3-11-1021/35

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Agu Timmi ja Maili Lokk

1. detsember 2012, Tartu 3-11-1021 Bert Mäe (Mägi) kaebus Viru Vangla 26.01.
2. a käskkirja nr 6-3/164-D tühistamiseks Tartu Halduskohtu 28.02.
3. a otsus Bert Mäe apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Bert Mägi Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.02.
4. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Viru Vangla 08.12.
6. a käskkirjaga nr 6.-2/1200-T (tl 44) määrati kinnipeetav Bert Mägi tööle finants- ja majandusosakonda abitööliseks alates 13.12.2010 kuni 12.03.
7. Viru Vangla 26.01.
8. a käskkirjaga nr 6-3/164-D (tl 45) määrati B. Mägile vangistusseaduse (VangS) § 67 p-s 1 ja § 37 lg-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine kümneks ööpäevaks ning piirati osaliselt muid vangistusseadusest tulenevaid õigusi. Käskkirja kohaselt ei allunud B. Mägi 05.01.2011 vanglaametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle. Tööst keeldumist põhjendas B. Mägi terviseprobleemide esinemisega. B. Mägi esitas nimetatud käskkirja peale vaide, kuid vangla jättis vaide rahuldamata.
9. B. Mägi esitas 20.04.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla 26.01.
10. a käskkirja nr 6-3/164-D tühistamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei olnud kaebaja võimeline asuma tööle 05.01.2011, kuna tema tervislik seisund oli väga halb ja tal oli tugev kõhuvalu, kuna maohaiguse raviks määratud ravikuur katkes 25.12.
11. Kaebaja ei ole vaatamata vastavatele taotlustele pääsenud perearsti vastuvõtule alates 17.11.
12. 05.01.2011 õhtul toimunud perearsti vastuvõtul määrati kaebajale uued ravimid maohaiguse ravimiseks ja lubati vastava ravimi saabudes määrata need ka kaebaja puusavalude leevendamiseks. Töövõimelisuse hindamisel ega distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ei arvestatud, et kaebaja ravikuur katkes ja ta oli 11 päeva enne tööle asumise korralduse andmist ravimiteta. Halvas tervislikus seisundis töötamisel oleks kaebaja seadnud ohtu nii enda kui teiste elu ja tervise. Kaebaja kirjeldas vastustaja õigusvastast tegevust seoses ravikuuri alusetu katkestamise, korrektse ravi võimaldamata jätmise ja kaebaja tervise halvenemise kontrollimata jätmisega. Kaebuse täiendustes märkis B. Mägi, et pole alates 09.12.2010 kuni märtsini 2011 spordisaali külastanud ning kirjeldas põhjalikult Viru Vangla meditsiiniosakonna toiminguid tema suhtes, juhtides tähelepanu seejuures toime pandud õiguserikkumistele.
