← Eesti

3-11-805/49

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Tiit Lõhmus, Maili Lokk

  1. november 2012, Tartu 3-11-805 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks maksta kaebajale välja tema kasuks kohtuotsusega mõistetud summast 50 protsenti Tartu Halduskohtu 08.02.
  2. a määrus Juri Kolesnikovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
  3. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.02.
  4. a määrus muutmata.
  5. Jätta Juri Kolesnikovi taotlus riigi õigusabi (advokaat riigi kulul) saamiseks läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Tartu Ringkonnakohtu 05.10.
  7. a otsusega haldusasjas nr 3-09-2120 mõisteti Tartu Vanglalt Juri Kolesnikovi kasuks välja 1200 krooni (76,69 eurot). J. Kolesnikov esitas 27.01.2011, 01.02.2011, 10.02.2011, 11.02.2011 ja 16.02.2011 Tartu Vanglale pöördumised, milles soovis selgitust, miks ei ole nimetatud asjas välja mõistetud summat laekunud kaebaja vanglasisesele arvele. Nimetatud taotlustest neljas palus kaebaja, et rahasumma kantaks tema vanglasisesele arvele või tasutakse otse vangla kauplusele. Tartu Vangla 18.02.
  8. a kirjas selgitati kaebajale, et vanglal oli kohtutäituri rahalise nõude arestimise aktist tulenevalt kohustus tasuda võlgnetav summa kohtutäituri arvelduskontole. J. Kolesnikov esitas 22.02.2011 Tartu Vangla direktorile pöördumise, milles soovis selgitust, miks on vangla kandnud kohtutäiturile terve summa, kui seadusega on ette nähtud, et kohtutäiturile võib kanda üksnes 50 protsenti arvel olevast summast. Tartu Vangla direktori 25.02.
  9. a vastusega jäeti J. Kolesnikovi 22.02.
  10. a taotlus rahuldamata ja selgitati veelkord, miks seda summat tema arvele ei kantud.
  11. Juri Kolesnikov esitas 29.03.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vangla kohustamist maksta kaebaja isikuarvele tema kasuks kohtuotsusega mõistetud summast 50 protsenti.
  12. Tartu Halduskohus luges 27.01.
  13. a määrusega J. Kolesnikovi kaebuse esitatuks mittetähtaegselt ja andis kaebajale võimaluse esitada kohtule taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Määruse põhjenduste kohaselt luges kohus J. Kolesnikovi poolt Tartu Vanglale 22.02.2011 esitatud pöördumise vaideks ja Tartu Vangla direktori 25.02.
  14. a vastuse vaideotsuseks. Seega tuli kaebajal kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 9 lg-st 3 tulenevalt esitada halduskohtule kaebus 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil talle tehti teatavaks Tartu Vangla direktori 25.02.
  15. a vastus. Nimetatud vastuse sai kaebaja kätte samal päeval, so 25.02.2011 ja seega tuli kohustamiskaebus esitada hiljemalt 28.03.
  16. Kuna J. Kolesnikov esitas kaebuse halduskohtule 29.03.2011, siis on ta rikkunud 30-päevast halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaega.
  17. J. Kolesnikov esitas 01.02.2012 Tartu Halduskohtule taotluse, milles palus ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Taotluse kohaselt tuleb tähtaeg ennistada, kuna kaebaja hilines ainult ühe päeva. Kaebaja kannatas alates 26.03.2011 mitu päeva jala valude, nahaprobleemide ägenemise ja teiste terviseprobleemide käes ning ei saanud dokumentidega tegeleda. Kaebajal puudub arvuti tähtajaliseks töötamiseks.
  18. Tartu Halduskohtu 06.02.
  19. a määrusega võeti J. Kolesnikovi kaebus menetlusse ja küsiti Tartu Vanglalt vastust kaebetähtaja ennistamise osas.
  20. Tartu Vangla leidis Tartu Halduskohtule esitatud seisukohas, et taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebaja ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks. Kaebaja poolt nimetatud tervisehädad ei ole takistanud tal vanglale taotluste, vaiete ja kahjunõuete esitamist ega ametiasutustega kirjavahetuse pidamist.
  21. Tartu Halduskohtu 08.02.
