3-11-140/72

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Agu Timmi ja Maili Lokk

1. november 2012, Tartu 3-11-140 Vadim Kitajevi kaebus Tartu Vangla tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 31.10.
2. a otsus Vadim Kitajevi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Vadim Kitajev Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.10.
3. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Vadim Kitajev esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla tegevus tema julgeoleku tagamisel perioodil
5. a aprill kuni 02.11.
6. Kaebuse ja selle täienduste kohaselt on kaebajal avatud sektoris viibimisel suured probleemid teiste kinnipeetavatega, ta on korduvalt pöördunud vangla julgeolekuosakonda, kuna kardab oma elu ja tervise pärast ning ei saa julgeoleku kaalutlustel nimetada, kellega tal probleemid on. Kaebaja selgituse kohaselt on kaebusel preventiivne eesmärk, et tema julgeolek oleks tagatud ja ta isoleeritaks karistusaja lõpuni kinnist tüüpi kambrisse. Alates 02.11.2010 viibib kaebaja lukustatud kambris vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel, kuna lõhkus eelvangistushoone osakonna kambri nr 2062 vaateakna ja vigastas ennast klaasiga.
7. Tartu Halduskohtu 31.10.
8. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt viibis kaebaja enne VangS § 69 alusel lukustatud kambrisse paigutamist avatud sektoris kuus kuud ja selle aja jooksul ei olnud mitte ühtegi intsidenti, mis oleks saanud ohustada kaebaja elu või tervist. Kuna kaebaja ei ole kellelegi julgeolekuosakonna ametnikest oma probleemi avaldanud ning vanglal puudusid objektiivsed tõendid selle kohta, et kaebaja julgeolek oleks avatud osakondades teiste kinnipeetavate tegevuse tõttu tõepoolest ohus, siis ei olnud vanglal põhjust kaebajat eraldatud lukustatud kambrisse paigutada. Ei ole tuvastatud, et vangla oleks kaebaja isoleerimata jätmisel aprillist 2010 kuni 02.11.2010 seadnud ohtu tema elu ja tervise ning oleks süüliselt jätnud tagamata kaebaja julgeoleku. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9. V. Kitajevi apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt usaldas kaebaja halduskohtu kohtunikku ning avaldas talle kinnipeetavate nimed, kellega tal on vanglas probleemid. Kaebaja vigastas end korduvalt ja pääses enda hinnangul probleemidest seetõttu, et ta paigutati kartserisse. Kaebaja kardab oma elu pärast, teda hirmutatakse avatud sektorisse saatmisega ning püütakse välja pressida isikute nimesid, kellega tal probleemid on, kuigi kaebaja on selgitanud, et ei saa neid avaldada, kuna see tekitaks veelgi enam probleeme. Julgeoleku kaalutlustel ja kaebaja tervise kaitseks ei tohi vangla paigutada kaebajat avatud sektorisse. Vangla julgeolekuosakonda tuleb karistada õigusvastase tegevuse eest.
10. Tartu Vangla vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt ei ole ükski apellatsioonkaebuses toodud asjaolu halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. Vastustaja ei ole oma tegevuse ega tegevusetusega seadnud kaebaja elu ohtu ning kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema vastupidiseid väiteid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
12. Ka ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses ei ole V. Kitajev välja toonud ühtegi varasemalt nimetamata asjaolu ega esitanud tõendit, mis viitaks sellele, et vangla on tema suhtes õigusvastaselt käitunud selle tõttu, et ei paigutanud teda kohe eraldi lukustatud kambrisse ja jättis sellega väidetavalt tagamata kaebaja julgeoleku vanglas. Samas sätestab halduskohtumenetlus seadustiku (HKMS) § 59 lg 1, et menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited.
