3-12-2184/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-12-2184 Määruse kuupäev

1. detsember 2012 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Aili Henno kaebus Valga Maavanema
2. novembri 2006 korralduse nr 692 tühistamiseks. Resolutsioon Edasikaebamise kord
3. Jätta ennistamata tähtaeg Valga Maavanema
4. novembri 2006 korralduse nr 692 tühistamise kaebuse esitamiseks.
5. Lõpetada menetlus Aili Henno kaebuses Valga Maavanema
6. novembri 2006 korralduse nr 692 tühistamiseks.
7. Määruse ärakiri saata menetlusosalistele. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud
8. Tartu Halduskohtusse saabus
9. oktoobril 2012 Aili Henno kaebus Valga Maavanema
10. novembri 2006 korralduse nr 692 tühistamiseks. Korraldusega nr 692 tunnistati kehtetuks Valga Maavanema
11. oktoobri 1999 korraldus nr 1432, millega määrati maa erastamise tingimused. Kaebaja on seisukohal, et Valga Maavanema
12. novembri 2006 korraldus nr 692 on õigusvastane. Kaebuse kohaselt sai kaebaja vaidlustatava korralduse kätte
13. septembril
15. Tartu Halduskohtu
16. oktoobri 2012 määrusega jäeti kaebus käiguta. Muu hulgas selgitas kohus, et kaevatava korralduse andmisest
17. novembril 2006 on möödunud oluliselt rohkem aega kui seaduses sätestatud kaebetähtaeg ning kohustas kaebajat esitama tõendid haldusaktist teadasaamise aja kohta. Samuti selgitas kohus kaebaja õigust esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus ning kaebetähtaja ennistamise korda ja aluseid.
19. novembri 2012 määrusega võttis kohus A. Henno kaebuse menetlusse ja andis kaebajale 14päevase tähtaja kaebuse tähtaegsuse põhistamiseks või kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.
21. novembril 2012 esitas kaebaja kohtule täiendavad seisukohad. Kaebaja leidis, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Valga Maavanem ei ole vaidlustatud korraldust kaebajale edastanud ja kaebajal ei ole olnud võimalust korralduse sisuga tutvuda. Kaebaja elab ise alaliselt Venemaal, SanktPeterburgis, mistõttu ei ole ta kursis tema suhtes tehtavate toimingutega. Erastamismenetluse kulgu asus ta uurima
22. aasta sügisel, volitades selleks Gunnar Lapi, kellele on vastav volikiri väljastatud
23. septembril
24. Eesti Vabariik on maa erastamise eest tasumiseks üle kantud EVP-kroonid tagastanud kaebaja tütre Ksenija Henno kontole osamaksetena perioodil 2007-
25. Viimane osamakse laekus
26. aasta lõpus. Seetõttu ei ole midagi ebamõistlikku asjaolus, et kaebaja on palunud oma esindaja abi asjaolude selgitamiseks järgneval, s.o
27. aastal. EVP-kroonide tagastamisest ei pidanud tegema ühest järeldust, et kaebaja suhtes on antud negatiivne haldusakt. Muud asjaolud ei viidanud, et erastamise korraldaja on loobunud erastamislepingu sõlmimisest. Ka kohalik omavalitsus andis korralduse maa ostueesõiguse nõusoleku tühistamiseks
28. aastal ehk 6 aastat pärast seda, kui maavanem keeldus maa erastamisest. Kaebaja esitas alternatiivse taotluse kaebetähtaja ennistamiseks juhuks, kui kohus peaks leidma, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Kaebaja elab alates
29. aastast alaliselt Venemaal, SanktPeterburgis. Kaebajal on küll eestipärane nimi ja pooleldi Eesti päritolu, kuid kaebaja ei valda eesti keelt ega orienteeru kohalikus asjaajamises. Kaebajal ei ole olnud alates
30. aastast võimalik saada kätte temale Eestisse adresseeritud kirju, sh. haldusakte ja seda objektiivsetest põhjustest tulenevalt. Kaebaja eeldas, et maade erastamised siiski mingil moel liiguvad, kuigi kohalik omavalitsus on näidanud üles tähelepanuväärset aeglust.
