MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ag

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19.08.
2. a käskkirjaga nr 168-k nimetas Narva linnapea T. Luigase avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 21 lg 2 p 1 alusel Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti direktori asendajaks alates 21.08.2008 kuni A.N. naasmiseni või ametist vabastamiseni. 03.01.2012 sai Narva Linnavalitsus ja Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusamet kätte 14.12.
3. a kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-11-
4. Kohtuotsus jõustus 30.12.
5. Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti 03.01.
6. a käskkirjaga nr 1-k vabastati A.N. alates 31.12.2011 teenistusest Narva Linnavalitsuse Linnavara ja Majandusameti kommunaalmajanduse osakonna juhataja ametikohalt. Narva Linnavalitsuse 03.01.
7. a käskkirjaga nr 80 vabastati kaebuse esitaja Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti direktori asendaja ametikohalt alates 01.01.2012 seoses ametitähtaja lõppemisega.
8. T. Luigas esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Narva Linnavalitsuse 03.01.
9. a käskkirja nr 80 tühistamist ja ettekirjutuse tegemist kohustada Narva Linnavalitsust jätkama kaebajaga teenistussuhet ning kahju hüvitamist teenistusest sunnitult puudutud aja eest koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kaebuses taotles kaebuse esitaja peatada Narva Linnavalitsuse 03.01.
10. a käskkirja nr 80 kehtivus ja täitmine (nimetatud käskkirjaga vabastati kaebuse esitaja Linnavara- ja Majandusameti direktori asendaja ametikohalt alates 01.01.2012 seoses teenistustähtaja lõppemisega, mis oli seotud asendatava ametniku A.N. ametist vabastamisega) ning kohustada vastustajat jätkama kaebuse esitajaga teenistussuhet Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti direktori asendaja ametikohal kohtuvaidluses lõpplahendi jõustumise ajani. Kaebuse esitaja põhjendas taotlust väidetega, et käskkirja täitmisel tekiks olukord, kus kaebuse esitaja kaotab ebaõiglaselt ainsa teenistuse, mis halvendab tema olukorda kohtumenetluse vältel. Uue ametniku teenistusse nimetamine raskendaks kaebuse esitaja õiguste hilisemat kaitsmist või teeks selle ebamõistlikuks, kuna hiljem oleks keerukam nõuda vastustajalt kolmanda isikuga teenistussuhte lõpetamist ja kaebuse esitaja teenistusse ennistamist. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et on sattunud kriminaalasjas linnapea tegevuse suhtes ütluste andmisega nn ebasoosingusse, mistõttu püütakse temast vaidlusalusel ametikohal vabaneda.
11. Tartu Halduskohus rahuldas 11.01.
12. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning peatas Narva Linnavalitsuse 03.01.
13. a käskkirja nr 80 kehtivuse ja täitmise ning kohustas Narva Linnavalitsust jätkama kaebuse esitajaga teenistussuhet Linnavara- ja Majandusameti direktori kohusetäitja ametikohal kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Määruse põhjenduste kohaselt sätestab ATS § 21 lg 3, et ajutiselt äraoleva ametniku vabastamisel konkursi korras täidetavalt ametikohalt tehakse tema asendajale ettepanek asuda vabanenud ametikohale konkursi korras ametisse nimetatava ametniku kohusetäitjana. Tulenevalt eeltoodud sättest nimetatakse asendaja konkursi korras täidetava ametikoha kohusetäitjaks kuni konkursi lõpuni viimiseni ja uue kandidaadi valimiseni. Kaebuse esitajale sellist ettepanekut ei tehtud. Käesolevas asjas ja asjas nr 3-11-2694 kohtule esitatud väidetest ja põhjendustest lähtuvalt on kaheldav, kas kaebuse esitajal oleks võimalik kõnealusele ametikohale korraldataval konkursil osaleda võrdsetel alustel teiste kandidaatidega. Seega võivad esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel kaebuse esitaja huvid saada kohtumenetluse ajal kahjustatud, mille hilisem taastamine või hüvitamine on keeruline. Kohus leidis et käesolevas asjas puudub avalik huvi, mis esialgse õiguskaitse kohaldamisel või kohaldamata jätmisel kahjustada saaks, sest kaebuse materjalidest nähtuvalt saaksid Linnavara- ja Majandusameti direktori ametikoha ülesanded selle aja jooksul nõutava hoolsusega täidetud. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ja hilisem kaebuse mitterahuldamine lükkaks üksnes kaebuse esitajaga teenistussuhte lõpetamist edasi, mida ei saa pidada oluliseks avaliku huvi kahjustamise seisukohalt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 2