13. Tartu Halduskohtu 28.02.
14. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine õiguspärane. Kaebaja ei ole vaidlustanud tööle määramise käskkirja. Meditsiiniosakonna õde kinnitas 08.12.2010 kaebaja töövõimelisust, kuna kaebajal esinev terviseprobleem ei saa olla tööst vabastamise põhjuseks. Väidetav kõhu- ja puusavalu 05.01.2011 ei saa olla tööst keeldumise põhjuseks, kuna 10.01.2011 tehtud puusa ja mao röntgenülesvõte ei näidanud patoloogiat ja valu oleks olnud võimalik leevendada valuvastaste ravimitega. SA-s Ida-Viru Keskhaigla 05.07.2011 tehtud maouuringu kokkuvõttest nähtub, et Viru Vangla meditsiiniosakonna spetsialist-vanemõde ja arst lähtusid kaebaja töövõimelisust hinnates õigest diagnoosist, millest meditsiiniosakond järeldas, et see ei takista töötamist koristajana ka tabletikuuri ajal. Kohtu hinnangul ei olnud kaebajal sellise tõsidusastmega terviseprobleeme, mis võinuks olla 05.01.2011 tööst keeldumise aluseks. Kuigi vaidlustatud käskkirjas puuduvad kaalutlused seoses kaebaja väitega, et ravimitest ilmajätmine põhjustas tal valu ja halba enesetunnet, ei võinud see mõjutada asja otsustamist, kuna meditsiiniosakonna töötajad on leidnud, et ka ilma tablettideta oleks kaebajal esinenud samasugused terviseprobleemid, sest tegemist on varasemalt tekkinud ja krooniliste terviseprobleemidega, mis ei tekkinud selle tagajärjel, et perioodil 25.12.2010-05.01.2011 oli katkenud varasem tabletikuur MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
15. B. Mäe apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei vaidlustanud kaebaja tööle määramise käskkirja, kuna ta selgitas kirjalikult, et pärast arstiabi saamist ei ole tema tööle asumisele takistusi. Seega ei puutu asjasse kaebaja tervislik seisund tööle määramise käskkirjaga tutvumisel. Halduskohus on alusetult leidnud, et kaebaja oleks pidanud ka füüsilistes valudes tööle asuma, kuna sellega oleks kaebaja seadnud ohtu oma tervise. Valudes töötamine tekitab kannatusi ning valuvaigistite toel tööle sundimine on piinamine. Meditsiiniosakonna 10.01.
16. a ja 21.01.
17. a õiendeid ei saa arvestada, kuna nendes ei ole arvestatud kaebaja ravikuuri katkemisega. Meditsiiniosakonna 10.01.
18. a õiend ei ole koostatud pädeva kirurg-traumatoloogi poolt, see ei kajastu käesoleva asja distsiplinaarmenetluse protokollis ega distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas. Seega on halduskohus arvestanud asjasse mitte puutuvaid tõendeid, so 10.01.
19. a ja 21.01.
20. a õiendeid, ja jätnud arvestamata kaebaja seisukohad nende ebausaldusväärsuse kohta. 2 05.07.2011 SA-s Ida-Viru Keskhaigla pandud diagnoos ei ole käesolevas asjas oluline, kuna 05.01.2011 kuni 05.07.2011 ei olnud vangla meditsiiniosakonnale kaebaja tervise seisund teada. Samuti ei saa ilma meditsiinilise hariduseta eeldada, et 7 kuud enne täpse diagnoosi panemist oli kaebajal mõõduka aktiivsusega gastriit. Kaebaja haigus ägenes, kuna ta oli enne 05.01.2011 tööle suunamist 11 päeva ilma haigust kontrolli all hoidvate rohtudeta. Halduskohus on alusetult arvestanud vastustaja väidet, et alates 25.12.2010 kuni 05.01.2011 ei küsinud kaebaja ravimeid, kuna kaebaja 04.01.
21. a pöördumine meditsiiniosakonda ravi jätkamiseks on dokumenteeritud ja valvurite väljastatavaid ravimeid ei registreerita. Kuna kaebaja pöördus 04.01.2011 vangla poole ravikuuri jätkamiseks, siis pidi vastustaja 05.01.2011 olema teadlik kaebaja tervise halvenemisest. Vaidlustatud käskkirjas esineb oluline diskretsiooniviga, kuna vastustaja ei arvestanud, et ravimitest ilmajätmisega oli kaebaja tervis halvenenud.
22. Viru Vangla vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt ei oma tähtsust kaebaja 08.12.
23. a tööle määramise käskkirjale antud subjektiivne hinnang enda tervise kohta, kuna reaalne korraldus töö tegemiseks anti alles 05.01.
