← Eesti

3-12-1453/15

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1453 Otsuse kuupäev

  1. detsember 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi OÜ Genevieve kaebus Palupera Vallavolikogu 20.12.2011 otsuse nr 1-1/25 „Palupera valla üldplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
  2. november 2012 Kohtuistungil osalenud isikud Kaebaja – OÜ Genevieve, esindaja Maris Merilo Vastustaja – Palupera vald, esindajad vandeadvokaat Kati Raudsepp ja Palupera vallavanem Terje Korss Resolutsioon Edasikaebamise kord
  3. Jätta kaebus rahuldamata.
  4. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
  5. jaanuarini
  6. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud
  7. Palupera Vallavolikogu 20.12.2011 otsusega nr 1-1/25 kehtestati Palupera valla üldplaneering. OÜ Genevieve on 28.02.
  8. a Nurme kinnistu (nr 1222640) omanikuna kantud kinnistusraamatusse. Nurme kinnistu koosneb neljast erinevast katastriüksusest (Nurme, katastritunnus 58201:001:0583, suurusega 9,10 ha, Lepiku, katastritunnus 58201:001:0584, Nurme, katastritunnus 58201:001:0585, suurusega 32 266 m2 ja Nurme halli, katastritunnusega 58201:001:0586, suurusega 16 299 m2) ning millise sihtotstarve on tootmismaa.
  9. Kaebusest tulenevalt sai OÜ-le Genevieve 12.06.2012 teatavaks, et talle kuuluva kinnistu maakasutuse juhtotstarve on Palupera valla üldplaneeringu alusel osaliselt määratud haljasalaks, parkmetsaks ja elamumaaks. OÜ Genevieve esitas 28.06.2012 Palupera Vallavalitsusele vaide, Palupera Vallavalitsus jättis vaide 06.07.2012 kirjaga nr 21-1-4.13/335 rahuldamata.
  10. 11.07.2012 saabus Tartu Halduskohtusse OÜ Genevieve kaebus Palupera valla üldplaneeringu osaliseks või täielikuks tühistamiseks. Kaebaja palub tühistada üldplaneering osas, millega on muudetud kaebaja kinnistu otstarve osaliselt haljasalaks, parkmetsaks ja elamumaaks ja osas, millega on kaebajale kuuluva kinnistuga piirnevate kinnistute sihtotstarve muudetud elamumaaks. Alternatiivselt palub kaebaja tühistada üldplaneering tervikuna. Kaebuse taotlus ja põhjendused
  11. OÜ-d Genevieve ei teavitatud üldplaneeringu kehtestamisest tähtkirjaga. Kaebaja on seisukohal, et Palupera vallavolikogu 20.12.2011 otsus nr 1-1/25 Palupera valla üldplaneeringu kehtestamise kohta rikub olulisel määral kaebaja õigusi. Kaebuse esitajale kuuluvate katastriüksuste sihtotstarbeks on 100 % tootmismaa. Üldplaneeringu koostamisel ei ole pöördutud kaebaja poole ega küsitud tema nõusolekut ega arvamust tema kinnistu sihtotstarbe osalise muutmise kohta.
  12. Tulenevalt asjaolust, et kinnistul asuvad suured tootmishooned, on kinnistu oluliselt väärtuslikum tootmismaana. Ühtlasi piiraks kinnistul tootmistegevuse alustamist ja vähendaks kinnistu väärtust ka asjaolu, kui naaberkinnistud muudetakse elamumaaks, kuivõrd nimetatu kehtestaks koheselt ka tootmistegevuse alustamise korral suured piirangud (tegutsemise aeg, müra jmt).
  13. Kaebaja palub tühistada kehtestatud üldplaneering osas, millega on muudetud kaebuse esitajale kuuluva kinnistu otstarve osaliselt haljasalaks, parkmetsaks ja elamumaaks ja osas millega on vaide esitajale kuuluva kinnistuga piirnevate kinnistute sihtotstarve muudetud elamumaaks. Juhul kui üldplaneeringu osaline muutmine ei ole võimalik, palutakse tühistada kogu kehtestatud üldplaneering. Vastustaja seisukoht
  14. Üldplaneering ei muuda kinnistu sihtotstarvet. Läbi üldplaneeringu on pigem avardatud võimalusi kinnistut kasutada. Osa Nurme kinnistust on endiselt tootmismaa juhtotstarvet kandev, kus asuvad 4 suurt amortiseerunud tootmishoonet. Nurme kinnistu sihtotstarve on jätkuvalt 100 % tootmismaa ning kaebajal on õigus ja võimalus tema kinnistu maaüksust jätkuvalt tootmismaana kasutada. Maa-ala juhtotstarbe määramisega üldplaneeringus ei ole piiratud ehitusõigust kaebajale kuuluval kinnistul.
