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi. PPA ei arvestanud kaebaja selgitustega, et ta on terve elu Eestis elanud, õppinud ja töötanud, peagi alustatakse Eestis tema kroonilise haiguse ravimist ning Venemaal ei ole tal ühtegi sugulast ega lähedast isikut. 05.01.2012 kohtuistungil selgitas kaebaja, et tema õde ja isa elavad Eestis ja Soomes ning Vene kodakondsus on tinglik, kuna ta sündis Ivangorodis vaid põhjusel, et sel ajal oli Narva sünnitusmajas karantiin.
9. Tartu Halduskohtu 25.01.
10. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlustatud otsusega rikutud kaebaja õigust pereelu puutumatusele. PPA on menetluse käigus hinnanud kaebaja perekonnaelu koosmõjus teiste asjaoludega, sh isiku karistatusega. Kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, milleks on riigi julgeoleku tagamine, ning otsus ei sisalda diskretsioonivigu. Kaebaja mainis oma väidetavat elukaaslast L.K.t esmakordselt 25.01.2011 PPA-le esitatud vastuses, kui haldusorgan oli algatanud tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise menetluse. Kaebaja väited elukaaslase kohta on vastuolulised ning on kaheldav, et kaebaja elab L.K. ga perekonnaelu. PPA andmetel ei ole kaebajal alaealisi lapsi ning asjaolu, et kaebajal elab Eestis isa, ei ole piisavalt mõjuv põhjus kaebajale erandi tegemiseks. Perekonnaelu on võimalik elada ka väljaspool Eestit ja kaebajal on võimalik elama asuda oma kodakondsusjärgsesse riiki, Venemaa Föderatsiooni. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11. M. Rumyantsevi apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt töötasid kaebaja vanemad tema sündimise ajal Narvas ja ta sündis Jaanilinnas (Ivangorod) vaid põhjusel, et sel ajal oli Narva sünnitusmajas karantiin. Ebaõige on väide, et kaebaja tuli Venemaalt Eestisse, kuna Eesti ja Venemaa vaheline piirileping ei ole ratifitseeritud ja Eesti väidete kohaselt kuulub Jaanilinn Eesti koosseisu. Kaebajal puuduvad sidemed Venemaaga. Kaebaja väidab, et
12. aastal mõisteti ta süüdi alusetult, süüdistus tema vastu oli fabritseeritud ja järgnevad sündmused olid
13. a ebaõigluse tulemiks. Kaebaja soovib jääda Eestisse, et tõestada
14. a kohtuotsuse alusetust. Eestis elavad kaebaja isa ja õde ning siia on maetud kaebaja ema, kelle haua eest hoolitsemine on kaebaja kohustus. Kaebaja isal on Eestis kinnisvara, mille pärijaks on kaebaja. Kaebaja õpib vanglas kutsekoolis ja õpingud lõpevad enne vabanemist. Kaebaja on Eesti riigile võlgu u 8000 eurot ning soovib pärast vanglast vabanemist tööle asuda ja selle tasuda.
15. Politsei- ja Piirivalveamet vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on PPA lähtunud otsuse tegemisel kehtivast seadusest ning kõiki asjaolusid kogumis hinnates leidnud, et M. Rumyantsevi suhtes kuulub kohaldamisele VMS § 124 lg 2 p-d 7 ja 9, kuna isik kujutab ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Ohuna avalikule korrale ja julgeolekule loetakse kaebaja korduvalt kriminaalkorras karistamist erinevate kuritegude toimepanemise eest, millest raskeimaks võib lugeda rahvatervisevastast, so narkootikumidega seotud kuritegu –
16. a karistati kaebajat suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Asjaolu, et kaebajat on korduvalt kriminaalkorras karistatud, ent ta on sellele vaatamata jätkanud kuritegude toimepanemist, annab alust arvata, et ta ei suuda õiguskuulekalt käituda ka pärast seekordse karistuse kandmist. 2 Kaebaja puhul ei esinenud sedavõrd erandlikku asjaolu, mis kaaluks üle Eesti riigi julgeoleku ja õiguskorra ning tingiks talle tähtajalise elamisloa väljastamise. Asjaolu, et kaebaja on kogu elu elanud Eestis, ei kaalu üles temast lähtuvat ohtu Eesti riigile ning Eestis elavatele inimestele. Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumist ei välista kodakondsusriigis sidemete puudumine. Vene Föderatsiooni kodakondsust võttes on isik üheselt mõistetavalt soovinud ennast siduda selle riigiga, samuti räägib kaebaja emakeelena vene keelt, mistõttu ei saa väita, et tema eluga toimetulek Vene Föderatsioonis oleks võimatu. Kaebaja ei ela perekonnaelu Eesti põhiseaduse ja VMS tähenduses. Kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine on õiguspärane. Kaebaja põhiõiguste riive on proportsionaalne saavutatava eesmärgi ehk riigi julgeolekuga. PPA on teostanud talle antud kaalutlusõigust õiguspäraselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
