3-12-1083/19

3-12-1083 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2012 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-12-1083 Haldusasi OÜ Grundar Lehtpuu kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada MTA Lääne maksu- ja tollikeskuse 26.04.2012 maksuotsus nr 12.2-3/8431-15; - välja mõista vastustajalt kaebaja poolt kantud menetlukulud. Asja läbivaatamise kuupäev
2. detsember 2012 Menetlusosalised Kaebaja OÜ Grundar Lehtpuu esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind Vastustaja MTA Lääne maksu- ja tollikeskuse esindaja Egert Übner RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata OÜ Grundar Lehtpuu kaebus haldusasjas nr 3-12-1083 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
3. detsembril
4. ASJAOLUD 26.04.2012 MTA Lääne maksu- ja tollikeskuse maksuotsusega nr. 12.2-3/8431-15 määäratati OÜ-le Grundar Lehtpuu tasumiseks käibemaksu summas 10 116.38 eurot (tl 10-19). 25.05.2012 esitas OÜ Grundar Lehtpuu kohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks (tl 6-8). 12.06.2012 määrusega võeti kaebuse menetlusse (tl 34). 11.07.2012 esitas vastustaja seisukohad kaebusele (tl 39-41). 14.09.2012 määrusega lahendati vastustaja 11.07.2012 taotlus (tl 96-97). 31.10.2012 määrusega otustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 99-100). 1 3-12-1083 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja ei nõustu maksuhalduri hinnangute ja seisukohtadega maksuotsuses. Kaebaja väidetel ei saanud ta olla teadlik OÜ Silisek Ehitus ja sellega seotud isikute tegevusest. Analüüsides T. T, M. K´i , R. R´i poolt antud ütlusi nähtub, et nad on tegutsenud ühiselt tööjaotuse alusel, kuid nende seletused ei kinnita, et kaebajaga seotud isikud oleksid teadlikud sellisest tegevusest. R. R kinnitab materjali müümist kaebajale. Tegelikkuses kaup soetati. Kui maksuhaldur on seisukohal, et kaebaja teadis müüja õigusvastasest tegevusest, siis oleks pidanud maksuotsuses viitama sellistele asjaoludele, mille alusel kaebaja oleks pidanud sellised järeldused tegema. Ebaselge on maksuhalduri seisukohta selles osas, kas kaebaja osales maksupettuses. Kaebaja jaoks oli müüja tuvastamises oluline tasumine pangaülekandega, kuna sellisel juhul ei ole võimalik eksida isikus. Kuna vaidlust ei ole selles, et kaebaja on kauba saanud, siis oli ka müüjal huvi raha õigeaegse laekumise vastu õigele isikule. Kui isik tegutseb väidetavalt äriühingu nimel, toob kauba ja laseb ülekande teha panga kaudu, siis tekib ostjal arusaam, et tegemist on müüjaga seotud isikuga. Tegemist on praktikas tavapärase käitumisega ning ostjal ei ole vaja kontollida, kas nimetatud isikul on tööleping või volitused. Sellises olukorras ei oma tähtsust, kes oli kauba vedaja. Kauba vedu on müüja kohustus ja ostjal puudub vajadus vedaja kontrollimiseks. Seetõttu on alusetud maksuhalduri etteheited selle kohta, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid transpordi korraldamise kohta. OÜ Silisek Ehitus majandustegevust vahelao kasutamisel kinnitab A. V. Maksuhalduril oli võimalik nimetatud isiku ütlusi kontrollida. Maksuhaldur ei ole põhjendanud A. V´i seletuse arvestamata jätmist. Seetõttu ei saa väita, et äriühingu nimel esitatud arved on fiktiivsed ning arvel näidatud isik ei ole kauba müüja. Maksuhalduri poolt viidatud puudustest ei saa teha järeldust, et kaebaja osales maksupettuses või oli teadlik müüja õigusvastasest tegevusest. Maksuhaldur on kauba saatelehtede vormistamise osas esile toonud puudused, mis ei tugine seaduse nõuetele ega mingi normi rikkumisele. Viitamine äris tavapärasele hoolsusele ei ole piisav. Kaebaja töötaja M. L koostas uue kauba saatelehe, kuna müüja