  15. Haljasala, parkmetsa, elamumaa jm juhtotstarve hõlmab erinevaid maa-alasid valla territooriumil ja on katastriüksuste piire ületav. Üldplaneeringu seletuskirja p 2.1 kohaselt võib üldplaneeringu ellurakendamisel olemasolevaid katastriüksusi kasutada edasi nende senise kasutusotstarbe järgi. Planeeritud juhtotstarvet ja ehitustingimusi tuleb järgida juhul, kui katastriüksuse seniseid ehitustingimusi (k. a sihtotstarvet) soovitakse muuta. Seega pole üldplaneeringu kehtestamisega piiratud kaebaja õigusi kinnistu kasutamisel vastavalt katastriüksuse sihtotstarbele ehk tootmismaana.
  16. Üldplaneering on kehtiv aastast
  17. Kaebaja omandas Nurme kinnistu aastal
  18. Kõik piirangud (riigimaantee kaitsevöönd, Elva jõe ehituskeeluvöönd, muinsuskaitse piiranguvöönd, Natura ala, detailplaneeringu kohustusega ala jne) olid juba enne kinnistu omandamist olemas ja neist oli kaebaja teadlik või vähemalt pidi olema teadlik. 2
  19. Üldplaneeringu menetlusprotsessi käigus ei saanud vastustaja teha teistsugust otsust, kuivõrd esines ülekaalukas huvi tagada üldplaneeringuga keskusalal kasutusest väljas oleva tootmisterritooriumi korrastamine, amortiseerunud hoonete likvideerimine ning perspektiivis kasutuselevõtt otstarbel, mis toetab keskusala positiivset arengut (nt elamu- ja/või puhkealadena, teenindus- ja/või majutusaladena või suunata sinna avalik funktsioon). Selleks haarati keskusalasse hulgaliselt detailplaneeringu kohustusega alale jäävaid era- ja juriidilistele isikutele kuuluvaid kinnistuid.
  20. Vastustaja ei nõustu seisukohaga, et üldplaneeringuga maakasutuse juhtotstarbe määramine on väga ränk kaebaja õiguste rikkumine ja vastuolus ka hea tavaga, kuivõrd nii PS § 32 lg 2 kui ka asjaõigusseaduse § 68 lg 2 annavad selge võimaluse piirata omandiõiguse teostamist seadusega ja selles ettenähtud korras. Üheks omandiõiguste piiramatut kasutamist kitsendavaks seaduseks on planeerimisseadus.
  21. Palupera valla üldplaneeringu koostamine algatati maikuus 2008 ja üldplaneering kehtestati detsembrikuus
  22. Üldplaneeringu algatamisel kutsuti kõiki vallas tegutsevaid ettevõtjaid, sh ka toonast Nurme kinnistu maaomanikku, OÜ Helde PM Tootmine kirja teel aktiivselt osalema planeeringuprotsessis, planeeringupäevadel- ja aruteludel.
  23. Kaebaja soov rajada tootmiskvartal Hellenurme küla keskusalasse sellises mahus, nagu kaebuses toodud ja mis sarnaneb endiste kolhooside aegsete generaalplaanide ja keskustega ei ole tänase Hellenurme keskuse hoonestuse struktuuriga sobiv ja kooskõlas üldplaneeringu eesmärgiga, arvesse võttes valla üldisemaid arengudokumente ja üldplaneeringu menetluses esitatud ettepanekuid.
  24. Maa kasutusotstarve, uute rajatud hoonete, elamute, puhkealade paiknemine kaebaja kinnistu läheduses olid asjaolud, millega kaebajal oli võimalik kinnistu omandamisel arvestada.