32. detsembril 2012 esitas Valga Maavanem seisukoha A. Henno kaebuse tähtaegsuse ja kaebetähtaja ennistamise taotluse kohta. Maavanem hinnangul ei ole kaebus esitatud tähtaegselt ning puudus alus kaebetähtaja ennistamiseks. Valga Maavanem võttis
33. oktoobri 1999 vastu korralduse nr 1432, millega määrati kindlaks Karula vallas Kaagjärve külas asuva Uue-Londi maaüksuse erastamise tingimused ning edastas kaebajale kutse tulla tutvuma ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa toimiku nr EM-1631 materjalidega ja sõlmima maa müügilepingut. Kaebaja pöördus maavanema poole
34. aasta lõpus s.o kuus aastat hiljem, sooviga vormistada järelmaksuga maa müügileping, tasudes Valga Maavalitsuse erastamisväärtpaberiarvele 42 146 EVP krooni. Erastamise korralduse vastuvõtmisest oli möödunud kuus aastat ning erastamise korraldaja pidas vajalikuks kontrollida, kas erastaja ning ehitis, mille juurde maad soovitakse erastada, vastavad jätkuvalt maareformi seaduses sätestatud tingimustele. Paikvaatlusel
35. oktoobril 2005 selgus, et kaebajale kuuluvad ehitised on lagunenud ja kasutusest välja langenud. Seetõttu otsustas erastamise korraldaja menetluse lõpetada. Valga Maavanem selgitas kaebajale
36. augusti
37. a kirjaga nr 3.2-3/3620 pooleliolevate erastamismenetluste käiku ning teatas ühtlasi, et Uue-Londi elamu juurde 50 ha maa erastamine ei ole enam kooskõlas maareformi seadusega, kuna ehitised ei vasta maareformi seaduses sätestatud nõuetele. Samuti teavitati kaebajat kavatsusest tunnistada kehtetuks
38. oktoobri 1999 korralduse nr
39. Seega teadis kaebaja juba
40. aastal, et maa müügilepingut ei sõlmita. Kaebaja ei olnud erastamise korraldaja otsusega nõus ning pöördus
41. oktoobril
42. a protestiga maavanema poole ning soovis maa erastamise lõpuni viia. Seejärel algatas maavanem antud asjas järelevalvemenetluse ja võttis
43. novembril 2006 vastu korralduse nr 692 „Maavanema 22.oktoobri
44. a korralduse nr 1432 „Karula vallas Kaagjärve külas asuva Uue-Londi maaüksuse erastamise tingimused“ kehtetuks tunnistamine ja enammakstud summa tagastamine“. Valga maavanema
45. novembri 2006 korraldus nr 692 edastati tähitud kirjaga kaebaja poolt Valga Maavalitsusele esitatud aadressile Riia tn 5 Valga linn. A. Hennole tagastati tema poolt maavalitsuse erastamisväärtpaberiarvele kantud 42 146 EVP krooni
46. novembril
47. Erastamisseaduse § 29 lõikest 1 tulenevalt sai erastamisväärtpabereid kasutada
48. aasta
49. detsembrini. Erastamisseaduse § 291 lõike 3 kohaselt oli õigustatud subjektil õigus kuni
50. aasta
51. juulini esitada avaldus krediidiasutusele kasutamata jäänud erastamisväärtpaberi eest makstava hüvitise kandmiseks tema näidatud pangakontole. Sama lõike teine lause sätestab, et kui õigustatud subjekt ei esita tähtaegselt avaldust hüvitise kandmiseks tema näidatud pangakontole, siis erastamisväärtpaberit ei hüvitata. Seega oli kaebaja hiljemalt
52. aasta esimesel poolel teadlik 42 146 EVP krooni 2 tagastamisest, kuna ta asus oma kasutamata jäänud erastamisväärtpabereid realiseerima, esitades krediidiasutusele tähtaegselt avalduse erastamisväärtpaberi eest makstava hüvitise kandmiseks tema näidatud pangakontole. Valga Maavalitsus on A. Hennoga suhelnud telefoni kaudu
53. aasta kevadel seoses järelmaksuvõlgnevustega kinnistul Väike Saprani Karula vallas Valgamaal. Kuna kaebajal oli võimalus, aga ta ei tundnud huvi Uue-Londi kinnistu erastamise menetluse vastu, siis see näitab, et kaebaja oli teadlik tema suhtes vastuvõetud eitavast korraldusest, saades aru, et EVP-de tagastamisega on erastamise protsess tema jaoks lõppenud. Kui kaebaja otsustas
54. aastal erastamismenetluse ajal elukohta muuta, oleks ta pidanud teatama maavalitsusele oma uue aadressi. Ka veel
55. juunil 2006 avaldusele on kaebaja oma aadressiks märkinud Riia tn 5 Valga linn. Kui kaebaja otsustas Venemaale elama asuda, oleks ta pidanud oma elu korraldama nii, et erastamismenetluse ajal tema suhtes vastu võetud haldusaktid jõuaksid temani või volitama kellegi enda nimel tegutsema Eestis. Ka eesti keele mitte valdamine ei saa olla põhjuseks kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebajal oli võimalus paluda abi oma Eestis elavalt tütrelt, kes
56. juunil
57. a Valga maavalitsuses viibides avaldas, et valdab piisavalt hästi eesti keelt. Kohtu seisukoht
58. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg-le 1 kohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist.