14. Narva Linnavalitsus esitas määruskaebuse, milles palutakse Tartu Halduskohtu 11.01.
15. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta T. Luigase esialgse õiguskaitse taotlus täies ulatuses rahuldamata. Määruskaebuses märgitakse, et kaebuses on esitatud ebaõigeid faktiväiteid ning eiratud asjas tähtsust omavaid asjaolusid, mistõttu on kohus ekslikul arusaamal. Vastustaja väitel ei olnud kaebaja ametisse nimetatud Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti direktori asendajana. Kaebaja nimetati ametisse asendajaks Ameti Kommunaalosakonna juhatajale Ameti direktori ülesannetes. Vastustaja rõhutab, et kaebaja tegelik ametikoht on olnud A.N. (kui Ameti Kommunaalosakonna juhataja Ameti direktori ülesannetes) asendaja. A.N. on nimetatud ametisse selleaegse Ameti direktori A.U. poolt 02.02.
16. a käskkirjaga nr 8-k, mille kohaselt on A.N. Ameti Kommunaalosakonna juhataja. Pärast Ameti direktori ametikoha vabanemist otsustati panna A.N. ile ATS § 64 lg 1 p 2 ning lg 3 ja 5 alusel ajutiselt Ameti direktori ametiülesanded. A.N. ei ole kunagi olnud Ameti direktor, direktori kohusetäitja ega direktori asendaja. Kuna vaidlust ei saa olla selle üle, et kaebaja on määratud A.N. asendajaks, siis on ilmne, et kaebaja ei saa olla Ameti direktori asendaja, vaid ta määrati asendajaks Ameti Kommunaalmajanduse osakonna juhatajale A.N. ile, kes täitis ajutiselt Ameti direktori ametiülesandeid. Nii kohustamis- kui tühistamistaotluse eeldusena on kaebaja viidanud ATS-i § 21 lg-le 3, samas kui tal puudub õiguslikult igasugune otsene side Ameti direktori ametikohaga. Samuti puudub kaebajal kaudne, A.N. osas põhistatav side Ameti direktori ametikohaga.
17. T. Luigas ei nõustu määruskaebusega ja palub see jätta täielikult rahuldamata ning esialgse õiguskaitse määruse muutmata. Kaebaja on seisukohal, et asendus seondub ametikoha ja selle ülesannete asendamisega (käesoleval juhul Linnavara- ja Majandusameti direktori ametikoht), mitte nimeliselt konkreetse isiku asendamisega. ATS § 6 lg 1 kohaselt on ametnik ametiasutuse kooseisus ettenähtud ametikohale nimetatud isik või valitud isik. Puudub vaidlus selles, et ka kaebaja on asendajana ametisse nimetatud, mistõttu oli ta nimetatud ka ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale asendajaks. Kooseisus oleks asendatav koht ameti direktori koht. Eeloodust tulenevalt oleks eksitav rääkida sellest, et kaebaja oli nimetatud A.N. asendaja ametikohale, mitte direktori asendaja ametikohale. Kaebaja märgib, et kooskõlas ATS § 11 lg-ga 1 kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu oma ametiasutuse struktuuri ja teenistujate kooseisu. Narva Linnavolikogu on kehtestanud linnaametnike kooseisu. Viidatud kooseisus on Linnavara- ja Kommunaalameti kooseisus 1 direktori ametikoht. Eeltoodut arvestades sai kaebaja mõistlikult võttes olla direktori asendajaks ja direktori ametiülesannete täitjaks, mitte nimeliselt A.N. või tema endise ametikoha asendajaks. Asjaolu, et kaebaja oli määratud direktori asendaja ametikohale nähtub ka käskkirjast, millega ta ametisse nimetati. Seal on märgitud, et T. Luigas võetakse teenistusse direktori ametiülesannete täitajana. Ka juhul, kui kaebajast saaks rääkida kui asendajast direktori ametikoha asendajale, saaks rääkida ikkagi ainult direktori ja tema ametiülesannete täitja asendamisest. Täiesti arusaamatu on eeltoodut arvestades määruskaebuse esitaja seisukoht, et kaebaja polnud mitte direktori ametikoha asendajaks, vaid asendas ameti kommunaalmajanduse osakonna juhatajat A.N. it. Kaebaja täitis Linnavara- ja Kommunaalameti direktori ametiülesandeid. Eeltoodud määruskaebuse esitaja seisukohti silmas pidades ei saa vastustaja kaebust mingil viisil põhjendamatuks pidada. Lisaks märgib T. Luigas, et kaebuses esitatud etteheitvad seisukohad nagu kahjustaks tema ametisse jätmine avalikku huvi ja see on kaalukam erahuvist, on põhjendamatud ja alusetud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3
18. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Tartu Halduskohtu 11.01.
19. a määrus tuleb tühistada osas, millega peatati Narva Linnavalitsuse 03.01.
20. a käskkirja nr 80 täitmine. Ülejäänud osas tuleb halduskohtu vaidlustatud määrus jätta muutmata.
21. Halduskohtule esitatud kaebuses taotles T. Luigas linnavalitsuse käskkirja tühistamist, millega ta vabastati Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti direktori asendaja ametikohalt alates 01.01.2012 seoses ametitähtaja lõppemisega.