  25. Kaebaja informeerimine ei olnud kohustuslik seetõttu, et üldplaneeringuga ei muudetud kinnistu sihtotstarvet ja senist kasutust, vaid reserveeriti need alad tulevikuks haljasalaks, parkmetsaks ja elamumaaks. Kaebaja ei olnud üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise ajal ega ka kehtestamise ajal Nurme kinnistu omanik. Kaebaja omandas kinnistu veebruarikuus
  26. Seega ei olnud vallavalitsusel võimalikki ega ka kohustust teavitada kaebajat üldplaneeringu avalikust väljapanekust ning avaliku arutelu toimumise ajast ja kohast tähtsaadetisena edastatud kirjaga. Ka Nurme kinnistu eelmise omaniku, Nurgametsa Vara OÜ mitteteavitamise argument ei oleks asjakohane, sest käesolevas asjas on kaebaja pöördunud kohtusse oma subjektiivsete õiguste kaitseks mitte teiste isikute huvides. Üldplaneeringu kehtestamisest teavitas kohalik omavalitsus vastavalt PlanS §-le
  27. Üldplaneeringu kehtestamisest kohalik omavalitsus kaebajat ega ka kinnistu Nurme endist omanikku ei informeerinud. Vastustaja arvates ei olnud selleks ka PlanS § 25 lg-st 7 tulenevat kohustust, sest senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel ei kitsendatud. Palupera valla üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Palupera Vallavolikogu
  28. juuni 2010 otsusega nr 1-1/
  29. Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus
  30. juulist kuni
  31. augustini 2010, avaliku väljapaneku järgne avalik arutelu
  32. septembril 2010 algusega kell 17.00 Palupera vallamaja saalis. Üldplaneeringu materjalidega oli võimalik tutvuda
  33. juulist kuni
  34. septembrini 2010 Palupera vallamaja kantseleis tööpäevadel ning Palupera valla ja OÜ Hendrikson&Ko veebilehel;
  35. juulist kuni
  36. augustini 2010 Nõuni külaraamatukogus;
  37. septembrist kuni
  38. septembrini 2010 Nõuni külaraamatukogus. 3 Üldplaneeringu avalikust väljapanekust teavitati vastavalt PlanS § 18 lg 5 maakonnalehes Valgamaalane, kohalikus valla lehes Otepää Teataja, valla kodulehel ning tähtkirjadega isikuid, kelle planeeringu koostamise ajal esitatud vastuväiteid ei arvestatud. Ei kaebaja ega endine Nurme kinnistu omanik ei kasutanud võimalust osaleda avalikel töökoosolekutel, avalikul arutelul ega esitanud ettepanekuid ja vastuväiteid. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja hinnangul üldplaneeringu menetlusprotsessis üldplaneeringu dokument koos lisadega olnud kättesaadav ja vastustaja ei ole PlanS § 18 lg 2 p 1 rikkunud. Kaebaja menetluses osalemine ei olnud takistatud.
  39. Antud juhul kaaluvad valla elanike huvid puhtamale elukeskkonnale, mida on võimalik saavutada nn „rohelise puhvertsooni” loomisega üle Kinnistu omaniku huvi äritegevusele ja sellest saadavale kasumile.
  40. Kaebaja ei saanud kinnistu omandamisel lähtuda üksnes maa sihtotstarbest ega ka üldplaneeringu juhtotstarbest (perspektiivse kaubandus-, teenindus-, majutushoonete, parkmetsa või elamumaa juhtotstarbest ei tulene õiguspärast ootust ega garantiid sellele, et kinnistule saab tulevikus kindlasti bürood, parki või elamut rajada; tootmismaa sihtotstarbest ei tulene õiguspärast ootust ega garantiid sellele, et kinnistul saab tootmishooneid kasutada või juurde rajada), vaid pidi arvestama ka kehtiva üldplaneeringu seletuskirjas sätestatud tingimustega detailplaneeringu kohustusega alal. 07.11.2012 esitas vastustaja taotluse OÜ Genevieve kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ja täiendavate dokumentaalsete tõendite esitamiseks
  41. Tulenevalt elektroonilise registriosa väljatrükist on kaebaja kantud Nurme kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse 28.02.2012, mil on tehtud kanne vastavalt 07.02.2012 esitatud kinnistamisavaldusele. Järelikult tekkis kaebajal omandiõigus Nurme kinnistule 28.02.
