Obsah (8)

§ 152§ 43§ 104§ 101§ 103§ 31§ 108§ 109

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-12-2203 Määruse kuupäev 20. detsember 2012 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Jaan Andersoni kaebus Viiratsi Vallavalitsuse 31. juuli 2012 ko

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kaebuses taotleb kaebaja Viiratsi Vallavalitsuse

1. juuli 2012 korralduse nr 291 osalist tühistamist ja vastustaja kohustamist kaebaja avalduse uuesti läbivaatamiseks. Vastustaja on esitanud kohtule Viiratsi Vallavalitsuse
2. novembri 2012 korralduse nr 446, millega tunnistati Viiratsi Vallavalitsuse
3. juuli 2012 korraldus nr 291 Jaan Andersoni osas kehtetuks ja
4. novembri 2012 korralduse nr 477, millega on kaebaja avaldus Viiratsi valla korrladatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks uuesti lahendatud. Kohus nõustub pooltega, et sellega on vastustaja tunnistanud kehtetuks haldusakti, mille tühistamist kaebaja kohtumenetluses taotles ning andnud haldusakti, mille andmist kaebaja taotles. Seetõttu tuleb lõpetada haldusasja menetlus vastavalt

§ 152lg 1 p-le 4.

Kohus selgitab, et

§ 43

lg 1 p 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral ei ole samas asjas halduskohtule uue kaebuse esitamine lubatud. 6.

104 lg 5 p 4 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lõike 1 p 4 alusel.

Kaebaja eest on Pille Toom 19. oktoobril 2012 tasunud riigilõivu 15 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s. Kaebaja palub riigilõiv kanda enda arvele nr 1107460131 Swedbank AS. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 104lg 5 p-st 4 tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv tagastada J.

Andersonile tema arvelduskontole nr 1107460131 Swedbank AS-s.

1. Järgnevalt lahendab kohus menetluskulude väljamõistmise taotluse. Kaebaja on märkinud, et menetluskulu sisaldab asjas tasutud riigilõivu summas 15 eurot ning advokaaditasu kaebuse koostamise eest 120 eurot. Kuna kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastatakse kaebajale, siis puudutab kaebaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks üksnes kaebuse koostamise eest Sikuti Advokaadibüroo OÜ-le tasutud 120 eurot.
2. Kohtumenetlusega kaasnevad menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (

§ 101

lg 1).

§ 103

lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad viimaste hulka ka menetlusosalise esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskulu väljamõistmise otsustamisel tuleb kohtul seega hinnata, kas taotluses nimetatud kulu on käsitatav menetluskuluna HKSM § 103 lg 1 p 1 mõttes. Riigikohus on 21.03.2012 otsuses nr 3-3-1-5-12 (p-d 12, 13) rõhutanud, et menetluskulude väljamõistmise otsustamisel tuleb kohtul hinnata, kas taotluses esitatud kulud on käsitatavad väljamõistetavate menetluskuludena

§ 103lg 1 p 1 mõttes. Lepinguliseks esindajaks kohtus võib olla advokaat (Ts

MS § 218 lg 1 p 1). Õigus esindamiseks kohtus annab esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid (TsMS § 222 lg 1). Kohtule ja menetlusosalistele peab aga olema selge, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku nimel tema õiguste ja huvide kaitseks. 9.

§ 31

lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline halduskohtus osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Nimetatud sätte lõike 3 kohaselt kohaldatakse esindusele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 217 lõikeid 5-8, § 219 lõikeid 3-7 ning § 221, 224 ja 225. TsMS § 217 lg-test 5 ja 6 tulenevalt on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab, ning esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt, samuti loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. 2 Kuigi esindusõigust määratletakse kui esindajale antud õiguste kogumit teha esindatava nimel ja huvides kehtivaid tehinguid või muid tahteavaldusi (sh menetlustoiminguid kohtumenetluses), realiseerub see siiski üksnes esindusõiguse tegeliku kasutamise ehk esindatava nimel tegutsemise kaudu. Kohtu hinnangul saab

§ 103

lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusosalise esindaja kuludena käsitada üksnes selliseid kulusid, mida menetlusosaline on kandnud seoses esindaja poolt tema nimel ja huvides menetlustoimingute tegemisega. See tähendab, et menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaliselt saab teise menetlusosalise kasuks esindaja kulud välja mõista üksnes juhul, kui esindaja on haldusasja menetluses oma esindusõigust ka tegelikult teostanud ehk teinud menetlusosalise nimel iseseisvalt menetlustoiminguid.

1. Kaebaja on kohtule esitanud Sikuti Advokaadibüroo OÜ
2. novembri 2012 arve-müügitšekki nr 59, mille kohaselt on kaebaja tasunud advokaadibüroole kaebuse koostamise eest 120 eurot. Kohtule
3. oktoobril 2012 esitatud kaebuse on kaebaja aga ise allkirjastanud. Kohus on seisukohal, et kui esindusvolituse andmisele vaatamata on menetlusosaline ajanud asja isiklikult, siis ei ole esindaja kulude väljamõistmine põhjendatud. Esindaja kulude väljamõistmiseks ei piisa kinnitusest, et menetlusosalise poolt isiklikult allkirjastatud menetlusdokumendi on tegelikult koostanud esindaja, kuivõrd pelgalt esitatava õigusdokumendi projekti koostamine ei muuda isikut veel esindajaks. Vandeadvokaadi vanemabi Katrin Tamme on kaebaja esindajana
4. novembril 2012 esitanud kohtule seisukoha menetluse lõpetamise kohta. Kuid see ei lükka ümber kohtu järeldust sellest, et kaebuse esitamisel ei ole esindaja kaebaja nimel menetlustoiminguid teinud, samas kui menetluskulude väljamõistmise taotlus on üheselt seotud kaebuse esitamise toiminguga.
5. novembri 2012 seisukoha esitamisega seonduvate esindaja kulude väljamõistmist vastustajalt ei ole kaebaja taotlenud. Seetõttu on kohus seisukohal, et kaebuse koostamise eest tasutud 120 eurot ei saa pidada kaebaja esindaja kuluks

§ 103lg 1 p 1 tähenduses.

Eeltoodust tulenevalt ei ole Sikuti Advokaadibüroo OÜ arve alusel kantud kulu menetluskuluks

§ 101lg 1 mõttes.

Seetõttu ei ole nimetatud kulu kohtumenetluses vastustajalt väljamõistetav. 11. Eeltoodud põhjustel jääb rahuldamata kaebaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt. 12.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

§ 109

lg 3 kohaselt mõistab kohus poolelt, kelle kanda jäävad menetluskulud, Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabikulud ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena. Sellest tulenevalt mõistab kohus Viiratsi vallalt Eesti Vabariigi kasuks välja 15 eurot. Riigilõiv makstakse Rahandusministeeriumi Swedbank arvelduskontole nr 221023778606, SEB Panga arvelduskontole nr 10220034796011 või Danske Bank AS Eesti filiaal arvelduskontole nr 333416110002 Tartu Halduskohtu viitenumbriga 2900078525. Tanel Saar kohtunik 3