← Eesti

3-11-2014/41

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Kaire Pikamäe, liikmed Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 12.06.2012. a, Tallinn Haldusasja

) §-s 11 sätestatu mõistes avalikes huvides heategevuslik abivajajate toetamine.

  1. PMTK 14.03.2011 otsusega nr 12.2-6/95 otsustati esitada Vabariigi Valitsusele ettepanek SA Arstide Täienduskoolituse Fond mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirjast kustutamiseks alates 01.07.
  2. Otsuse põhjenduste kohaselt ei vasta sihtasutuse tegevus käesoleval ajal

§ 11

lg 2 p-s 2 sätestatud nõuetele ning esinevad sama paragrahvi lg 4 p-s 8 nimetatud asjaolud, mis välistavad sihtasutuse jätkuvalt nimekirjas püsimise. 06.04.2011 esitas sihtasutus PMTK 14.03.2011 otsuse peale vaide, mis rahuldati MTA 06.05.2011 vaideotsusega nr 6.1/185-

  1. MTA tunnistas vaideotsusega PMTK 14.03.2011 otsuse nr 12.2-6/95 kehtetuks ning saatis asja PMTK-le uuesti otsustamiseks.
  2. PMTK 18.05.2011 otsusega nr 12.2-6/95-1 otsustati esitada ettepanek SA Arstide Täienduskoolituse Fond mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirjast kustutamiseks alates 01.07.
  3. Otsuse põhjendused: 1) sihtasutuse tegevus ei vasta

§ 11

lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud nõuetele ning esinevad lg 4 p-des 4 ja 8 nimetatud asjaolud. Tulenevalt sihtasutuse põhikirja p-st 5 ei tegutse sihtasutus avalikes huvides, vaid selle tegevus on suunatud arstide erialase täiendkoolituse arendamisele ja arstide erialase ümberõppe toetamisele, mis põhikirja p 6.1 kohaselt avaldub stipendiumide määramises arstide ümberõppe ja täiendkoolituse toetamiseks. Seega ei vasta sihtasutuse tegevus

§ 11

lg 2 p-s 1 sätestatud nõudele; 2) sihtasutuse poolt arstide erialase täienduskoolituse arendamine ja arstide erialase ümberõppe toetamine on mõeldud ja suunatud sihtrühmale, kes muu ühiskonna kui tervikuga võrreldes ei ole ebasoodsamas olukorras ja kellegi heategevuslikku toetamist

§ 11lg 2 p 2 mõistes ei avaldu.

Ühe kutseala esindajate erialaste koolituste ja ümberõppe toetamine ei ole heategevus, mistõttu puudub sihtasutusel heategevuslikku toetamist vajav sihtrühm; 3) äriregistri teabesüsteemi andmetel on sihtasutuse põhitegevusalaks muude kutseorganisatsioonide tegevus. Sihtasutuse tegevus on seotud arstide kui kitsalt piiritletud sihtrühma kutsealase tegevuse toimetamisega, mis väljendub neile kutsealaste oskuste, nagu ümberõppe ja erialase koolituse võimaldamises stipendiumide eraldamise näol, mis on vastuolus

§ 11lg 4 p-s 4 sätestatuga.

Eeltoodud tegevust kinnitab ka sihtasutuse majandusaasta aruannetes kajastatu, sest sihtasutuse kogu tegevus seisneb kitsalt piiritletud sihtrühmale stipendiumide määramises ja maksmises, mida

  1. aastal määrati summas 195 000 krooni ja
  2. aastal summas 203 000 krooni; 4) sihtasutuse põhikirjast nähtub, et see on kinnitatud sihtasutuse asutaja ja ametiühinguna tegutseva EAL poolt, millest võib järeldada, et sihtasutus tegutseb asutaja kontrolli all. Lähtuvalt äriregistri teabesüsteemi andmetest on sihtasutus kutseorganisatsioon, kelle põhikirjalisteks eesmärkideks on arstide töö- ja kutsealaste, majanduslike ja sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine. Sihtasutuse põhikirja kohaselt on kogu tegevus seotud ühe kutseala esindajatega, kelleks on arstid. Seega ilmnevad