24. Halduskohus ei ole otsuses tuvastanud kaebajal füüsilise valu olemasolu, vaid tõenditest tulenevalt eeldanud, et kaebajal võis olla kõhu- ja puusavalu, kuid see ei saa olla tööst keeldumise põhjus. Vastustaja märgib, et valusid oli võimalik leevendada valuvaigistitega. Tervisekaardist nähtuvalt on kaebajal esinenud terviseprobleemid maoga ka vabaduses, tegemist on pikaajalise terviseprobleemiga, mis ei ole isikul kuni töökohustuse tekkimiseni vanglas välistanud füüsiliste tegevuste sooritamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
25. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
26. Kinnipeetava keeldumine töötamisest võib olla põhjendatud ja selle eest karistamine õigusvastane üksnes juhul, kui töötamine seaks vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 p-le 4 ohtu tema tervise (vt RKHKo haldusasjas nr 3-3-1-14-12). Viidatud asjas oli meditsiiniosakond nimetanud tingimused, mille täitmisel ei ole töötamine kaebajale ohtlik (et tagatakse kummikinnaste ja respiraatori kasutamise võimalus ning et töötamine toimub päevas vaid 20-30 minuti vältel), kuid tööle määramise otsuses ega tööle asumise korralduse andmisel neid tingimusi kaebajale ei selgitatud. Käesoleval juhul ei ole tegemist eelpoolviidatud juhtumiga analoogse olukorraga. Halduskohus on põhjendatult viidanud sellele, et Viru Vangla meditsiiniosakond lähtus kaebaja töövõimelisust hinnates õigest diagnoosist, mis leidis kinnitust ka SA-s Ida-Viru Keskhaigla 05.07.2011 tehtud kaebaja maouuringus (tl 115-116). Kaebaja terviseseisundi kohta koostatud meditsiinilistest õienditest (tl 50-51) ja tervisekaardist (tl 59-64) ei nähtu, et kaebajat oleks kasvõi ajutiselt või osaliselt töövõimetuks tunnistatud või seatud tema töötamisele lisatingimusi. Isegi pärast ravikuuri katkemist toimunud arsti vastuvõtul 05.01.2011, mis oli sama päev, kui kaebaja keeldus täitmast korraldust asuda koristajana tööle, ei olnud kaebaja tervislik seisund selline, et ta vajanuks ajutist tööst vabastust (tl 22) ning tema diagnoos ja vaevused olid endiselt täpselt samad, mis varem – gastriit ja duodeniit ning nende tagajärjel tekkiv maovalu ja kõrvetised, samuti puusvalu tulenevalt varasemast avariist. Kaebaja tervisekaardi väljavõtetest nähtuvalt (tl 59-61) olid kaebajal samad vaevused esinenud juba vabaduses viibides ning neid raviti tal enne Viru Vanglasse saabumist ka 3 Tallinna Vanglas. 05.01.2011 puudutavast tervisekaardi sissekandest ei nähtu, et kaebaja tervislik seisund oleks sel päeval oluliselt erinenud tema senisest terviseseisundist ja olnud selline, nagu B. Mägi väidab halduskohtule esitatud kaebuses – tervislik seisund väga halb, esineb väga tugev kõhuvalu ja valu paremas puusas. 05.01.
27. a sissekandest tervisekaardis ei nähtu, et kaebaja oleks arstile väitnud temal väga halva terviseseisundi esinemist, küsinud väidetavalt väga tugeva kõhuvalu vastu valuvaigistit või palunud arstil võtta seisukoht selle osas, kas ta saab sel päeval töötada või mitte. Seda, et tema tervislik seisund oleks 05.01.2011 olnud väga halb, so senisest erinev, kuigi kroonilised haigused esinesid tal juba varem, ei väitnud B. Mägi ka 05.01.2011 vastustajale antud seletuses (tl 15). Oma seletuses märkis B. Mägi üksnes seda, et tema tervislik seisund ei ole stabiliseerunud ja seepärast ei saa ta pakutud koristajatööd vastu võtta. Ka meditsiiniosakonna juhataja kohusetäitja 10.01.