18. Käesoleva vaidluse aluseks on asjaolu, et PPA keeldus 14.02.
19. a otsusega kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 124 lg 2 p-de 7 ja 9 alusel, kuna isik kujutab ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Ohuks avalikule korrale ja julgeolekule loeti kaebaja korduvalt kriminaalkorras karistamist erinevate kuritegude toimepanemise eest, millest raskeim oli rahva tervise vastane e. narkootikumidega seotud kuritegu.
20. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kaebaja Vene Föderatsiooni kodanik ainult halbade asjaolude kokkulangemise tõttu ning ei olegi Venemaalt Eestisse tulla saanud, sest Eesti ja Venemaa vaheline piirileping ei ole veel ratifitseeritud. Samuti väidab kaebaja, et on kogu oma elu elanud Eestis ja et
21. a esitatud süüdistus oli fabritseeritud ning et ta kavatseb peale vanglast vabanemist tööle asuda ja olemasoleva võla riigile tasuda. Need väited ei anna alust halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus hinnanud menetlusosaliste väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning õigesti leidnud, et M. Rumyantsevi kaebus PPA otsusele ei ole põhjendatud.
22. VMS § 124 lg 2 p-dest 7 ja 9 tuleneb, et tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui välismaalane on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vangistus kestusega üle ühe aasta ja tema karistatus ei ole kustunud või välismaalast on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et M. Rumyantsevit on korduvalt kriminaalkorras karistatud tahtlikult toime pandud kuritegude eest. Vaidlust pole ka selles, et elamisloa taotluse esitamise ajal kandis kaebaja Viru Maakohtu 02.10.
23. a otsusega talle karistusena mõistetud ligi nelja aasta pikkust vangistust. VMS § 12 lg-st 3 tulenevalt käsitletakse asjaolu, et välismaalast on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, ohuna riigi julgeolekule. Asja materjalidest nähtuvalt (karistusregistri väljavõte, riskihindamise analüüs) on kaebaja oma elu jooksul lühiajaliste vahedega toime pannud erinevaid kuri- ja väärtegusid ning teda on korduvalt karistatud, sh reaalse vangistusega, ent see ei ole takistanud tema kuritegeliku käitumise jätkumist. Samuti on aja jooksul kaebaja poolt toime pandud kuriteod muutunud ohtlikumaks - varem toime pandud varavastaste kuritegude kõrval on kaebajat viimasel kahel korral karistatud narkootiliste ainetega seotud süütegude eest.
24. a karistati M. Rumyantsevit suures 3 koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Narkootiliste ainete kasutamine kujutab endast ohtu ühiskonnale, mis õigustab erimeetmete kohaldamist välismaalaste vastu, kes rikuvad narkootiliste ainete kohta antud õigusakte, kuna narkootikumide ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslik ringlus kujutab endast ohtu rahva tervisele ja ühiskonnale. Asjaolu, et M. Rumyantsevit on korduvalt kriminaalkorras karistatud, ent ta on sellele vaatamata jätkanud kuritegude toimepanemist, annab alust arvata, et ta ei suuda õiguskuulekalt käituda ka pärast viimasena mõistetud karistuse kandmist. Kuna narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist tuleb pidada riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohast äärmiselt ohtlikuks kuriteoliigiks, siis peaksid sellise kuriteo eest karistatud isikule Eesti tähtajalise elamisloa andmiseks olema väga kaalukad põhjused. Käesoleval juhul on nii PPA kui ka Tartu Halduskohus õigesti ja põhjendatult leidnud, et selliseid erandlikke põhjuseid ei esine.