59. Kaebuses on A. Henno taotlenud Valga Maavanema
60. novembri 2006 korralduse nr 692 tühistamist, väites, et kaevatav korraldus sai talle teatavaks 2012 aasta septembris. HKMS § 46 lg 1 järgi võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Ka kaevatava korralduse andmise ajal kehtinud halduskohtmenetluse seadustiku § 9 lg 1 nägi tühistamiskaebuse esitamiseks ette 30-päevase tähtaja.
61. Kohus nõustub vastustajaga selles, et haldusmenetluse seaduse § 26 lg 4 kohaselt juhul, kui menetlusosaline ei ole haldusorganile oma aadressi muutmisest teatanud, saadetakse dokument viimasel haldusorganile teadaoleval aadressil ja sellega loetakse dokument kättetoimetatuks. Seega saaks lugeda vaidlustava korralduse kaebajale kättetoimetatuks, kuna talle on varem samal aadressil dokumente kätte toimetatud ja ta ei ole vastustajale teatanud aadressi muutumisest. Vastustaja on küll väitnud vaidlustatud korralduse saatmist tähitud kirjaga, kuid ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et korraldus kaebaja aadressil tegelikult saadeti. Kuna korralduse saatmine ei ole tõendatud, siis ei pea kohus võimalikuks lugeda korraldust kaebajale kättetoimetatuks vastavalt HMS § 26 lg-le
63. Vastavalt HKMS § 46 lg-le 7 kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Samasugune põhimõte tulenes korralduse andmise ajal kehtinud halduskohtmenetluse seadustiku § 9 lg-st
64. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib isikule ka juhul, kui talle haldusakti ei ole teatavaks tehtud, olla muul viisil üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (vt Riigikohtu
65. juuni 2009 määrus nr 3-3-1-25-09 p 11 ja selles viidatud lahendid).
66. Vastustaja
67. detsembri 2012 seisukoha lisadena esitatud tõenditest nähtub üheselt, et kaebaja oli juba
68. aastal teadlik vähemalt sellest, et vastustaja kavatseb tühistada kaebajat soodustava haldusakti ning keelduda kaebaja maa erastamise lepingu sõlmimisest.
69. augusti 2006 kirjas on vastustaja kaebajale selgitanud, et Uue-Londi maaüksuse müügileping on vormistamata põhjusel, et maaüksusel asuva talu hooned ei vasta maareformi seadus § 6 lg 32 sätestatud tingimustele ning vastustaja tunnistab kehtetuks
70. oktoobri 1999 korralduse nr
71. 3 Kaebaja on vastustaja
72. augusti 2006 kirja kätte saanud. Seda kinnitab asjaolu, et
73. oktoobril 2006 esitas A. Henno Valga Maavanemale protesti seoses Uue-Londi maaüksuse erastamise menetluse lõpetamise kavatsusega, nõude erastamise toimingute lõpuleviimiseks ja maa müügilepingu sõlmimiseks. Muu hulgas viitas kaebaja sellele, et on tasunud vajalikud EVP kroonid Valga Maavalitsuse erastamise väärtpaberi arvele. Vastustaja vastas kaebaja protestile
74. novembri 2006 kirjaga, mille kohaselt edastati ühtlasi ka käesolevas asjas vaidlustatud korraldus.
75. Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui
76. novembri 2006 kiri koos vaidlustatud korraldusega kaebajani ei jõudnud, oli kaebajale eelnevast kirjavahetusest teada vastustaja kavatsus tühistada kaebajat soodustav haldusakt. Seetõttu pidi kaebaja mõistliku aja möödudes ise huvi tundma erastamismenetluse käigu vastu ning vastavalt astuma samme, et vaidlustatav korraldus talle teatavaks tehtaks. Kohtu hinnangul muudab kaebaja kohustuse tunda ise aktiivselt huvi erastamisemenetluse vastu kaalukamaks asjaolu, et kaebaja oli vahetanud elukohta, sellest vastustajat teavitamata. Teise riiki elama asumisega oli kaebaja ise loonud olukorra, kus vastustajal ei olnud võimalik korraldust talle teatavaks teha ega välja selgitada kaebaja uue elukoha andmeid. Seega suurenes ka kaebaja risk, et tema õigusi puudutavad haldusaktid jäävad talle kätte toimetamata.
77. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga ka selles osas, et sõltumata varasemast kirjavahetusest vastustajaga, pidi kaebaja EVP-kroonide tagastamise tõttu hiljemalt
78. aastal mõistma, et maavanem on otsustanud maa müügilepingut kaebajaga mitte sõlmida. Vastustaja ei ole esitanud küll tõendeid EVP kroonide tagastamise kohta
79. aastal, kuid erastamisseaduse § 29 lg 1 tuleneva EVP kroonide kasutamise lõpptähtaja ja EVP kroonide hüvitamiseks avalduse esitamise tõttu saab järeldada, et kaebaja oli teadlik EVP kroonide tagastamisest. Kaebaja esitatud tõenditest nähtuvad maksed pärast
80. detsembrit 2006 ei saa olla vastustaja maksed kaebajale EVP kroonide tagastamiseks, kuna EVP kroonide kasutamise tähtaeg oli juba saabunud ning igaaastane osamakse vastab VV
81. novembri 2006 määrusega nr 230 kehtestatud kasutamata erastamisväärtpaberite hüvitamise korras ettenähtule.
82. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaebaja ei ole täitnud kohustust astuda samme vaidlustatavast korraldusest teadasaamiseks mõistliku aja jooksul. Arvestades, et kaebetähtaeg käesolevas asjas on 30 päeva, kaebajale oli juba
83. aastal teada vastustaja kavatsus kaebajat soodustav haldusakt tühistada ning kaevatava korralduse andmisest on möödunud peaaegu kuus aastat, on kaebus esitatud kaebetähtaja ilmse rikkumisega.
84. Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1 kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks loetakse olulised ja kestvad takistused kaebuse esitamisel. Eelkõige saavad sellised takistused olla objektiivsed, näiteks kaebaja haigus. Subjektiivsed asjaolusid saab kaebetähtja järgimata jätmise mõjuvaks põhjuseks pidada üksnes erandlikel juhtudel. Kaebetähtaja ennistamise aluseks võib olla küll õiguslikult kogenematu isiku eksimus menetlustoimingute tegemisel, kuid mitte juhul, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas vaidluse algatamise korra ja tähtaja väljaselgitamisel.
85. Kaebaja on kaebetähtaja möödalaskmist põhjendanud Vene Föderatsiooni elama asumise ja puudulikust eesti keele oskusest tulenevate raskustega asjaajamisel. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja vähesed teadmised õigusest või puudulik eesti keele oskus olulised takistused korralduse vaidlustamise korra ja tähtaja väljaselgitamiseks. Seda kinnitab asjaolu, et
86. aastal, vastuseks vastustaja kirjale esitas kaebaja eesti keeles vormistatud seisukoha, milles esitas arusaadavalt taotluse ja selle põhjendused. Seega, ka juhul, kui kaebaja ise ei mõistnud piisaval tasemel eesti keelt, oli kaebajal võimalik korraldada asjaajamine nõuetekohasel viisil kasutades selleks oma tütre või kolmanda isiku abi. Samuti kinnitab kohtu seisukohta see, et 4 käesoleval aastal on kaebaja just selliselt, s.o esindaja kaudu astunud samme korraldusest teadasaamiseks ja selle kohtus vaidlustamiseks. Kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis oleksid takistanud teda sarnaselt toimimast
87. või sellele järgnenud aastatel. Kaebetähtaja ennistamine oleks põhjendatud juhul, kui esineks püsiv takistus mistõttu kaebajal endal ei olnud võimalik erastamismenetluse kohta järelepärimisi esitada ega volitada selleks ka teisi isikuid. Kaebaja ei ole sellise takistuse olemasolu väitnud. Ka Vene Föderatsiooni elama asumine iseenesest ei ole käsitatav mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamisel. Kuna kaebaja oli teadlik pooleliolevast haldusmenetlusest, milles ta oli menetlusosaline, siis pidi kaebaja hoolitsema selle eest, et haldusmenetlust oleks võimalik jätkata ka pärast elukoha vahetust ning vajadusel ei jääks kaebaja õigused kohtuliku kaitseta. Muu hulgas pidi kaebaja teatama vastustajale elukoha vahetusest ning vajadusel korraldama haldusmenetluses osalemise esindaja kaudu.
88. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaebaja ei ole esile toonud mõjuvaid põhjusi kaebetähtaja möödalaskmiseks sedavõrd pika aja jooksul ning kaebetähtaeg tuleb jätta ennistamata. Menetlus A. Henno kaebuses Valga Maavanema
89. novembri 2006 korralduse nr 692 tühistamiseks tuleb lõpetada vastavalt HKMS § 124 lg-le
90. Tanel Saar kohtunik 5