§ 11

lg 4 p-s 8 nimetatud asjaolud, mis välistavad sihtasutuse jätkuvalt nimekirjas püsimise; 5) sihtasutus kuulutas välja stipendiumikonkursi arstide erialaseks täienduskoolituseks 2011. aasta teisel poolaastal. Taotleja poolt taotluse vormile kantavate andmete kogumis on ette nähtud andmed selle kohta, millise EAL piirkondliku liidu koosseisu stipendiumi saaja kuulub. Sellest võib järeldada, et stipendiumi taotlejate ring on piiratud ametiühingu liikmetega, mis kinnitab asjaolu, et sihtasutus tegutseb piiratud isikute ringi huvides. Kuivõrd stipendiumide arvu määrab sihtasutuse nõukogu, stipendiaadid on kohustatud läbitud koolituse 2

(8)3-11-2014 teemadel avaldama erialast teavet sisaldava artikli Celsius Healthcare OÜ poolt välja antavas ajakirjas Eesti Arst ning Celsius Healthcare OÜ on üheks sihtasutuse toetajaks, on maksuhaldur veendunud, et stipendiumide määramine ei toimu avaliku konkursi alusel, vaid asutaja ja annetajate poolt reguleeritud reeglite kohaselt, mis on juba põhikirjas fikseeritud.
  1. SA Arstide Täienduskoolituse Fond esitas PMTK 18.05.2011 otsuse peale vaide, mis jäeti MTA 14.07.2011 vaideotsusega nr 6-1/349-2 rahuldamata.
  2. SA Arstide Täienduskoolituse Fond esitas 16.08.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 18.05.2011 otsuse nr 12.2-6/95-1 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused: 1) sihtasutus tegutseb avalikes huvides ja on heategevuslik. Oma eesmärkide saavutamiseks määrab sihtasutus stipendiume arstide ümberõppe ja täienduskoolituse toetamiseks; algatab Eesti meditsiinikultuuri arengu seisukohalt olulisi projekte ja osaleb nende finantseerimisel; tegutseb heategevuslikult, mis tähendab, et ta pakub arstidele ja meditsiinitöötajatele kaupa või teenust peamiselt tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil või maksab neile toetust. Sihtasutuse eesmärgiks on seega laiemalt Eesti elanikele kvaliteetse ravi tagamine. Erialase täienduskoolitusega hoiavad arstid ennast kursis arstiteaduse arenguga, õpivad tundma ja omandavad uusi ravivõtteid. Seega tuleb arstide erialase täienduskoolituse toetamist pidada mitte ainult arstide, vaid ka patsientide huvides tegutsemiseks; 2) täiendkoolitus on kohustuslik tulenevalt sotsiaalministri 15.12.2004 määruse nr 128 „Tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamise nõuded” § 8 lg-st
  3. Alates aastast 2003 on sihtasutus maksnud stipendiume arstide erialaseks täienduskoolituseks 165 korral kogusummas ca 1,34 miljonit krooni (ca 85 339 eurot). Tegemist on ühiskonnale olulise tegevusega olukorras, kus riik on teinud täienduskoolituse arstidele kohustuslikuks, kuid riigipoolne toetus sisuliselt puudub; 3) kuni
  4. aasta detsembrini, st ligi 9 aasta vältel ei tõstatanud MTA kordagi küsimusi seoses sihtasutuse tegevusega ning kuulumisega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja. Sihtasutuse põhikirjaline tegevus ei ole seejuures nimetatud aastate jooksul muutunud. Võrreldes kehtiva

-ga sätestas täpselt samad nõuded sihtasutuste kohta

§ 11

. Sihtasutusele tehtud hoiatusest ei selgu, milliseid puudusi kohustas PMTK hiljemalt 15.01.2011 kõrvaldama. Sihtasutuse 17.01.2011 vastuses tõstatatud küsimustele PMTK sisuliselt ei vastanud. Sihtasutustele tehtavate annetuste ja väljamakstavate stipendiumide maksustamine tulumaksuga kutsub esile olukorra, kus annetajatel pole majanduslikult mõistlik annetusi teha, seega annetatavad summad vähenevad. Samuti tuleks stipendiumide väljamaksmisel tasuda tulumaksu, mis vähendaks nende suurust; 4) vaidlustatud otsuses puuduvad sisuliselt asjakohased põhjendused, vastustaja tehtud järeldused on meelevaldsed ega tulene tegelikest faktilistest asjaoludest. Otsus on motiveerimata ning ei vasta seega haldusaktile esitatud nõuetele. Käesoleval juhul peaksid sihtasutuse nimekirjast kustutamiseks esinema kõik