§ 251

lg 1 p-s 1 nimetatud esialgse õiguskaitse abinõusid (haldusakti kehtivuse või täitmise peatamine) rakendatakse reeglina tühistamiskaebuse edukuse tagamiseks, kuid haldusakti täitmise või kehtivuse peatamise puhul on tegemist kahe erineva esialgse õiguskaitse abinõuga, mille samaaegne kohaldamine ei ole võimalik. Sellele viitab ka

§ 251lg 1 p-i 1 sõnastus.

Kuna kaebuses vaidlustatakse haldusakti, millega kaebaja vabastati ametist ning vaidlustatava haldusaktiga ei ole kaebajale endale pandud mingisugust kohustust, siis saab tulenevalt kaebuse eesmärgist linnavalitsuse käskkirja kehtivuse peatada ning puudub vajadus peatada selle täitmine. 8. Halduskohus kohustas samuti Narva Linnavalitsust jätkama kaebuse esitajaga teenistussuhet Linnavara- ja Majandusameti direktori kohusetäitja ametikohal kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kohtul on väga suur kaalutlusruum asjakohase esialgse õiguskaitse abinõu valiku juures. Kaebaja õiguste esialgse kaitse eesmärgil võib kohus haldusorganit põhimõtteliselt kohustada kõigeks, mis on selle haldusorgani pädevuses. Arvestada tuleb vaid, et esialgse õiguskaitse abinõu oleks kooskõlas kaebuse eesmärgiga ning ei väljuks kaebuse piiridest. Anda ei saa korraldusi, mis on seadusega keelatud või vastuolus seaduse eesmärgiga või mille täitmine on faktiliselt või õiguslikult võimatu. Ringkonnakohtu hinnangul antud asjas viimatinimetatud aluseid ei esine ja halduskohtu korraldus on kooskõlas kaebuse eesmärgiga, sest kaebaja vabastati ametikohalt, kuhu ta oli võetud määratud ajaks põhjusel, et asendatav isik vabastati ametist ja asjas käib vaidlus selle üle, kas ametist vabastamine oli õiguspärane või mitte tulenevalt sellest, kas kaebajale oleks ATS § 21 lg 3 järgi tulnud teha ettepanek asuda samale ametikohale määramata ajaks teenistusse võetud ametnikuna või mitte. Samuti sätestavad ATS §-d 135 ja 160, et õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti tühistamist, enda teenistusse ennistamist ja tasu sunnitult puudutud aja eest. 9.