25. Asjaolu, et kaebaja on Eestis kogu elu elanud, ei kaalu üles temast lähtuvat ohtu Eesti riigile ning siin elavatele inimestele. Kaebuse esitaja on varem Eestis elanud tähtajaliste elamislubade alusel ning talle ei saanud olla teadmata, et raskete õigusrikkumiste toime panemise tagajärjena ei pruugita tema tähtajalist elamisluba pikendada või talle uut elamisluba anda. Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumist ei välista asjaolu, et kaebajal on Eestis elukoht ja et tema kodakondsusriigis Vene Föderatsioonis puuduvad tal väidetavalt igasugused sidemed. Kaebaja on võtnud endale Vene Föderatsiooni kodakondsuse ja on sellega üheseltmõistetavalt soovinud ennast siduda just selle riigiga. Samuti nähtub asja materjalidest, et kaebaja räägib emakeelena vene keelt, mistõttu ei saa väita, et eluga toimetulek Vene Föderatsioonis oleks täiesti võimatu.
26. PPA on vaidlusaluse otsuse tegemisel tuvastanud ka selle, et M. Rumyantsev ei ela Eestis perekonnaelu põhiseaduse ja VMS-i tähenduses. Perekonnaelu ei ole vanemate ja täiskasvanud laste vahel, kui nad ei demonstreeri täiendavaid sõltuvuselemente (vt EIK 12.01.
27. a otsus kohtuasjas A.W. Khan v. the United Kingdom, nr. 47486/06 p 32). Täisealiste laste ja vanemate suhted ei ole käsitatavad perekonnana ka EIÕK artikli 8 tähenduses, kui ei esine erakorralist sõltuvussuhet (vt EIK 15.01.2007 otsus kohtuasjas Sisojeva and Others v. Latvia, nr. 60654/00). Seega võib perekonnana olla käsitletav ka täisealiste laste ja vanemate vaheline suhe, kuid seda vaid juhul, kui nende vahel on tõendatud erakorraline sõltuvussuhe. Selleks, et elamisloa andmisest keeldumine saaks rikkuda isiku õigust perekonnaelule, peab olema vahetu seos elamisloast keeldumise ja perekonnaelu elamise võimatuse vahel. M. Rumyantsev ei ole abielus, tal pole kindlat elukaaslast ega lapsi. Eelpool märgitud erakorralise sõltuvussuhte olemasolu oma isaga või õega kaebuse esitaja tõendanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei kaalu ringkonnakohtu hinnangul kaebaja perekonnaelu riive üles vajadust kaitsta Eesti riigi julgeolekut ja avalikku korda ning õiguskorda kaebajast lähtuva võimaliku ohu eest.
28. M. Rumyantsevit on karistatud rohkem kui aastapikkuse reaalse vabadusekaotusliku karistusega ning ta viibib ka käesoleval ajal kinnipidamisasutuses. Samuti on tuvastatud, et kaebajat on korduvalt karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest. Seadusandja on VMS § 124 kaudu sõnaselgelt väljendanud oma tahet piirata oluliselt VMS-i teatud sätetele vastavatele isikutele elamisloa andmist ja pikendamist ja selleks, et väljastada VMS § 124 lg 2 p-des 7 ja 9 sätestatud välismaalasele elamisluba, peab esinema sedavõrd erandlik asjaolu, mis kaaluks üle kohustuse kaitsta Eesti riigi turvalisust (julgeolek) ja õiguskorda. Kuna selliseid erandlikke asjaolusid kaebaja puhul ei esinenud, siis on halduskohus põhjendatult leidnud, et M. Rumyantsevi põhiõiguste riive on proportsionaalne ja selle kaalub üles Eesti riigi julgeolek kui avalik hüve. Samuti ei ole kaebajalt ära võetud võimalust 4 perekonnaelu elada, sest seda on võimalik teha ka väljaspool Eestit oma kodakondsusjärgses riigis. Einar Vene Agu Timmi 5 Maili Lokk