kogused ei olnud märgitud õigesti ning ta kontrollis kauba kvaliteeti ja koguseid, mis on tavapärane käitumine. Sisuliselt oli tegemist vastuvõtu aktiga. On ebaoluline, kas arvetel ja aktidel langeb puiduliik kokku või mitte, kuna kaebaja soetab ja müüb lehtpuu materjali. Maksuhalduri seisukohad on valed ka tehingute osas OÜ-ga Svingel. Ei ole tõendatud asjaolud selle kohta, et kaebajaga seotud isikud olid teadlikud sellest, et äriühing ei ole tegelik müüja ja seda samadel põhustel, mis on esile toodud seoses OÜ-ga OÜ Silisek Ehitus. Lisaks märgib kaebaja, et on arusaamatu, kuidas kinnitab arvete ebakorrektne koostamine kaebaja poolt saematerjali mittesoetamist äriühingult. Arusaamatu on maksuhalduri järeldus seoses J. K allkirjadega saatelehtedel, kes ise kinnitab, et tegemist on tema allkirjaga, kuid maksuhaldur asub seisukohale, et tegemist ei saa olla nimetatud isiku allkirjaga. Kaebaja esindaja M. L ei saa ega peagi mäletama kõiki tehingu asjaolusid, kuna on seotud mitme erineva ettevõtjaga ning on ebamõistlik eeldada, et ta oskab nimetada kõikide tehingute asjaolusid. J. K seletustest ei sõltu kaebaja maksukohustuste täitmine. J. K on kinnitanud tehingute toimumist kaebajaga ning raha saamist, samuti on kaup reaalselt olemas. Sellises olukorras peaks maksuhaldur esitama reaalsed tõendid kaebaja seotuse kohta maksupettusega. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et kaebaja käitus pahauskselt. Vastustaja kaebust ei tunnista. Kaebus on põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja esindaja M. L väidetel leppis ta tehingute teostamiseks kokku R. R´iga, kuid OÜ Silisek Ehitus juhatuse liikme T. T ja M. K seletuste kohaselt ei ole keegi neist nimetatud iskule volitusi 2 3-12-1083 tehingu teostamiseks andnud. R. R algselt kinnitas, et tal vastavad volitused puudusid, kuid mida hiljem eitas ning selgitas, et tal olid suulised volitused. M. L R. R´ilt mingeid dokumente ei küsinud. Jättes isiku volitused kontrollimata, võttis kaebaja endale riski võimaliku vastutuse korral. Varasemalt oli R. R esindanud OÜ-t Rainert. Kaebaja esindaja M. L seletuse kohaselt ta ei tea, kelle allkirjad on sularaha arvetel ning kes raha vastu võttis. T. T seletuse kohaselt on arvetel tema allkirjad, kuid arvetel märgitud sularahasummat ta saanud ei ole. M. K tõi talle dokumente, mida ta allkirjastas, kuid kaupa ega raha tema näinud ei ole. Fotodel näidatud M. Ld ta näinud ei ole, millest maksuhaldur järeldab, et kaebaja ei ole OÜ-le Silisek Ehitus ehitusmaterjali eest tasunud. Vastustaja ei kahtle kauba olemasolus. Asjaolu, et maksumenetluses seletusi andnud isikud ei viita sellele, et kaebaja oleks olnud teadlik OÜ Silisek õigusvastasest tegevusest, ei tõenda, et kaebaja soetas osaühingult heauskselt saematerjali. A.V kinnitab, et osaühing kasutas OÜ Pinska territooriumi vahelaona. Vastustaja käsitles antud isiku ütlusi paljasõnalistena, kuna puuduvad tõendid, mis seletust kinnitaksid. Kauba saatelehtede näol on tegemist dokumentidega, mis võivad kinnitada kauba saamist. Kaebajale heidetakse ette enda poolt saatelehtede koostamist. Saatelehtedel puuduvad andmed pealelaadmise, vedaja, transpordivahendi, vedaja kohta. Saatelehtedel märgitud kauba nimetused ei vasta arvetel märgitud kauba nimetustele. Vastustaja hinnangul ei saa tavapäraseks lugeda saatelehtede koostamist juba saadud kaubale. Arvete aluseks on samas saatelehed. Koostades saatelehed ise, koostas kaebaja ka ise arved. Kauba kogused oleks saanud parandada ka olemasoleval saatelehel, selleks ei olnud vaja uusi saatelehti koostada. Kui kaebaja oleks täitnud saatelehti sama hoolsalt kui enda poolt kauba saatmisel, saaks maksuhaldur