§ 11

lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg 4 pdes 4 ja 8 sätestatud tingimused: sihtasutus tegutseb tegelikkuses erahuvides; sihtasutus tegutseb tegelikkuses kasumit taotleval viisil; sihtasutus tegutseb tegelikkuses asutaja või annetaja kauba või teenuse reklaamimise või sihtrühma kuuluva isiku kutsealase tegevuse või ettevõtluse soodustamisega; sihtasutus on tegelikkuses kutseorganisatsioon, ettevõtluse toetamise organisatsioon, ametiühing või poliitiline ühendus. Samas ei ole otsuses välja toodud ühtegi asjaolu ega tõendit, millest nähtuks sihtasutuse tegevuse mittevastavus eelviidatud sätete nõuetele või sätetes toodud asjaolu esinemine; 5) PMTK definitsioon avalikes huvides tegutsemisele ei tulene ühestki õigusaktist. Otsuses puudub motiveeritud selgitus, mida tähendab PMTK tõlgendusel „märkimisväärse kasu toomine üldsusele tervikuna”. Samas toimub arstide täiendkoolitamine kogu Eesti ühiskonna huvides, mitte arstide erahuvides. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 5 lg-st 2 nähtub selgelt, et avaliku teenuse all peetakse muuhulgas silmas ka tervishoiuteenuse osutamist. 3

(8)3-11-2014 Tervishoiuteenuse avalik olemus tuleneb ka põhiseaduse (PS) §-st
  1. Samuti hädaolukorra seaduse (HOS) § 34 lg 4 p-dest 1 ja 2 ning § 37 lg-st
  2. Seega on olnud seadusandja sooviks mõista tervishoiuteenuse osutamist avalike ülesannete täitmisena; 6) on arusaamatu, millisel õiguslikul alusel on vastustaja sisustanud heategevuse mõiste.

§ 11

lg 2 punkt 2 defineerib üheselt, mida seadusandja on pidanud silmas tingimusega „heategevuslik” – st pakub sihtrühmale, mille toetamine tuleneb tema põhikirjast, kaupa või teenust peamiselt tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil või maksab sihtrühma kuuluvatele isikutele toetust; 7) vaidlustatud otsusest ei ilmne, millisel alusel vastustaja leiab, et sihtasutuse tegevuses väljenduvad kutseorganisatsiooni tunnused. Asjaolu, et sihtasutuse asutajaks on ametiühing EAL, ei puutu käesoleval juhul asjasse. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, st iseseisev õigussubjekt, kes omab tsiviilõigusi- ja kohustusi. Stipendiumi saajate ring ei ole piiratud üksnes EAL liikmetega. Stipendiumit on õigus taotleda Eestis töötavatel arstidel. EAL-i ei kuulu kõik Eestis töötavad arstid. PMTK viide taotluse vormile on asjakohatu, kuna viidatud andmed tuleb esitada juhul, kui taotluse esitab EAL liige, kuid see ei tõenda, et EAL väline arst ei saaks taotlust esitada ega stipendiumi saada. Sihtasutus kinnitab, et EAL mittekuuluvad arstid on stipendiume taotlenud ning neid ka saanud. Kõikide konkursside kohta on avaldatud teade ajalehes Postimees ja EAL veebilehel; 8) arusaamatuks jääb otsusest nähtuv viide ajakirja Eesti Arst väljaandjale Celsius Healthcare OÜ-le, kes on tõepoolest 2008. aastal teinud sihtasutusele annetuse. Asjaolu, et arstidstipendiaadid peavad erialaajakirjas avaldama artikleid, ei ole vastuolus

-ga, Vabariigi Valitsuse 20.06.2000 määruse nr 196 „Õppe- ja teadustööks ning loominguliseks ja sporditegevuseks antavate stipendiumide tulumaksust vabastamise tingimused” ega muude õigusaktidega.