13. Toimiku materjalidest nähtuvalt (tl 9, 15, 25, 48-49, 52) rääkis kaebaja Tartu Vanglasse saabumisest alates vangla julgeolekuosakonna spetsialistidele, et tal on ohtlik olla avatud sektoris ja ta taotleb enda eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kuna kaaskinnipeetavad on kättemaksuhimulised ja soovivad talle esimesel võimalusel midagi halba teha. Tartu Vangla julgeolekuosakonna spetsialistid K.V., K.K. ja I.H. vestlesid kaebajaga mitmeid kordi ja selgitasid talle, et ta peab täpsemalt rääkima, kes teda ähvardab ja kellest tuleneb talle väidetav oht, kuid kaebaja keeldus seda tegemast. 2 Julgeolekuosakonna poolt teostatud kontrolli tulemusel ei leidnud tuvastamist, et kaebaja elu või tervis oleks olnud vangla avatud osakondades ohustatud ja et kinnipeetava väited vastasid tõele. V. Kitajev oli vangla avatud sektoris kuus kuud ja selle aja jooksul ei tekkinud ühtegi intsidenti, mis oleks võinud ohustada tema tervist või elu ning oleks temaga toimunud vangla väidetava tegevusetuse tagajärjel. Asja materjalidest ei tulene seega, et oht kaebaja julgeolekule oleks olnud reaalne. Üksnes abstraktne ja hüpoteetiline väide julgeolekuohu esinemise kohta kaebajal tema enda sõnade järgi, ei ole piisav selleks, et süüdistada vastustajat kaebaja julgeoleku tagamata jätmises. Vanglal on küll seadusest tulenev kohustusest tagada vanglas kinni peetavate isikute julgeolek, kuid käesoleval juhul ei viita miski asjaolule, et Tartu Vangla oleks oma kohustust rikkunud. Kuna kaebaja ei ole kellelegi vangla julgeolekuosakonna ametnikest oma probleemi selgelt avaldanud ning vanglal puudusid objektiivsed tõendid selle kohta, et kaebaja julgeolek on tõepoolest ohus, siis ei olnud vanglal põhjust kaebajat ka koheselt eraldatud lukustatud kambrisse paigutada. Alates 02.11.2010 viibis kaebaja lukustatud kambris VangS § 69 alusel, kuna lõhkus eelvangistushoone osakonna kambri nr 2062 vaateakna ja vigastas ennast ise klaasiga. Arvestades seda, et olemasoleva materjali pinnalt ei ole tuvastatav vastustajapoolne VangS § 11 lg 2 või vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 5 lg 1 ja 2 rikkumine ning puuduvad ka igasugused tõendid, et vangla oleks oma tegevuse või tegevusetusega seadnud ohtu kaebaja elu ja tervise ning jätnud süüliselt tagamata kaebaja julgeoleku, on halduskohus põhjendatult jätnud esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamata.
14. Toimiku materjalidest nähtuvalt vabanes V. Kitajev vanglast 05.04.
15. Halduskohtule esitas ta tuvastamiskaebuse, mille esitamise põhjendatud huviks oli preventiivne huvi, so huvi, et toimingu õigusvastasuse tuvastamise korral vangla tema suhtes edaspidi samal viisil õigusvastaselt ei käituks. Neid asjaolusid arvestades puudub kaebajal käesoleval hetkel sisuliselt tuvastamiskaebuse esitamiseks piisav põhjendatud huvi HKMS vr § 7 lg 1 mõttes, kuna ta on vabaduses ja seega ei ole tõenäoline, et vangla võimalik õigusvastane tegevus võiks tema suhtes korduda. Kaebaja ei saaks tuvastamiskaebuse rahuldamisest enam ka mingit eelist, kuna vaidlustatud toimingu kordumise ohtu ei esine. Üksnes huvi veenduda vaidlustatud toimingu õigusvastasuses ei ole kohtupraktika kohaselt tuvastamiskaebuse rahuldamise aluseks (vt RKHK määrused haldusasjades nr 3-3-1-100-08, p 36 ja 3-3-1-101-08, p 28).
16. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Einar Vene Agu Timmi 3 Maili Lokk