kindlaks teha vedaja ja kauba päritolu. Maksukohustuslane peab olema võimeline esitama tõendeid tehingute reaalse toimumise kohta. Üksnes vormikohased arved ja ülekanded ei ole aluseks sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, puuduvad tõendid, mis kinnitaksid tehingute toimumist. Raamatupidamist tuleb korraldada nii, et oleks võimalik saada kiiresti ülevaade maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest. Järelikult tuleb lisaks raamatupidamise arvestusele korraldada ka maksuarvestust. Äris ei ole tavapärane, et tehingupartnerite tausta ja volitusi ei kontrollita ning ei osata anda konkreetseid selgitusi tehingute kohta. Samuti on tavapäratu müüja nimel kauba saatmise kohta dokumentide koostamine, millele kantud andmed ei ühti arvetel märgitud andmetega, samuti suure summa raha laua peale jätmine veendumata, et müüja selle kätte saab. Asjas tuvastatud asjaolud viitavad sellele, et kaebaja teadis, et arvetel märgitud kaup ei ole soetatud OÜ-lt Silisek Ehitus. Tegelikkusele mittevastavate dokumentide vormistamine saab olla üksnes teadlik tegevus. OÜ Svingel Ehitus osas jääb maksuhaldur eelnevalt avaldatud seisukohtade juurde. Maksukohustuslane ei saa tehingute tõendamisel piirduda vaid formaalsete tõenditega nagu arvete olemasolu ja kauba eest tasumine, kui puuduvad faktilised asjaolud, mis kinnitaksid majandustehingute tegelikku toimumist tehingupoolte vahel. J. K kinnitab oma seletuses, et saatelehtedel on tema allkirjad. Samas kinnitab, et ei olnud saematerjali üleandmise juures, millest vastustaja järeldab, et saatelehed on allkirjastatud tagantjärgi. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja leidis saematerjali müüja, kes ei olnud käibemaksukohustuslane ning seetõttu ei oska OÜ Svingel Ehitus anda konkreetseid ütlusi ega esitada tõendeid saematerjali müügi kohta. Materjalid toodi tegelike müüjate poolt oma transpordiga, mille tõttu ei oska OÜ Svingel Ehitus anda seletusi kauba transpordi kohta. Kaebaja poolt koostatud saatelehed ja võimalik, et ka arve, esitati OÜ-le Svingel Ehitus allkirjastamiseks. Vastustaja hinnangul kasutati sama skeemi ka tehingutes OÜ-ga Silisek Ehitus. Kaebaja teades, et nimetatud äriühingud ei müünud vaidlusalust kaupa, kajastas siiski nende arveid oma maksudeklaratsioonis, sellisel juhul on tegemist ostaja pahausksusega. 3 3-12-1083 KOHTU PÕHJENDUSED PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 37 lg 2 p
5. Kaebus on esitatud 25.05.2012 vastustaja 26.04.2012 haldusaktile. Seega on kaebus esitatud HKMS § 46 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaebaja väidetel ei saanud ta olla teadlik OÜ Silisek Ehitus ja sellega seotud isikute õigusvastasest tegevusest. Kaebaja jaoks oli müüja tuvastamises oluline tasumine pangaülekandega, kuna sellisel juhul ei ole võimalik eksida isikus. Kui isik tegutseb väidetavalt äriühingu nimel, toob kauba ja laseb ülekande teha panga kaudu, siis tekib ostjal arusaam, et tegemist on müüjaga seotud isikuga. Tegemist on praktikas tavapärase käitumisega ning ostjal ei ole vaja kontrollida, kas nimetatud isikul on tööleping või volitused. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et käibemaksukohustuslasest ostja on tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja ning kui ta on sealjuures üles näidanud äris nõutavat ja tavapärast hoolsust müüja tuvastamiseks. Eriti oluline on hoolsusnõuete täitmine käibemaksuarvestuses ja käibemaksu tasumisel seoses müüja isiku tuvastamisega. Seega asjaolust, et müüja/teenuse osutaja ei käitu maksuõigussuhetes õiguspäraselt, ei tulene iseenesest, et ostja/teenuse saaja on käibemaksu maha arvanud alusetult. Hinnates kaebaja väited ja asjas esitatud tõendeid ei selgu, milline tõend kinnitab kaebaja väiteid selle kohta, et tema puhul oli tegemist heauskse ostjaga. M L on OÜ Grundar Lehtpuu juhatuse liikmena andnud seletuse, mille kohaselt teda tegelikult ei huvita, kes toob ja müüb kaupa, mille saab ja edasi müüb. Juhatuse liige arvab, et OÜ Silisek Ehitus nimel tegutses R, kes esitas arved. Kelle allkirjad on arvel, ei tea. Ta ei tea, kes on OÜ Silisek Ehitus juhatuse liige, ei ole temaga kohtunud, kontaktandmeid ei oska öelda. Samuti ei mäleta juhatuse liige kellele on ta tasunud sulraha arvete alusel, märkides seletuses, et oli keegi meesterahvas. Ei tea, kes võttis kontoris laua peal olnud sularaha. Tehingupartnerite tuvastamiseks vaatas naabrinaine Karin arvutist, kas müüja on käibemaksukohustuslane ega ole maksuvõlglane. Isikuid, kes müüsid saematerjali ei tuvastanud, sai saematerjali ja rohkem teda ei huvitanud. Ei tea, kes tõi OÜ Silisek Ehitus nimel saematerjali (tl 44 pöördel, 49, 52, 52 pöördel). Lähtudes kaebaja juhatuse liikme eeltoodud seletustes tehingute kohta kirjeldatud asjaoludest, ei tuvastanud kaebaja vaidlusaluste tehingute teist poolt, millega jättis kindlaks tegemata kauba tegeliku müüja. Seega ei ole kaebaja näidanud üles äris nõutavat hoolsust ning sellest tulenevalt lasub tal kohustus tõendada, et kauba või teenuse müüja on tõepoolest arvel näidatud isik. Maksuotsuse kohaselt tuvastati kaebaja kontrollimisel ajavahemikus mai kuni oktoober 2010, et kaebaja peamiseks tegevuseks oli saematerjali vahendus. Maksumenetluses kogutud tõendite kohaselt vaidlusaluste äriühingutega kirjalikke lepinguid ei sõlmitud. Kaebaja esindaja poolt maksumenetluses antud seletuste kohaselt toimus tehingute sõlmimine suuliselt. Kaebaja raamatupidamise dokumentide hulgas on kajastatud kontrollitaval perioodil OÜ Silisek Ehitus, OÜ Rainert ja OÜ Svingel Ehitus nimel koostatud arveid, mille kohaselt soetas kaebaja haava- ja lepa saematerjali. Arvetel on kajastatud kauba nimetus, kogus, summa. Soetusarvetele lisaks oli koosatud OÜ Silisek nimel saatelehed. Arvete eest tasumine toimus nii pangaülekannete teel kui ka sularahas (tl 10). OÜ Grundar Lehtpuu juhatuse liikme M L seletuse kohaselt sodib ta saematerjali saatelehed täis. Osad saatelehed on ta ümber teinud, kuna need ei olnud korrektselt vormistatud. Saematerjali annavad üle autojuhid. M. L veoki numbreid ei fikseeri, teda tegelikult ei huvita 4 3-12-1083 saematerjali toomisega/veoga seotud asjaolud. Juhatuse liikme jaoks on tema sõnul oluline, et saab saematerjali, mida on võimalik edasi müüa (tl 48, 49). Lähtudes MKS § 150 lg 1 on kaebajal kohustus tõendada vaidlusaluste tehingute toimumist. Õige on kaebaja väide selle kohta, et õigusaktid ei kohusta teda vormistama saatelehti, kuid lähtudes raamatupidamise seaduse § 2 lg 1 on käesoleva seaduse kohaselt raamatupidamiskohustuslane kohustatud raamatupidamist ja finantsaruandlust korraldama. Raamatupidamiskohustuslane ei saa enda raamatupidamise korraldamise puudustes/eksimustes/korraldamata jätmises süüdistada teisi isikuid. Raamatupidamise arvestuses majandustehingute ja vastavate majandustehingutega seotud rahasummade liikumise objektiivne kajastamine on konkreetse raamatupidamiskohustuslase kohustus. Raamatupidamise seaduse § 4 p 1 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Kohtu hinnangul saab tehingute dokumenteerimisel/dokumenteerimata jätmisega tekkinud vead lugeda formaalseteks juhul, kui raamatupidamises olevate andmete, dokumentide alusel on võimalik selgelt tuvastada/vahet teha majandustehingutel ja kontrollida algdokumentide kirjendamist. Kohus nõustub maksuhalduriga selles, kui