  1. PMTK palus jätta SA Arstide Täienduskoolituse Fond kaebus rahuldamata.
  2. Tallinna Halduskohtu 12.12.2011 otsusega jäeti SA Arstide Täienduskoolituse Fond kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1)

§ 11

mõttes on avaliku huvi mõiste kitsendatud

§ 11

lg 4 p-ga 8, mille kohaselt ei kanta nimekirja kutseorganisatsiooni, poliitilist ühingut, ettevõtlust edendavat organisatsiooni ja ametiühingut, kuigi nende ühingute tegevuses võib leida teatud avalikust huvist kantud jooni; 2)

§ 11lg-s 2 sätestatud kriteeriumid on haldusorganile kohustuslikud.

Haldusorgan ei saa kaalutlusõiguse alusel leida, et ühing nõutava asjaolu puudumise korral kas nimekirja kanda või asjaolu olemasolu korral nimekirjast välja jätta; 3) avalik huvi ja heategevus on määratlemata õigusmõisted, st määratletavad peamiselt läbi konkreetse konteksti, kus nad esinevad. Haldusorgani volitused mõistete määratlemisel on sisuliselt sarnased otsustusdiskretsiooni teostamisele, kuna haldusorgan peab ratsionaalselt põhjendama, miks ta mõistet just nii on sisustanud, hoidudes seejuures võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest. Haldusorgani põhjendused avalikes huvides tegutsemise määratlemisel on vaidlustatud otsuses piisavalt põhjendatud, ratsionaalsed ja kontrollitavad. Kaebaja etteheide, et seejuures on tegutsetud omavoliliselt, kuna ühestki õigusaktist ei tulene avaliku huvi mõiste definitsiooni, ei ole asjakohane, kuna avaliku huvi mõiste tunnuste loetelu on lai ja ajas muutuv, mistõttu selle ammendav defineerimine on võimatu. Kuivõrd seadusandja ei ole

§-s 11 avaliku huvi määraltemisel juhtnööre andnud, ongi mõiste sisustamine haldusorgani pädevuses; 4) laias tähenduses on kogu üldsuse huvides igasuguste elualade teenusekvaliteedi paranemine. Nii peaks avalikust huvist kantuks lugema ka tervishoidu ja üldse kõikvõimalikke inimestele hädavajalikke teenuseid. Lisaks on kogu nn kolmas sektor (erinevad kasu 4

(8)3-11-2014 mittetaotlevad ühingud) riigi korralduses tähtsal kohal ja osutab sisuliselt riigivõimule kaasabi, tegeledes reeglina mingite huvigruppide elu- või tegutsemisjärje edendamisega, mis on lõppkokkuvõttes kasulik kogu ühiskonnale. Ilmselgelt ei ole aga

§ 11

mõttes avaliku huvi määratlus nii lai, kuna vastasel juhul peaksid vastavasse soodusnimekirja kuuluma praktiliselt kõik mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes ei ole otsesõnu poliitilised ühendused või kutseorganisatsioonid. Kuna avaliku huvi mõiste on vastavalt vajadusele määratletav kas laialt või kitsamalt, ei ole võimalik vastustajale ette heita kitsama määratluse eelistamist; 5) vastustaja ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, mis nähtub asjatundjate komisjoni 22.02.2011 koosoleku protokollist. Nimetatud protokolli kohaselt on jäetud nimekirja kandmata, tehtud ettepanek nimekirjast kustutamiseks või tehtud hoiatus nimekirjast kustutamise kohta sihtasutustele ja MTÜ-dele, kes tegelevad nii kultuuri, puuetega inimeste toetamisega, erinevad kutseorganisatsioonid ja kõikvõimalikud ühiskonnaelu edendavad organisatsioonid. Kuigi need on laiemas mõttes ühiskonnaelu edendavad ja riik soosib nende tegevust, ei ole nad heategevusega tegelevad