  22. a määrusega jäeti rahuldamata J. Kolesnikovi taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja lõpetati haldusasja menetlus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt puudub kaebajal mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kuna kaebaja ise oli veendunud, et tema 22.02.2011 vanglale esitatud pöördumine oli vaie, kuigi vangla seda vaidemenetluse normide järgi ei menetlenud, siis pidi kaebaja olema teadlik, et halduskohtusse tuleb pöörduda 30 päeva jooksul alates 25.02.
  23. a haldusakti kättesaamisest arvates. Asjaolu, et tähtaeg on ületatud ainult ühe päeva võrra, ei ole arvestatav mõjuva põhjusena. Tartu Vangla poolt esitatud kirjavahetuse väljavõttest nähtuvalt ei takistanud terviseprobleemid kaebajal esitamast muid kirjalikke pöördumisi. Dokumentidest koopiate tegemist ei saa lugeda arvestatavaks põhjenduseks kaebetähtaja möödalaskmisel, kuna koopiad oleks saanud kaebaja saata kohtule ka hiljem. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  24. J. Kolesnikov esitas 09.02.2012 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 08.02.
  25. a määrus tühistada ja kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldada. Määruskaebuse kohaselt hilines kaebaja kaebuse esitamisega vaid ühe päeva. Vangla poolt vastamisega hilinemist ei hinnata sedavõrd karmilt. Kohus on alusetult viivitanud kaebaja 29.03.
  26. a kaebuse menetlemist. Määruskaebuses esitas kaebaja taotluse riigi õigusabi määramiseks. Taotluse kohaselt vajab kaebaja advokaati. 2
  27. Tartu Vangla oli 14.03.2012 esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja välja toonud ühtegi kohtupraktikas arvestatavat mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks ning tal oli piisavalt aega ja võimalusi esitada kaebus seaduses ettenähtud tähtaja jooksul halduskohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  28. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
  29. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et puudus mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. J. Kolesnikov ei ole asja materjalidest nähtuvalt esitanud selliseid objektiivseid asjaolusid, mis tooks kaasa kaebetähtaja ennistamise. Kaebajal oli aega kaebust halduskohtule esitada 25.02.2011 kuni 28.03.
  30. Kuna J. Kolesnikov oli ise veendunud, et tema 22.02.2011 vanglale esitatud pöördumine oli vaie, kuigi vangla seda vaidemenetluse normide järgi ei menetlenud, siis saades vanglalt 25.02.
  31. a vastuse, pidi kaebaja olema teadlik sellest, et halduskohtusse tuleb pöörduda 30 päeva jooksul haldusakti kättesaamisest arvates ning kaebaja väide, et ta ületas kaebuse esitamise tähtaega ainult ühe päeva võrra, ei ole iseenesest mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Samuti ei olnud alust kaebetähtaja ennistamisel arvestatavaks põhjuseks pidada kaebajal väidetavalt 26.03.2011 tekkinud jalavalu ning muid väidetavaid terviseprobleeme. Tartu Vangla poolt halduskohtule esitatud kirjavahetuse väljavõtetest nähtuvalt ei takistanud needsamad terviseprobleemid J. Kolesnikovi esitamast samal perioodil muid kirjalikke pöördumisi - peale väidetava jalavalu tekkimist on J. Kolesnikov 27.03.2011 saatnud kirja kohtutäitur A. B. ning 28.03.2011 Tartu Halduskohtule. Kuna J. Kolesnikov ka ise ei eita, et ta on kaebuse esitamise tähtaega ületanud, kuid ei ole tähtaja ületamise põhjusena välja toonud ühtegi kohtupraktikas arvestatavat mõjuvat põhjust, siis oli halduskohtu poolt kaebetähtaja ennistamata jätmine õiguspärane ning kaebuse tagastamine seaduslik.
  32. J. Kolesnikov esitas määruskaebuses ka taotluse anda talle riigi õigusabi, so võimaldada riigi kulul advokaati. Ringkonnakohus jätab selle taotluse läbi vaatamata, kuna J. Kolesnikov on määruskaebuse ise esitanud ning määruskaebused vaadatakse läbi kirjalikus menetluses, mistõttu puudub igasugune vajadus kaaluda kaebajale riigi õigusabi andmist määruskaebemenetluses. Agu Timmi Tiit Lõhmus 3 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.