28. a õiendist (tl 50) nähtub, et kaebaja kurtis 05.01.2011 arsti juures käies valu puusaliigestes ja kõrvetisi, ning arst määras maovaevuste vastu Ranisani tabletid ja saatis kaebaja röntgenuuringule, mille tulemus ühtegi patoloogiat ei näidanud. K.K. sedastas, et iga valuaistingu alusel ei ole võimalik isikut tööst vabastada ning määratud ravikuur ei takistanud samuti kaebajal koristajana töötamast. Seega on arst teinud sisuliselt kindlaks kaebaja töövõimelisuse ka vaidlusalusel ajal, so 05.01.2011, ja ringkonnakohus ei näe põhjust meditsiinitöötajate seisukohtades kahelda.
29. Halduskohus on põhjendatult osundanud sellele, et kaebaja ravikuuri katkemine ja sellega väidetavalt kaasnenud valu ja väga halb enesetunne just 05.01.2011, kui talle anti korraldus tööle asuda, ei saanud käesoleval juhul mõjutada distsiplinaarkaristuse määramist. Viru Vangla 14.02.
30. a vastuses kaebaja selgitustaotlusele (tl 24), mille on allkirjastanud vangla meditsiiniosakonna juhataja, on üheselt kirjas, et kaebajal diagnoositud gastriit ja duodeniit võivad põhjustada kõhuvalu nii ravi mitte saades kui ka ravikuuri ajal. Kuna ravikuuri jätkumine või katkemine ei toonud seega üheselt kaasa kõhuvalu lõppemist või jätkumist, siis ei ole tegemist olulise asjaoluga, mida oleks pidanud ilmtingimata märkima meditsiiniosakonna õienditesse ja mida vastustaja oleks pidanud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas kaaluma. Seega ei ole vaidlustatud käskkirjas tehtud kaebaja poolt väidetud diskretsiooniviga, kuna vastustaja on arvestanud kõiki olulisi asjaolusid, sh meditsiiniosakonna õienditest nähtuvaid seisukohti. Samuti on vastustaja arvestanud seda, et kaebaja tööle määramise käskkirja andmisel 08.12.2010 oli olemas vangla meditsiiniosakonna kooskõlastus kaebaja tööle määramiseks osakonna koristajana, mis tähendas, et B. Mägi terviseseisundi kohta oli taustauuring tehtud ja meditsiiniosakond ei näinud olenemata kaebajal diagnoositud gastriidist ja duodeniidist ning aeg-ajalt tekkivast puusavalust takistust selleks, et ta ei saaks päevas umbes 20 minuti jooksul vangla üldkasutatavaid ruume koristada.
31. Halduskohtu viide kaebaja varasemale sportimisharjumustele ja treeningute katkestamisele alles alates tööle määramise käskkirja tutvustamisest toetab kohtu siseveendumust, et kaebaja püüdis kroonilise haiguse väidetava ägenemise varjus tegelikult hoiduda kõrvale koristajatöö tegemisest ja distsiplinaarkaristusest. Kaebaja sportimisharjumusi enne ja ka pärast tööle määramise käskkirja kinnitavad valvurite 12.05.
32. a õiend (tl 52) ja väljavõte spordisaali kasutajate nimekirjadest (tl 54-58), millest nähtub, et kaebaja on tegelikult käinud ka pärast töötamisest keeldumist regulaarselt spordisaalis sportimas, kuigi tal esinevad tema enda sõnul jätkuvalt samad kroonilised haigused, mis takistavad teda päevas lühikese aja jooksul koristajatööd tegemast. Analoogselt halduskohtuga puudub ka ringkonnakohtul alus pidada kolme valvuri allkirjastatud õiendit ja väljavõtet spordisaali kasutajate nimekirjadest ebausaldusväärseteks tõenditeks. Kaebajal oli võimalik selgitusi anda nii haldusmenetluses kui ka kohtumenetluses. Kohtuistungil peab kohtunik täpsustama eelkõige neid asjaolusid, mille osas valitseb 4 ebaselgus. Käesoleval juhul ei olnud kaebaja sportimisharjumuse osas vaja täiendavaid asjaolusid täpsustada, mistõttu ei ole menetlusnormide rikkumiseks alust lugeda seda, et halduskohus ei kuulanud istungil ära kõiki kaebaja täiendavaid selgitusi sportimise kohta. Samuti puuduvad asjas andmed, et kaebaja ei oleks tervislikust seisundist tulenevalt saanud
33. a jaanuaris hakkama oma kambri koristamisega. Kaebaja sai hakkama enda kambri koristamisega ja nagu märgitud, tegeles regulaarselt ka sportimisega, mis on märgatavalt suuremat füüsilist pingutust nõudev tegevus kui koristamine. Seetõttu tuleb nõustuda halduskohtu seisukohaga, et tööülesannete täitmine, milleks kaebajat kohustati (koristamine) oli eeldatavasti neil asjaoludel kaebaja poolt võimalik.