§ 249

lg-st 1 tulenevalt kohaldatakse esialgset õiguskaitset juhul, kui ilma esialgse õiguskaitseta tekiksid kaebajale kahjulikud tagajärjed, mida kaebuse rahuldamisel enam kõrvaldada või taastada pole võimalik. Kaebaja on nimetanud kahjulike tagajärgedena seda, et ta kaotab oma teenistuse ja oluliselt oleks raskendatud endise olukorra taastamine juhul, kui halduskohus tema kaebuse rahuldab, kuid vastustaja on samale ametikohale juba kellegi teise teenistusse võtnud. Iseenesest tuleb möönda, et sellised tagajärjed võivad kaebaja jaoks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuda. Need tagajärjed ei ole tagantjärgi täielikult kõrvaldatavad sellega, kui kaebus rahuldatakse, kaebaja tööle ennistatakse ja talle makstakse tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. 10. Lisaks tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaaluda ka avalikku huvi ning esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lg 3).

Kaebaja soovitud viisil esialgse õiguskaitse kohaldamine tähendas seda, et ta jätkas linnavalitsuses tööd samal ametikohal, millelt ta vaidlusaluse käskkirjaga vabastati. Samas on Narva Linnavalitsuse struktuuris endiselt olemas Linnavara- ja Majandusameti direktori ametikoht ning see tulnuks 4 nagunii täita, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul kaebaja samal ametikohal jätkamisega avalikku huvi kahjustatud sel määral, et see kaaluks üle kaebaja huvi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks sellisel viisil, nagu halduskohus seda võimaldanud on. Toimiku materjalidest nähtub samuti, et halduskohtu määrust on olnud võimalik ka reaalselt täita, sest kaebajaga on teenistussuhet jätkatud, so T. Luigas on endiselt olnud teenistuses Linnavara- ja Majandusameti direktori kohusetäitjana. Asjaolu, et vastustajat on kohustatud kaebajaga teenistussuhet jätkama, ei tähenda muidugi seda, et juhul, kui selle lõpetamiseks esinevad mingid muud seadusest tulenevad alused, ei saaks vastustaja tulenevalt kehtivast esialgse õiguskaitse määrusest kaebajaga uuesti teenistussuhet lõpetada. Seega ei ole ka sellesisuline määruskaebuse vastuväide aluseks halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamisele. Õige on küll määruskaebuse väide, et halduskohtu vaidlustatud määruse p-s 5 on ebaõigesti viidatud sellele, nagu oleks tegemist olnud konkursi korras ametisse nimetatava ametniku kohusetäitja ametist vabastamisega ja kaebajale tulnuks teha ettepanek asuda vabanenud ametikohale konkursi korras ametisse nimetatava ametniku kohusetäitjana, kuid ka see viga ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks, sest ka käesolevas vaidluses asjakohasest ATS § 21 lg 3 esimesest lausest, mis käib ATS § 21 lg 2 p-i 1 alusel teenistusse võetud ametniku kohta, tuleneb põhimõte, et ajutiselt äraoleva ametniku vabastamisel ametikohalt tehakse tema asendajale ettepanek asuda vabanenud ametikohale määramata ajaks teenistusse võetud ametnikuna. 11. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab reeglina olla vaid kaebuse ilmne perspektiivitus. Arvestades olukorda, kus kaebaja oli 19.08.2008. a käskkirjaga ametisse nimetatud Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti direktori kohusetäitjaks alates 21.08.2008 kuni A.N. naasmiseni või ametist vabastamiseni ning põhiasjas käib vaidlus ATS §-de 21 lg 2 p-i 1 ja lg 3 kohaldamise üle ning ATS § 6 lg 1 kohaselt on ametnik ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik, ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust asuda seisukohale, et tegemist on ilmselgelt perspektiivitu kaebusega ka see kaebaja väide, et T. Luigas nimetati tegelikult ametisse asendajaks ametnikule, kes täitis ajutiselt Linnavara- ja Majandusameti direktori ülesandeid, mitte aga majandusameti direktoriks, asendajaks või kohusetäitjaks. Ringkonnakohtu arvates on seega niisuguses olukorras põhjendatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine, vältimaks kaebuse esitajale negatiivsete tagajärgede tekkimist kohtumenetluse ajaks juhul, kus antud menetlusstaadiumis ei ole alust väita, et esitatud kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Agu Timmi Tiit Lõhmus 5 Maili Lokk