kaebaja oleks kontrollinud kauba saatelehtede täitmist kaubasaatja ja vedaja poolt ning säilitanud algsed kauba saatelehed, saaks maksuhaldur kindlaks teha vedaja ja kauba päritolu ning konrollida kaebaja väiteid tehingute toimumise kohta. Tulenevalt eeltoodust on kaebaja maksumenetluses esitatud arvete alusel väljamaksed teostanud, kuid ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid arvetel olevate kannete õigsust. Maksuhaldur on maksumenetluses võtnud seletused OÜ-ga Silisek Ehitus seotud isikutelt. OÜ Silisek Ehitus juhatuse liikmed vaidlusaluse ajavahemikul olid M K ja T T (tl 11). M K maksumenetluses antud seletuse kohaselt tegeles äriühing puidu ja saematerjali ostumüügiga. Äriühingus ei olnud ühtegi töötajat. Kaebaja esindaja oli M, kellega sai kokku ja sõlmis kokkuleppeid R. Rl ametlikult volitusi tehingute tegemiseks ei olnud, lihtsalt usaldas teda kokkuleppeid sõlmima. Arved koostas R, mille tema allkirjastas. Juhatuse liige ei tea, kes kellega kokkuleppeid sõlmis, kuid tema kokkuleppeid ei sõlminud. Saematerjali organiseerisid R ja T. T T viis saematerjali oma transporgdiga Tammuru saeveskisse. Saematerjalide transportimise kohta dokumentide koostamise osas seletust anda ei oska. Arvetele kirjutatud andmed sai R ja T T käest. Kirjutas alla saatelethetedele ja arvetele. Arved saatis R meili teel. T T tellis saematerjali veoks autod, tema transporditeenust ei tellinud, oli ainult saematerjali vahendaja. Ei tea, kus elab T T. M K märgib oma seletuses, et soovib T T kätte saada, kuna tal on saematerjali vahendusteenuse eest raha saamata. Kaup pandi peale Pintska Lauavabrikust, mis Te seletuse kohaselt kuulus talle. Saematerjali vedasid erinevad autod. Dokumentatsiooni täitis R, autojuhtidega suhtles T. Transpordi eest arveid ei saanud ega ei tasunud. Saematerjali soetas T (tl 57 pöördel-59). T T oma seletuses M K´i seletust tehingute toimumise asjaolude osas ei kinnita. T T maksumenetluses antud seletuse kohaselt ei ole ta Rga ühtegi asja ajanud, ainult M K´iga. Kuna ta oli pikka aega olnud töötu, siis pakuti talle raha teenimise võimalust, mis seisnes firma ostmises. Pangakaardi andis ta M K´i kätte. Ta andis küll allkirja aktile, kuid tema käes ei ole ühtegi OÜ Silisek Ehitus raamatupidamise dokumenti. Peale äriühingu oma nimele vormistamist kohtus ta M K´iga mõned korrad ja sai tema käest sularaha. Ta andis allkirjad talle toodud paberitele, arvetele puidumaterjalide kohta. T T arvates oli tegu rahapesuga. Tema andis allkirja, kuid midagi tegelikult ei ostetud ning tema oli äriühingusse kaasatud tankistina. Tema ei ole OÜ Silisek Ehitus nimel ühtegi asja ostnud ega müünud ning ei ole enda teada ka kellelegi andnud volitust äriühingu nimel tegutsemiseks. Arvetel on tema allkirjad, kuid arvetel märgitud kaupu ei ole tema näinud. Käis M K´iga ja Rga kaasas Pärnu lähedal saekaatris, täpset asukohta ei tea. Ei ole saanud kaebajalt sularaha arvetel näidatud 5 3-12-1083 summades, vaid andis ainult allkirjad talle näidatud dokumentidele ega tea, kes on koostanud saatelehed ja sularahaorderid ning kes pidas OÜ Siliseks Ehitus raamatupidamist (tl 64 pöördel-65). Asjas on andnud seletuse R R, kelle seletus ei kinnita kummagi juhatuse liikme versiooni tehingute teostamisest äriühingu poolt. R. R´i kinnitusel organiseeris ja müüs tema OÜ Silisek Ehituse nimel kaebajale saematerjali. Tal ei olnud õigust seda tehingut teha, kuna tal ei olnud selleks vastavat volitust. M L ei kontrollinud tema seotust OÜ-ga Silisek Ehitus ega küsinud kunagi ühtegi dokumenti. M. L´d ei huvitanud, kes talle saematerjali müüs. Mõlemad OÜ Silisek Ehitus juhatuse liikmed M. K ja T. T volitasid teda suusõnaliselt