§ 11

mõttes, kuna reeglina saavad nende tegevusest tulu nende endi liikmed või nendega seotud isikud; 6) heategevuslikkus tähendab vabatahtlikku tegevust teiste inimeste heaolu parandamiseks. Need teised isikud on heategijaga võrreldes mõnevõrra nõrgemas positsioonis, mistõttu nad vajavad kaitset või vähemalt abi, mida heategija oma parema heaolu tõttu neile võimaldada saab. Enda positsioonikaaslaste abistamist ei saa pidada heategevuseks. Oluline on ka see, et isik, kellele heategevuse raames teatud hüve antakse, ei ole kohustatud mingiks vastusoorituseks, vastasel juhul tekiks nö lepinguline sponsorlussuhe. Käesoleval juhul aga pidid stipendiumi saanud arstid tegema selle eest teatud vastusooritusi; 7) maksuhaldur on jõudnud põhjendatult järeldusele, et sisuliselt on SA Arstide Täienduskoolituse Fond näol tegemist kutseorganisatsiooniga. Sihtasutusest kasusaajaiks on Eestis tegutsevad arstid ja sihtasutuse asutaja on EAL. Asjaolu, et stipendiaatideks võivad olla ka arstid, kes ei kuulu EAL-i, ei ole määrav, kuna vaidlust ei ole selles, et edendatakse Eesti arstide erialaseid teadmisi. Seega on tegemist organisatsiooniga, mis edendab konkreetse elukutse esindajate kutseoskusi; 8) kuigi sihtasutuse tegevus on arstidele vajalik ja ühiskonnas tunnustatud, ei tähenda see, et neile peaks saama teha annetusi tulumaksuvabalt. Teatud hetkel soodustuste adressaatide nimekirja kärpimist esmalt seadusemuudatuse ja hiljem seda rakendama asumisega ei tule võtta riigi silmis ebasoosingusse langemisena, vaid nn majanduslanguse aastatel on erinevatest maksusoodustustest jäänud ilma või on neid vähendatud väga paljudel ühiskonnaliikmetel. See on riigi poliitiline otsustus ja kui seejuures ei rikuta haldusmenetluse üldpõhimõtteid, õiguspärase ootuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet, ei ole tehtud otsustused õigusvastased; 9) Vabariigi Valitsuse määruse nr 279 § 5 lg 1 kohaselt tuleb ühingule enne nende soodusnimekirjast kustutamist saata hoiatus, milles antakse võimalus puuduste kõrvaldamiseks. Käesoleval juhul on vastustaja seda küll teinud, kuid antud juhul ei olnud puudused olemuslikult üldse kõrvaldatavad; 10) kuigi sotsiaalministri 15.12.2004 määruse nr 128 „Tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamise nõuded” § 8 lg-st 2 tulenevalt on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud tagama tervishoiutöötajate arendamiseks ja pädevuse tõstmiseks tervishoiutöötajate igaaastase koolitamise, ei pane see iseenesest sihtasutusele kohustust täita seda kohustust haiglate, polikliinikute jm tervishoiuteenuse osutajate eest. Seega ei tulene sellest maksuhaldurile kohustust tagada sihtasutusele

§ 11rakendusala vastaselt tulumaksuvabade annetuste saamine. 5

(8)3-11-2014 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 9. SA Arstide Täienduskoolituse Fond apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus, rahuldada uue otsusega kaebus ning jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused, kordamata esimese astme kohtus esitatud seisukohti: 1) halduskohtu otsus on põhjendamata ega tugine asjas esitatud ja kogutud tõenditel. Otsusest ei nähtu, et kohus oleks asunud ise analüüsima, kas sihtasutus tegutseb avalikes huvides ning on heategevuslik

§ 11mõttes.

Otsusest ei nähtu ka kohtu asjakohased põhjendused, kas sihtasutus on kutseorganisatsioon ning kas tegutsetakse sihtrühma kuuluva isiku kutsealase tegevuse või ettevõtluse soodustamisega. Halduskohus on küll märkinud, et kohus saab kontrollida, kas haldusorgani põhjendused avaliku huvi ja heategevuse mõistete sisustamisel on veenvad, kas on arvestatud kõikide oluliste asjaoludega ning ega ole rikutud võrdse kohtlemise ja õiguse muid põhimõtteid. Samas ei ole halduskohus seda otsuses teinud. Seega on otsuses täitmata kõik HKMS § 19 lg-s 6 sätestatud kohtu kohustused; 2)