  42. Vaidlustatud otsuse resolutiivosa punkti 3 kohaselt tuli üldplaneeringu kehtestamisest teatada vastavalt PlanS §-le
  43. Otsuse resolutiivosa punkti 4 kohaselt jõustus otsus teatavakstegemisest. Vastavalt Palupera Vallavolikogu 23.02.2005 määrusega nr 1-1/05/3 kinnitatud Palupera valla ehitusmääruse p-le 2.
  44. avaldab vallavalitsus õigusaktides sätestatud juhtudel planeerimis- ja ehitusalaseid teateid ajalehes „Valgamaalane“, „Otepää Teataja“ ja Palupera valla veebilehel. Üldplaneeringu kehtestamise teade on avaldatud ajalehes „Valgamaalane“ 29.12.2011 ning ajalehes „Otepää Teataja“ 23.12.
  45. Samuti on vastav teade, üldplaneering ja selle kehtestamise otsus avaldatud vastustaja kodulehel. Kaebaja ei kuulu kindlasti PlanS § 27 lg 7 p-des 1-3 nimetatud isikute kategooriasse. Järelikult ei kuulunud kaebaja nende isikute hulka, kellele tulnuks üldplaneeringu kehtestamisest eraldi tähitud kirjaga teatada. Arvestades eelnevat hakkas otsus ja sellega seoses ka üldplaneeringu kehtestamine (ning Palupera Vallavolikogu 11.05.1999 määrusega nr. 10 kehtestatud eelmise Palupera valla üldplaneeringu kehtetuks tunnistamine) teiste hulgas ka kaebaja suhtes kehtima hiljemalt alates
  46. jaanuarist
  48. Kaebaja sai omandada kinnistu sellises õiguslikus olustikus, sh koos selliste seadusega ettenähtud kitsenduste ja piirangutega, nagu see eksisteeris seisuga 28.02.
  49. Isegi kui eeldada, et kaebajal sai tekkida mingi halduskohtus kaitstav subjektiivne õigus juba kinnistu omandamisele suunatud kinnistamisavalduse esitamisel, siis ka see on toimunud ca 1 kuu enne üldplaneeringu kehtestamise otsuse kehtima hakkamist, so. 07.02.
  51. Kuna enne kaebaja omandiõiguse tekkimist vastuvõetud otsus ja sellega kehtestatud üldplaneering ei saa rikkuda kaebajal ca 2 kuud hiljem tekkinud omandiõigust Nurme kinnistule, puudub kaebajal asjas ilmselgelt kaebeõigus. Arvestades eelnevat esitab vastustaja käesolevaga taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. 4
  52. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus ning palub jätta kaebus läbi vaatamata või tervikuna rahuldamata.
  53. PlanS §-s 16 sätestatud koostöö ja kaasamise nõuete täitmiseks on vastustaja poolt edastatud 14.10.2008 kõigile vallas tegutsevale 45-le ettevõtjale ja vabasektori organisatsioonile teade üldplaneeringu koostamisest ning kutsutud neid aktiivselt planeerimismenetluses osalema. Muuhulgas saadeti selline teade ka Nurme kinnistu tollasele omanikule OÜ-le Helde PM Tootmine. Kaebaja vastus vastustaja taotlusele kaebuse läbivaatamata jätmiseks
  54. Kaebaja leiab, et Nurme kinnistu eelmine omanik oli puudutatud isikuks. Samuti leiab kaebaja, et kuigi PlanS ei tulene kohaliku omavalitsuse kohustust otseselt kaasata puudutatud isik üleplaneeringu koostamisse, siis lähtudes asjaolust, et Nurme kinnistu juhtotstarvet muudeti olulisel määral, oleks kohalikul omavalitsusel olnud kohane kinnistu omanikku sellest teavitada. Isegi kui sellist kohustust ei olnud, siis on Nurme kinnistu eelmine omanik siiski puudutatud isikuks PlanS § 16 lg 4 p 1 mõttes, kuna Nurme kinnistu maakasutust on omaniku tahte vastaselt muudetud.