tehinguid tegema. Tema tegi raamatupidamist ja esitas käibedeklaratsioone. Kõik dokumendid andis ta üle T T´le. Tema koostas äriühingu nimel arved saematerjalide saatelehtede alusel, mille koostamiseks sai ta andmed M L´lt. Saatelehed viidi Tammurru saeveskisse. Ei tea, kes transportis saematerjali ega seda, kellele andis saatelehed. Ei oska öelda, kust äriühing saematerjali soetas, ei mäleta kellele tasus saematerjali ostmisel. Transporti teostasid suvalised firmad, kelle andmed ta ajalehest leidis. M L maksis T T´le sularahaarvete alusel rahasummad, sularahaorderitel on tema allkiri (tl 67 pöördel-69). Hinnates eelpool nimetatud isikute seletusi, on need omavahel olulises vastuolus OÜ Silisek Ehitus esindajate volituste tegeliku sisu ja tegutsemise osas nii äriühingu esindamisel kui ka tegelikkuses tehinguid teostanud isikute osas. Arvestades nimetatud vastuolusid ning eelpool käsitletud seletustes vaidlusaluste tehingute teostamise asjaolude kohta vastukäivaid seletusi, ei ole leidnud tõendamist kaebaja väited selle kohta, et OÜ Silisek Ehitus nimel koostatud arvete alusel on toimunud arvetel märgitud äriühingu poolt teenuse osutamine. Kaebaja hinnangul tõendab A V´i seletus OÜ Silisek Ehitus majandustegevust. OÜ Pinska juhatuse liige A V´i seletuse kohaselt ei ole OÜ Pinska esitanud arveid OÜ-le Silisek Ehitus, kuid nimetatud äriühing kasutas tasuta äriühingu territooriumi vahelaona 2010 aasta esimesel poolel. Osaühingust teab M K´i (tl 13 pöördel). Kohtu arvates on meelevaldne kaebaja väide selle kohta, et antud seletus tõendab vaidlusaluste arvete vastavust tegelikkusele. Kaebusest ei selgu, milline seos väidetaval vahelao kasutamisel on vaidlusaluste tehingutega. Ka juhul, kui eeldada, et OÜ Pinska ja OÜ Silisek Ehitus vahel oli sõlmitud kokkulepe OÜ Piska territooriumi kasutamise kohta, ei tõenda nimetatud kokkulepe iseenesest OÜ Silisek Ehitus poolt tehingute teostamist kaebajaga. Hinnates äriühingute äriregistri kandes märgitud juhatuse liikmete maksumenetluses antud seletust äriühingu esindamise võimalikkuse osas, eelpool käsitletud seletusi äriühingute nimel tegutsenud isikute ja asjaajamise kohta, saanuks kaebaja maksumenetluses vaidlusaluste tehingute osas tuvastatud asjaoludest teada asjakohase hoolsuskohustuse täitmisel. Järelikult kaebaja pidi teadma, et tegemist pole tegeliku teenuse osutajaga. Kui käibemaksukohustuslane jätab isiku tuvastamise nõude täitmata ega suuda tõendada tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus ning tegelikuks müüjaks loetakse tundmatut kolmandat isikut. Kaebaja hinnangul on maksuhalduri seisukohad valed ka tehingute osas OÜOÜ-ga Svingel. Svingel Ei ole tõendatud, et kaebajaga seotud isikud olid teadlikud sellest, et nimetatud äriühing ei olnud tegelik müüja ja seda samadel põhustel, mis on esile toodud seoses OÜ-ga Silisek Ehitus. Maksuotsuse kohaselt on maksuhaldurile esitatud OÜ-ga Svingel teostatud tehingute kohta arved saematerjali ostmise kohta, millele on lisatud saatelehed. Arved on tasutud sularahas (tl 11). OÜ Grundar Lehtpuu juhatuse liige oma seletuses märgib, tehingutes OÜ-ga Svingel suhtles ta J. K´ga. Ta teadis, et saeveskisse saabuv saematerjali on saadetud OÜ Svingel poolt, kuna J. K helistas talle. Ei tea, kust J. K saematerjali soetas. Ta võttis saemetarjali saeveskis vastu, ei tea millise autoga saematerjal toodi. Saatelehele veoki numbrit märkima ei pea ning see ei olnud ka vajalik teave, samuti ei olnud talle oluline materjali pealelaadmise koht. Teadis, et J. 6 3-12-1083 K oli materjali müüja. Tasus saemeterjali eest J. K´le. Kus raha üleandmine toimus, ei mäleta. Kassaväljamineku orderitel J. K isikut