§ 11

mõttele ei vasta kohtu seisukoht, et vastustaja võib määratleda avaliku huvi mõistet nii kitsalt või laialt kui vajalik ning et see on üksnes vastustaja pädevuses. Olukorras, kus vastustaja huvi on koguda rohkem makse, on selge, et vastustaja tegevus on suunatud sellele, et kõrvaldada olemasolevast nimekirjast võimalikult palju ühinguid. Sellisel juhul eeldab nimekirjas püsimiseks olulise mõiste sisustamine kohtu põhjalikku kontrolli; 3) kohtuotsuses puudub võrdse kohtlemise põhimõtte kontroll. Asjaoluga, et asjatundjate komisjoni 22.02.2011 koosoleku protokollist nähtuvad erinevate tegevuste ja eesmärkidega ühingud ja sihtasutused, ei saa põhjendada seda, et võrdse kohtlemise põhimõtet on järgitud; 4) kuivõrd kohus on sisuliselt nõustunud vastustaja tõlgendusega avalikes huvides tegutsemisest, on kohus järelikult nõustunud vastustaja seisukohaga vaidlustatud 18.05.2011 otsuses, mille kohaselt avalikes huvides tegutsemine tähendab, et mittetulundusühing, sihtasutus või usuline ühendus toob märkimisväärset kasu üldsusele tervikuna. Vastustaja seisukohast saab järeldada, et Eesti arstide koolitamine, mis võimaldab arstidel täienduskoolituse kaudu tõsta erialast kvalifikatsiooni, ei too üldsusele märkimisväärset kasu. Sellist põhimõttelist avaldust tuleks vastustaja poolt põhjalikult motiveerida. Seda pole teinud vastustaja ega kohus. Lisaks on kohus jätnud tähelepanuta sihtasutuse poolt kaebuses esitatud väite, mille kohaselt otsuses puudub motiveeritud selgitus, mida tähendab PMTK tõlgendusel „märkimisväärse kasu toomine üldsusele tervikuna“; 5) ka heategevuse mõiste puhul on kohus jätnud analüüsimata ja põhjendamata, kas sihtasutuse tegevus on kooskõlas

§ 11lg 1 p-s 2 sätestatuga.

Kohtuotsusest ei selgu, kas ja millistel põhjendustel nõustub kohus vastustaja määratlusega heategevusest.

§ 11

lg 1 p 2 sätestab sõnaselgelt, mida on seadusandja pidanud silmas heategevuse mõistega. Sihtasutuse tegevus ei ole seaduses sätestatuga vastuolus, kuna sihtasutuse tegevus on suunatud põhikirjas sätestatud sihtrühmale – arstidele – erialase täiendõppe korraldamisele ning selle kaudu Eesti elanikele kvaliteetse arstiabi tagamisele. Asjakohatu on kohtu väide, nagu tekkinuks stipendiumi saanud arstide ja sihtasutuse vahel lepinguline sponsorlussuhe. Asjaolu, et arstid-stipendiaadid peavad erialaajakirjas avaldama artikleid, ei ole vastuolus

-ga ega selles sätestatud heategevuse mõistega. Tegemist on loomuliku osaga stipendiumide määramise protsessis, kus arstid tutvustavad oma saadud teadmisi laiemalt ning annavad sellega oma panuse paremale arstiabile; 6) kohtu põhjendus sellest, et kaebaja näol on tegemist kutseorganisatsiooniga, ei tugine seadusel ning kohus on tegelikkuses jätnud põhjendamata, millistel alustel ta sellisele seisukohale jõudis. Selliseks aluseks ei saa olla asjaolu, et sihtasutuse asutaja on EAL ning et stipendiume makstakse Eestis tegutsevatele arstidele; 7) arvestades kohtuotsuses toodud kohtu seisukohti tervikuna, saab järeldada, et kui riik on 6