  55. Üldplaneeringu lk 49 kirjutatakse, et olemasolevad tootmismaad säilivad osaliselt. Kvaliteetse elukeskkonna loomise ning visuaalse reostuse vähendamise eesmärgil võetakse kasutusest väljas olevad tootmisterritooriumid kasutusele kas elamumaa, haljasala ja parkmetsana või kaubandus-, teenindus –ja büroohoonete maana. Nimetatu käib otseselt kaebuse esitajale kuuluvate kinnistute suhte, kuivõrd ainukesena on tootmismaa juhtotstarvet muudetud Nurme kinnistul.
  56. Tuginedes PlanS § 25 lg 7 ja PlanS § 16 lg 4 p 3 oleks vald pidanud informeerima puudutatud isikut e Nurme kinnistu omanikku igal juhul üldplaneeringu kehtestamisest. Sellisel juhul oleks oma õiguste rikkumise kaitseks saanud kohtu poole pöörduda juba Nurme kinnistu eelmine omanik. Kuna aga Nurme kinnistu omanik ei olnud teadlik seesuguse planeeringu kehtestamisest, siis ei saanud ta seda ka vaidlustada. Nurme kinnistu praegune omanik ei olnud teadlik sellise üldplaneeringu olemasolust ning kinnistu juhtotstarbe sellises mahus muutmisest. Kui ta oleks sellest teadlik olnud, siis ei oleks ta kinnistut omandanud. Seega leiab kaebaja, et tal on kaebeõigus, kuivõrd Nurme kinnistu eelmist omanikku jäeti üldplaneeringu kehtestamisest kohaselt teavitamata.
  57. Lisaks leiab kaebaja, et üldplaneeringu koostamisel on rikutud kaebaja põhiõigusi. Kuivõrd kaebuse esitaja on omandanud kinnistud lähtuvalt kinnistute sihtotstarbest ning kinnistute juhtotstarvet on muudetud, siis ilmselt ei ole võimalik ka detailplaneeringuga juhtotstarvet muuta, et olemasolevaid hooneid parendada, et alustada seal tootmistegevust.
  58. Kohaliku omavalituse väited selle kohta, et üldplaneeringu kehtestamisel on ülekaalukas avalik huvi, ei vasta ilmselt tõele. Nimelt on edastatud kooskõlastamiseks kaebajale OÜ Vevasi Palupera vallas Hellenurme külas asuva saekaatri kinnistu detailplaneering, mille esitamisel saigi kaebuse esitaja teada üldplaneeringu kehtestamisest. OÜ-le Vevasi kuuluv kinnistu asub kaebajale kuuluva kinnistu vastas. OÜ Vevasi juhatuse liikmeks ja osanikuks on vallavolikogu esimees Vambola Sipelgas, kes soovib hakata tegelema elamuarendusega. Loomulikult tõstab OÜ-le Vevasi kuuluva kinnistu väärtust asjaolu, kui selle kõrval ei asu ega saa rajada tootmishooned, vaid maalala, mille juhtotstarbeks on elamumaa. Ehk siis kui kaebuse esitaja sooviks kasutada oma kinnistuid sihipäraselt tootmiseks ja sooviks osaliselt lagunenud kinnistuid 5 taas kasutusele võtta, laiendada või parendada, siis ilmselt ehitusluba selliseks tegevuseks ta ei saa. Seega on kaebuse esitaja majandustegevust oluliselt piiratud. Kuivõrd vallas elab kokku 01.01.2012 seisuga 1116 inimest, kellest 166 Hellenurme külas, siis ei saa kaebuse esitaja küll aru, kellele neist 166 isikust on suunatud kaubandus ja teenindusotstarbega maa. Kohtu põhjendused ja otsus
  59. Riigikohtu varastest lahenditest peale valitseb kohtupraktikas seisukoht, et isiku subjektiivsete õiguste rikkumisel põhineva kaebuse rahuldamiseks peab olema täidetud kaks tingimust: vaidlustatav haldusakt peab olema õigusvastane ja rikkuma kaebaja õigusi. Nimelt tuleneb Riigikohtu erikogu 20.12.
