3-11-354/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi

1. detsember 2012, Tartu 3-11-354 Tõnu Kelu kaebus Viru Vangla ametniku tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 31.10.
2. a otsus Tõnu Kelu apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Tõnu Kelu Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 31.10.
3. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
4. jaanuarini
5. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Vanglas toimusid 01.08.2008
7. hoone esimesel korrusel 14 sektsioonis rahutused, kus kinnipeetavad keeldusid minemast kambritesse. Olukorra lahendamiseks kasutasid vanglaametnikud jõudu ja erivahendeid (kumminuia). Kumminuiahoobi sai ka T. Kelu. Distsiplinaarjuurdluse tulemusena 21.08.2008 tuvastati, et erivahendeid kasutati õigusvastaselt.
8. T. Kelu esitas 08.12.2010 Viru Vanglale taotluse nr 6-14/46382-1 mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 17 300 krooni. Valvur lõi 01.08.2008 kaebajat alusetult kumminuiaga, tekitades sellega füüsilist valu, mistõttu kaebajal tekkis hirm vanglateenistujate suhtes.
9. Viru Vangla 26.01.
10. a vastusega nr 6-14/46382-1 jäeti T. Kelu taotlus kahju hüvitamiseks rahuldamata.
11. T. Kelu esitas 08.02.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla ametniku tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebajal tekkisid seoses vanglaametniku H. K. poolt alusetu kumminuia kasutamisega punetus paremal jalal ning tugev punetus ja verevalum paremal käel. Selle teoga põhjustas valvur tahtlikult kaebajale füüsilist valu, alandas tema inimväärikust ning põhjustas hirmu ja usaldamatust vanglaametnike suhtes. HALDUSKOHTU LAHEND
12. Tartu Halduskohtu 31.10.
13. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestatakse süü vormi ja raskust. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 701 lg 2 p 1 kohaselt kuulub kumminui vangla relvastuse hulka. Kuivõrd kumminuia kasutamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, siis on kumminuia kui teenistusrelva kasutamine õigustatud üksnes äärmuslikel juhtudel. Käesoleval juhul puudus kaebaja suhtes kumminuia kasutamiseks õiguslik alus. Vangla tunnistas, et kaebaja suhtes kasutati õigusliku aluseta füüsilist jõudu ja sellele vanglaametnikule määrati distsiplinaarkaristus. Tegemist oli vangla õigusvastase käitumisega ja kaebajale tekitati tervisekahjustus. Seega on tuvastatud põhjuslik seoses õigusvastase toimingu ja tekitatud kahju vahel. Õigusliku aluseta kumminuia kasutamine on õigusvastane ja selle kohaldamisest tulenevalt on tuvastatud ka mittevaralise kahju tekkimine. Tegemist on rikkumisega, mille raskus õigustab mittevaralise kahju hüvitamist, kuid kahjunõude rahuldamine ei tohi viia kaebajat alusetu rikastumiseni, so olukorrani, kus kaebaja oleks pärast kahju hüvitamist majanduslikult paremas olukorras, kui ilma kahju tekitamiseta. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et vanglaametnik oleks enne kumminuia kasutusse võtmist kinnipeetavaid hoiatanud ja neil oleks olnud võimalik vältida kahju tekkimist. Samuti ei provotseerinud kinnipeetavad vanglaametnikku. Põhjendatud on mittevaralise kahju hüvitamine 20 euro suuruses summas. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
14. T. Kelu esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse osaliselt tühistada ja kaebuse rahuldamata jäänud osas rahuldada. Kaebaja nõustub kohtu põhjendustega, kuid 20 eurone hüvitis ei ole piisav kaebajale tekitatud kahju eest. Kaebaja ei soovi käesoleva kohtuvaidlusega rikastuda, sest väljamõistetud summa saadetakse kohtutäiturile. Siiski on eelpoolnimetatud summa naeruväärne hüvitis selle eest, et kaebajale tekitati füüsilist valu mitmete kumminuia hoopidega.
15. Viru Vangla palub jätta T. Kelu apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei ole aluseks kohtuotsuses toodud põhjenduste ümberhindamisele. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud vanglas julgeoleku tagamiseks alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vanglateenistuse ametnike poolt kinnipeetavatele antud korraldus minna kambrisse ei olnud ilmselgelt tühine korraldus ja kaebaja oli kohustatud ametnike korduvalt antud korraldusele alluma. Kui kaebaja oleks allunud korraldusele ja läinud kambrisse, siis oleks ta saanud tekkinud kahju vältida. Vanglateenistuse ametnik kasutas küll põhjendamatult erivahendit, aga juhtum leidis siiski aset tingituna kaebaja negatiivsest käitumisest ja allumatusest. Käesoleval juhul on kaebajale põhjustatud füüsilist valu, mille alusetu tekitamine võib olla kahtlemata ka inimväärikust alandav. Samas on kaebajale piisav 20 euro suurune hüvitis ning hüvitise suurendamine ei ole põhjendatud, kuna kaebajale ei ole tekkinud püsivaid tervisekahjustusi ja vastustaja on kaebaja ees varasemalt ka vabandanud. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 31.10.
17. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
18. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud halduskohtu poolt tuvastatut, et kaebaja suhtes kasutati õigusvastaselt kumminuia ja seoses sellega tekitati kaebajale füüsilist valu. Samas leiab kaebaja, et halduskohtu poolt tema kasuks välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitis ei ole piisav ja kaebaja soovib saada suuremat hüvitist. Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses väitnud, et teda löödi mitu korda kumminuiaga ning selle tagajärjel tekkis tal punetus paremal jalal ning tugev punetus ja verevalum paremal käel. Samas ei ole kaebaja taolised väited kooskõlas asjas kogutud teiste materjalidega. Samal päeval teostas medõde G. P. kaebajale arstliku läbivaatuse ning tuvastas üksnes kaebaja parema käevarre punetuse (tl 32). Mingeid muid vigastusi ei ole kaebajal tuvastatud ning seega ei vasta tõele kaebaja väited temal kumminuia ebaseadusliku kasutamise tagajärjel esinenud teiste kehavigastuste kohta. Ringkonnakohus nõustub sellega, et ebaseadusliku kumminuia kasutamisega tekitati kaebajale füüsilist valu, mida võib RVastS mõistes pidada ka tervise kahjustamiseks. Seega esineb RVastS § 9 lg 1 ettenähtud asjaolu, mille alusel on kaebajal õigus nõuda talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Samas on halduskohus õigesti leidnud, et arvestades kaebajale tekitatud kahju ulatust, ei ole põhjendatud kaebajale suurema mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine, kui seda on 20 eurot. Ka kaebaja apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud selliseid asjaolusid, mis tingiksid tema kasuks väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurendamist. Samuti ei kaasnenud vastustaja õigusvastase tegevusega kaebajale ka mingeid muid kahjulikke tagajärgi, so muid terviseprobleeme kuna vastustaja õiendi kohaselt ei ole kaebaja pöördunud pärast 01.
19. 2008 sellesisuliste kaebustega vangla meditsiiniosakonna poole (tl 42). Einar Vene Maili Lokk 3 Agu Timmi