(8)3-11-2014 pidanud vajalikuks maksusoodustuste vähendamist ning maksutulude suurendamist, võib maksuhaldur asuda sisustama maksuseadustes sätestatud mõisteid hetkel aktuaalsele poliitilisele otsustusele vastavalt. Ka sellisel juhul on kohtu roll haldusorgani tegevuse kontrollimisel, sh määratlemata õigusmõistete sisustamise ja põhjendamise osas suur; 8) kohus selgitas, et vastustaja andis 20.12.2010 hoiatuses küll võimaluse puuduste kõrvaldamiseks, ent käesoleval juhul ei ole puudused olemuslikult üldse kõrvaldatavad. Sellisel juhul jääb apellandile arusaamatuks, miks on haldusorganil üldse vajalik selliseid dokumente välja saata. Asjakohane ei ole kohtu selgitus, et tegemist on omapoolsete seisukohtade andmise õigusega ühingule, kus saaks selgitada, miks nende arvates nad siiski nimekirja jääma peaks, kuna hoiatus sisaldab sõnaselgelt kohustust kõrvaldada puudused konkreetseks tähtajaks; 9) asjakohatu on kohtu märkus selle kohta, et sihtasutusel ei ole kohustust täita erialakoolituste kohustust haiglate, polikliinikute jm tervishoiuteenuse osutajate eest. Sihtasutus ei ole väitnud, et maksuhaldur oleks kohustatud tagama talle tulumaksuvabade annetuste saamise, vaid et maksuhaldur järgiks oma tegevuses seadust. Eesti arstide täienduskoolitamise mahtu ei ole võimalik vähendada.
  1. PMTK palub jätta esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata, esitades sellele järgmised vastuväited. Maksuhaldur nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning leiab, et apellatsioonkaebuses tehtud etteheited on põhjendamatud. RINGKONNAKOHTU PÕHENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maksuhaldurile, et halduskohtu otsus on piisavalt põhjendatud. Halduskohtu argumentatsioon on jälgitav ning arusaadav ning apellatsioonkaebuses esile toodud etteheited ei ole õigustatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Täiendavalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
  3. Kaebajale hoiatuse tegemisega seonduv ei ole käesoleva asja sisulise lahendamise seisukohast oluline. Asjaolud, kas hoiatuse tegemine oli vajalik ning kas hoiatuses antud võimalus puudusi kõrvaldada oli reaalne, ei mõjuta vaidlustatud otsuse materiaalset õiguspärasust.
  4. Halduskohus on määratlemata õigusmõistete sisustamise põhimõtteid kaebajale õigesti selgitanud. Haldusorganil on võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt kohustus määratlemata õigusmõisteid kõigi haldusmenetluse subjektide suhtes ühetaoliselt sisustada. Samas on võimalik ka mõiste sisu muuta, kui selline muutus toimub kõigi asjassepuutuvate isikute suhtes. Halduspraktika muutmine ei ole keelatud. Ilmselgelt on ka käesoleval juhul aset leidnud oluline kriteeriumide muutus kõnealusesse registrisse kandmise põhimõtetes. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et kord registrisse kantuna on tal õigus sinna määratlemata ajaks jääda. Ringkonnakohus ei leia, et halduspraktika muutmist peab eriti intensiivselt põhjendama. Piisab, kui see muutus on järjepidev ning määratlemata õigusmõiste sisustamine on toimunud õiguspäraselt. Määratlemata õigusmõiste „avalik huvi“ sisustamine on võimalik väga erinevatel kriteeriumidel ning õiguspärased on nii „avaliku huvi“ lai kui ka kitses käsitlus. Ringkonnakohus siinkohal halduskohtu põhjendusi kordama ei hakka. Kaebaja on viidanud võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele. See seisukoht on aga jäänud konkretiseerimata. Kohtul ei ole võimalik asuda võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist 7
(8)3-11-2014 kontrollima ilma igasuguste täiendavate viideteta sellele, millist kaebajaga sarnast isikut on kaebajaga võrreldes soodsamalt koheldud.
  1. Halduskohus on otsuses põhjendanud, miks ei saa kaebaja tegevust vaadelda heategevusena ning miks on kaebaja näol tegemist kutseorganisatsiooniga. Ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda, märgib vaid, et kutseorganisatsiooni mõiste sisustamisel ei saa lähtuda pelgalt formaalsest määratlusest. Maksusoodustuse andmine ei ole põhjendatud olukorras, kus kutseorganisatsioon loob sihtasutuse vaid selleks, et kõnealust maksusoodsust saada. Kaebaja esindaja küll selgitas ringkonnakohtu istungil, et sihtasutuse loomise eesmärgiks ei olnud mitte maksusoodustuse saamine, vaid see oli tingitud vajadusest vältida ravimifirmade poolt annetuste tegemist otse Eesti Arstide Liidule, kuid eeltoodu kinnitab täiendavalt, et sihtasutus on loodud vahetult Eesti Arstide Liidu ehk kutseorganisatsiooni teenindamiseks ning tegutseb sama sihtgrupi ning samade eesmärkide huvides.
  2. Kuna apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Ruth Plaks Virgo Saarmets Kaire Pikamäe 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.