  60. a määruse nr 3-3-1-8-01 p 21 esimesest ja teisest lausest, et: Vastavalt HKMS § 7 lg-le 1 võib kaebusega haldusakti peale halduskohtusse pöörduda vaid isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või vabadusi. Tühistamiskaebuse rahuldamiseks peab seega olema täidetud kaks tingimust: vaidlustatav haldusakt või toiming peab olema õigusvastane ja rikkuma samas ka kaebuse esitaja õigusi.“ Sama otsuse punktis 22 on Riigikohtu erikogu asunud seisukohale, et:“ Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi - põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Kohus peab väidetavalt rikutud seadust või muud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka isiku huve. Kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist. Seejuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki, kui ka huvi kaalukust. Isiku põhjendatud huvist võib seega välja kasvada ka halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi. Lisaks eeltoodule tuleb arvestada, et õigusvastane kohustuste või keeldude kehtestamine haldusaktiga rikub alati haldusakti adressaadi õigusi.“
  61. Õigusteoorias leitakse, et erikogu viimati osundatud seisukoht sisaldab nn kombinatsiooniteooria elemente, mille kohaselt on isikul subjektiivne õigus olemas siis, kui haldusele kohustusliku normi eesmärk ei ole mitte üksnes avalike huvide, vaid ka kaebaja huvide kaitsmine. Kombinatsiooniteooria kohaldub eelkõige kolmikmõjuga või mitmele adressaadile suunatud haldusaktidele. Halduskohus on seisukohal, et kuna kaebaja poolt osundatud kaebuse õiguslik alus kaitseb avalike huvide kõrval ka eraisikute huve, tuleb kohtul kontrollida, kas kaebajal on antud kaasuse faktilistel asjaoludel õigus nõuda tema poolt osundatud sätetest kinnipidamist.
  62. Järgnevalt tuleb lahendada küsimus, kas kaebaja õiguste riive pidi olema selge kaebuse esitamise hetkel. Nimelt leiab vastustaja, et kaebajal puudub üldse kaebeõigus, kohus on kaebuse alusetult menetlusse võtnud ja kaebus tuleks jätta läbi vaatamata.
  63. Halduskohus jagab selles osas jätkuvalt Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt on kohtul kohustus haldusasja menetleda juba siis, kui ta möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel. Nimelt on RKHK haldusasja nr 3-3-1-9-08 punktis 15 sedastanud, et:“ Seega võib kohus kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise 6 võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda. Haldusakti või toimingu õiguspärasuse sisuline hindamine saab toimuda üksnes kohtuotsuses.“. Käesoleval juhul on halduskohus asjakohastes määrustes möönnud kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust. Kuna kohus on jätkuvalt seisukohal, et ta ei ole käesoleva asja menetledes teinud menetlusviga, mis tuleks parandada asja läbivaatamata jätmise määrusega, mistõttu lahendab halduskohus poolte vahelise vaidluse sisuliselt.
  64. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on kaebaja esitatud kaebuse puhul tegemist isiku õiguste rikkumise kaitseks esitatud kaebusega (PS § 15, HKMS § 44 lg 1), kuna kaebaja vaidlustab haldusakti (üldplaneering ja seda kehtestav volikogu otsus nende koosmõjus) Nurme kinnistu omanikuna nii kaebuses esitatud põhi-kui alternatiivsena nimetatud nõudes. Kohus on seisukohal, et sisuliselt ei ole kaebaja nõuete puhul tegemist alternatiivsete nõuetega, nagu märgib kaebaja. Kaebaja peab ekslikult alternatiivseteks nõueteks haldusakti osalise või täieliku tühistamise taotlemist. Kaebaja on sisuliselt esitanud HKMS § 37 lg 2 p 1 kohase tühistamiskaebuse, mille läbivaatamisel on kohtu otsustuspädevuses küsimus, kas esineb alus vaidlustatud haldusakti täielikult või osaliselt tühistamiseks.
  65. RKHK on haldusasja nr 3-3-1-84-08 p-s 11 asunud seisukohale, et kui isik on planeeringu kehtestamise peale kaebuse esitanud oma subjektiivsete õiguste kaitseks, siis ei tohi kohus, kui ta tuvastab, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole riivatud, hakata kaebust menetlema populaarkaebusena. Seega eristatakse planeeringuvaidlustes kaht liiki kaebusi.