tõendava dokumendi andmete märkimata jätmine, on tema töö puudujääk, kuid ta tunneb nimetatud isikut ammu. Ei tea sularaha üleandmise asjaolude osas seletust anda (tl 49, 52 pöördel). Maksumenetluses on andnud seletuse J. K, kes kinnitab tehingute teostamist OÜ-gu Grundar Lehtpuu esindaja M L´ga. Tehingu toimumise asjaolusid ei mäleta. Kokkulepped sõlmiti suuliselt. Tal oli ajalehes kuulutus ja selle peale tulid pakkumised müügiks. Müüja ise organiseeris transpordi ja viis saematerjali Tammuru platsile. Ei autojuhi, veoki ega transpordi osas seletust anda ei oska, kuna tema neid ei näinud. Saematerjali üleandmise juures ei viibinud, ei tea milline dokument oli saematerjalide viimisel aluseks. Selleks võisid olla saatelehed, mille koostas müüja ja mille alusel kontrolliti üle saematerjali kogus. Saatelehe koostamiseks vajalikud andmed sai müüja J. K käest, kes sai omakorda andmed M L käest. Tasumine toimus sularahas, raha üleandmise asjaolude osas seletust anda ei oska, ega meenu millal allkirjastas kassaväljamineku orderid. J. K ei oska öelda, millistel põhjustel ei ole tal saematerjali ostudokumente ega tea kelle käest võib need dokumendid saada. Äriühingu müüs maha, kuid isiku perekonnanimi ei meenu, kogu äriühingu vara ja dokumendid andis üle uuele omanikule (tl 55 pöördel-56). Maksumenetluses on tuvastatud, et OÜ-l Svingel on esitamata 2010 aasta aruanne, viimased deklaratsioonid on esitatud 2011 aasta veebruari kohta. 2010 aastal tekkinud maksuvõlga äriühing vähendanud ei ole ning alates 07.03.2011 kustutati äriühing maksukohustuslaste registrist (tl 11 pöördel). Hinnates J. K seletust kaebajale müüdud saematerjali hankimise ja saatelehe koostamiseks vajalike andmete saamise kohta ning vaidlusaluste tehingu poolte üldsõnalisi seletusi tehingu teostamise ja saematerjali eest tasumise asjaolude kohta, seavad tehingu poolte poolt antud üldsõnalised seletused kahtluse all tehingu tegeliku toimumise. J. K seletuses ei ole saematerjali hankimise osas viidatud ühelegi konkreetsele isikule ega kirjeldatud ühtegi tehingut, mida oleks võimalik kontrollida. Samuti ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid J. K väiteid OÜ Svingel poolt saematerjali hankimise ja selle eest tasumise kohta. Kauba saatelehtede täitmise vajalikkuse kohta on kohus andnud seisukoha eelnevalt ning ei pea vajalikuks seda korrata. Kuna asjas esitatud tõenditega ei ole võimalik tuvastada tegelikke saematerjali müüjaid, tuleb vaidlusaluste tehingute tegelikuks müüjaks lugeda tundmatut kolmandat isikut. Lähtudes eeltoodust ei suutnud kaebaja vaidlusaluste tehingute osas tõendada tehingu tegelikku teist poolt ning seetõttu puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus. KMS § 31 lg 1 kohaselt saab teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaksu maha arvata käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Arvestades eelpool tuvastatud asjaolusid ei ole leidnud tõendamist kaebaja väited selle kohta, et OÜ Silisek Ehitus ja OÜ Svingel nimel koostatud arvete alusel on toimunud arvetel märgitud äriühingult kauba ostmine. Seega ei ole vaidlusaluste arvete puhul tegemist nõuetekohaste arvetega KMS § 37 mõttes. Kui käibemaksukohustuslane jätab isiku tuvastamise nõude täitmata ega suuda tõendada tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus ning tegelikuks müüjaks loetakse tundmatut kolmandat isikut. Tulenevalt eeltoodust, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei tuvastanud kohus selliseid vormi- ja menetlusnõuete rikkumist, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole. 7 3-12-1083 Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Annika Vendik Kohtunik 8