34. Ekslik on kaebaja arvamus, et tema tervislik seisund talle tööle määramise käskkirja tutvustamise ajal ei ole oluline. Kuna kaebajale on pandud kroonilise haiguse diagnoos, siis saab eeldada, et sellest tingitud kõhuvalu ja ebamugavustunne võisid kaebajal esineda nii tööle määramise käskkirja tutvustamisel kui ka tööle asumise korralduse andmisel. Siiski ei olnud asja materjalidest nähtuvalt kaebaja terviseprobleemid sellise tõsidusastmega, et need võinuks olla aluseks tööle asumise korralduse täitmata jätmiseks. Kuna kaebaja ei vaidlustanud tema tööle määramise käskkirja, siis oli tegemist kehtiva haldusaktiga ja kaebaja oli kohustatud alluma vanglaametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle. Kaebaja väited, et ta ei pääsenud enne tööle määramist perearsti vastuvõtule ja et tema suhtes katkestati ravikuur, ei oma samuti vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse seisukohast tähendust. Kuskilt ei tulene, et enne tööle asumist peab isik saama perearsti vastuvõtule. Vastustaja kinnitusel oli kaebaja töövõimelisus kindlaks tehtud meditsiiniosakonna õe (meditsiiniosakonna juhataja ülesannetes) poolt, kes kooskõlastas tööle määramise käskkirja. Seega on kaebaja suhtes VangS § 37 lg-s 3 sätestatud nõue täidetud.
35. Ringkonnakohus nõustub sellega, et tegelikkuses ei ole vaidlust selle üle, et kaebajal on terviseprobleemid, mis võivad väljenduda puusa- ja kõhuvalus. Kaebaja soovib neile võimalikele valudele omistada aga tööst vabastava tähenduse. Kuid selle kohta, et need võimalikud kroonilistest haigustest tingitud valud tõepoolest kaebajal tööd takistaksid teha, puuduvad käesolevas asjas igasugused tõendid. Nagu eelnevalt viidatud, on meditsiinitöötajad korduvalt selgitanud, et kaebaja on võimeline koristajatööd tegema ning ringkonnakohus ei näe alust neis selgitustes kahelda. Sellises olukorras ei ole võimalik lähtuda vaid kaebaja ütlustest, kes ilmselgelt ei soovi koristajatööd teha. Tervisekaardi andmete, kaebaja ütluste ning muu info põhjal on vangla meditsiiniosakonna töötaja eelduslikult võimeline otsustama kinnipeetava töövõimelisuse üle, mistõttu on väide, justkui peaks selliseid küsimusi otsustama vastava eriala spetsialist (kaebaja väitel kirurg-traumatoloog), alusetu. Ka hilisema aja jooksul ei ole ilmnenud mingeid asjaolusid või uusi tõendeid, mis viitaksid sellele, et juba vaidlusalusel perioodil võis kaebaja olla terviseprobleemide tõttu töövõimetu. Kui vangla peaks alati, kui kinnipeetav keeldub töötamisest ja väidab valu esinemist organismis, isiku kuni vastava erialaarsti juurde saatmiseni ja täpse diagnoosi selgumiseni tööst vabastama (nagu leiab kaebaja), siis avaneks kinnipeetavatel sisuliselt piiramatu võimalus tööst keelduda. Sellepärast ongi vajalik, et kinnipeetava töövõimelisuse hindamisel arvestataks ka isiku töövõimelisust hinnanud meditsiinitöötaja seisukohtadega.