  66. Kohtupraktikas on samas planeeringuasjades lubatud kaebust esitada ühes kaebuses nii HKMS § 44 lõikele 1 kui lõikele 2 tuginedes. RKHK on näit haldusasja nr 3-3-1-87-11 p-s 13 sedastanud, et:“ Kuigi lubatud on esitada kaebus samaaegselt nii isiklike subjektiivsete õiguste või huvide kaitseks kui ka avalikes huvides, tuleb neid osi kaebuses selgelt eristada, kuivõrd kohtuliku kontrolli ulatus on sõltuvalt kaebeõiguse allikast erinev.“ Sama seisukohta on korratud näiteks hilises RKHK haldusasja nr 3-3-1-36-12 lahendi punktis
  67. Asja menetluses esitatud menetlusdokumentides on kaebaja oma enda õiguste rikkumise kõrval välja toonud puudutatud isiku problemaatika seonduvalt Nurme kinnistu eelmise omaniku teavitamata jätmisega kehtestatavast planeeringust. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vastustaja ei informeerinud kaebajat ega Nurme kinnistu endist omanikku üldplaneeringu kehtestamisest. Halduskohus on seisukohal, et kuna kaebuse põhjenduste täiendamine kohtumenetluses on lubatav, ei muuda puudutatud isiku problemaatika kaebaja poolt oma õiguste kaitseks esitatud kaebust nn populaarkaebuseks, ehk teise isiku või avaliku huvi kaitseks esitatud kaebuseks. Kaebust või selle ühte osa ei muuda populaarkaebuseks ka asjaolu, et kaebaja taotleb kas planeeringu täielikku või osalist tühistamist, kuna kaebaja tugineb kaebuses läbivalt PS § 32 tulenevale põhiõigusele. Põhimõtteliselt saaks kohus vaidlustatud haldusakti täielikult tühistada ainult siis, kui kogu haldusakt oleks õigusvastane ja rikuks kaebaja õigusi. Kui haldusakti mingi osa rikub kaebaja õigusi, kuuluks haldusakt aga tühistamisele ainult kaebaja õigusi rikkuvas osas.
  68. HMS §-st 54 ja HKMS § 158 lg-st 2 tulenevalt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Kuna poolte vahel ei ole ja ei saa olla vaidlust selles, et kaebaja ei olnud vaidlustatud üldplaneeringu kehtestamise ajal Nurme kinnistu omanikuks (nn jäiga kinnistusraamatu põhimõte), siis ei riku vallavolikogu vaidlustatud otsus ka kaebaja kui selle 7 kinnistu omaniku õigusi. Seejuures ei oma õiguslikku tähendust kaebaja kinnistu ja üldplaneeringu puutumus füüsilisest aspektist lähtudes. Kaebaja osundab PlanS § 16 lg 4 eiramisele vastustaja poolt. Kohus on seisukohal, et viimati nimetatud lõike punktidest 1 ja 3 ei tulene vastustajale kohustust Nurme kinnistu omaniku informeerimiseks üldplaneeringu kehtestamisest. Kuna vaidlusaluse planeeringu puhul ei ole tegemist detailplaneeringuga ei tulene vastustajale vastavat kohutust ka PlanS §-de 25 lg 7 p 4 ja 16 lg 4 p 3 koostoimest.
  69. Samas ei saa kohtupraktikast tulenevalt välistada, et teatud juhtudel laieneb PlanS § 16 lg 4 sätestatu ka üldplaneeringutele (vrdl RKHKo 3-3-1-59-11 p-d 13-15). Kuna aga asjas kogutud tõenditega ei ole tõendatud vastustaja poolt vaidlusaluse üldplaneeringu menetluses avalikkuse osalemise ja planeeringu koostamise reeglite rikkumist, siis ei laiene Riigikohtu viimati osundatud lahendi seisukohad käesolevale vaidlusele, kuna kaasuste asjaolud on erinevad. Käesoleval juhul on tegemist planeerimisseadusest tuleneva vaidlusega, Riigikohtu menetluses olnud viimati osundatud kaasuses oli tegemist aga teeseaduses ja planeeringuseaduses reguleeritavate õigussuhetega. Neil asjaoludel ei ole vaidlustatav haldusakt õigusvastane ega riku ka kaebaja õigusi. Halduskohtule esitatud tõenditega ei ole tõendatud vastustaja poolt PlanS
  70. peatüki sätete eiramist kaebaja suhtes, mille tõttu tuleb kaebus jätta täielikult rahuldamata.
  71. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kuna vastustaja ei taotle menetluskulude hüvitamist, jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Roby Koik kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.