36. Küsimus, kas kaebaja käis vahetult enne tööst keeldumist arsti või infektsionisti vastuvõtul, ei oma eelneva valguses mingit tähtsust ning perearsti vastuvõtu edasilükkumine ei ole samuti käesolevas asjas oluline. On ilmne, et kaebaja tervislikku seisundit oli kontrollitud ning leitud, et hoolimata võimalikest valuaistingutest on ta võimeline töötama. 5
37. Kaebajal oli võimalus leevendada väidetavat tugevat valu, paludes ka vanglaametnikult valu vaigistavaid vahendeid. Tööst keeldumise seisukohalt ei ole oluline, kas kaebaja nimetatud võimalust ka kasutas. Tõendatud on, et kaebaja pöördus ravikuuri jätkamiseks vangla poole alles 04.01.2011, kuigi ravikuur katkes tema enda väitel juba 25.12.
38. Seega ei ole usutav, et ravikuuri katkemine oleks põhjustanud kaebaja tervise olulise halvenemise just 05.01.2011, kui ta ise märkas ravikuuri jätkamiseks avalduse teha alles 10 päeva möödudes ravikuuri katkemisest.
39. See, et 19.01.
40. a distsiplinaarmenetluse protokollis puudus viide meditsiiniosakonna juhataja kohusetäitja 10.01.
41. a õiendile, ei tingi kuidagi kaebajale määratud distsiplinaarkaristuse õigusvastasust. Õigusaktidest tulenevad distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks kohustuslikud materjalid ning karistuse määramiseks piisavad andmed olid vastustajal 26.01.2011 olemas. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas on viidatud meditsiiniosakonna spetsialist-vanemõe E.T. e 21.01.
42. a õiendile, millelt nähtub sama informatsioon nagu K.K. 10.01.
43. a õiendist, so isikul diagnoositud mao-soolestiku haigus ei takista kaebajal töötamast koristajana ka ravikuuri ajal. Seega on 10.01.2011.a ja 21.01.
44. a õiendid oma sisult dubleerivad ning puudus vajadus viidata neile mõlemale. Väide, justkui toimunuks distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustamise järel karistuse määramine liiga kiiresti ja kaebajale täiendavate selgituste andmist võimaldamata, ei ole samuti karistuse tühistamise aluseks. Kaebajale oli korduvalt tagatud seletuste andmise võimalus (tl 49) ja seda B. Mägi ka kasutas (tl 13, 15). Distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustati talle 20.01.2011 ja pärast seda, 21.01.2011 kirjutas kaebaja veel ka kolmanda seletuskirja, mida samuti on distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja andmisel 26.01.2011 arvesse võetud. Lisaks sellele oli kaebajal võimalik lisaselgitusi esitada vaide- ja kohtumenetluses, kuid ükski neist pole viinud 26.01.
45. a käskkirja tühistamiseni. Seega ei ole õige kaebaja väide, et talle karistuse määramine toimus liiga kiiresti ning pärast distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumist ei saanud ta seepärast täiendavaid selgitusi anda, mistõttu tuleks distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri tühistada.
46. Väited, nagu sunnitaks kinnipeetavaid Viru Vanglas tööle hirmutamise ja sadistlike meetodite abil, on emotsionaalsed ja hinnangulised ning ringkonnakohus jätab need tähelepanuta. Samas nähtub kaebaja vangiregistri väljavõttest, et ta on vanglas töötamisest keeldunud kolmel korral ligikaudu kuu vältel, mis viitab pigem tema soovimatusele vanglas koristajana töötada.
47. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Einar Vene Agu Timmi 6 Maili Lokk