TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1592 Otsuse kuupäev 18. detsember 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Meelis Räitsaku kaebus Tartu Vangla 12. juun

) § 63 lg 1 p 1 alusel noomitusega. Karistuse määramise tingis M. Räitsaku 23.05.2012 mitteallumine vanglateenistuja korraldusele asuda koristama süüdimõistetute eluhoone 1. sektsiooni, millega M. Räitsak rikkus

§ 67p-st 1 ja § 37 lg-st 1 tulenevaid kohustusi.

M. Räitsak esitas 25.06.2012 nimetatud käskkirja peale vaide, mis jäeti Tartu Vangla 13.07.2012 vaideotsusega nr 1-11/270-1 rahuldamata.

1. 30.07.2012 saabus Tartu Halduskohtule M. Räitsaku kaebus Tartu Vangla 12.06.2012 käskkirja nr 6-2/983 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused ja taotlused
2. Kaebaja on seisukohal, et vanglateenistuja korraldus ei olnud seaduslik, kuna kohustas kaebajat täitma tööülesandeid haigena. Kaebaja väitel tundis ta 23.05.2012 iiveldust ja nõrkust. Kuna kaebaja põeb C-hepatiiti, on sellised haigushood tavapärased.
3. Kaebaja leiab, et ilma arstliku hinnanguta distsiplinaarkaristuse määramine oli ebaseaduslik ja alusetu, ning palub distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri tühistada. Vastustaja vastuväited
4. Kaebaja on infektsionisti vastuvõtul käinud 23.11.2011 ja 05.06.2012 ning maksaanalüüsid on mõlemal korral olnud normis. Kaebaja diagnoos ei ole mingil määral seotud halva enesetundega. Meditsiiniosakonna andmetel saavad koristada kõik, kellel on diagnoositud C-hepatiidi viirus ning vastustaja ei nõustu väitega, et diagnoositud viiruse olemasolu on automaatselt tööst vabastamise või tööst keeldumise aluseks.
5. Distsiplinaarmenetluse käigus on kontrollitud kaebaja väidet võimaliku haigestumise kohta. Korralduse andnud valvurile ei jäänud muljet kaebajast kui haigestunud isikust. Menetleja on kontrollinud kaebaja väidet meditsiiniosakonna külastuse, valvuritelt ravimite küsimise ja arstile registreerimise soovi kaudu, mis ei kinnitanud kaebaja võimalikku haigust. Veel kontrollis menetleja kaebaja liikumisi valvekaamera salvestistelt, millest nähtuvalt oli kaebaja suuteline samal päeval pealelõunasel ajal liikuma elusektsiooni koridoris. Nendele asjaoludele tuginedes pidas menetleja kaebaja väiteid otsituteks ning paljasõnalisteks. Ainult kaebajale endale oli teada tema haigestumisega seotud asjaolud, kuid tema neid menetluse käigus ei avaldanud. Kirjalikult ei ole kaebaja distsiplinaarmenetluse käigus selgitusi andnud ega põhjendanud tööst keeldumist. Kaebaja ei ole pidanud vajalikuks selgitada menetlejale, millised olid need terviserikked, mis takistasid temal tööle asumast. Seetõttu ei saanud menetleja ka kontrollida, kas selliste kaebuste esinemine võis takistada kaebajal tööle asumast või mitte.
6. Kaebajale oli teada, et teda on Tartu Vangla 04.04.2012 käskkirjaga nr 6-3/51 tööle määratud tähtajaliselt 16.04.-16.07.2012 ning et nimetatud perioodil võib vangla rakendada teda majandustöödel. Ka väljaspool vanglat on töölt puudumise aluseks siiski arsti poolt väljastatud töövõimetusleht. Kaebaja, teades, et teda võidakse rakendada tööle, ei pöördunud arsti poole tööst ajutise vabastamise saamiseks ja seetõttu ei pidanud tema enda tervisehäda selliseks, mis vajaks arsti sekkumist, leevendust või ravi.
7. Kaebaja on korduvalt inspektor-kontaktisikutele avaldanud oma suhtumist koristustööle. 25.11.2010 on kaebaja inspektor-kontaktisikule avaldanud, et ei asu tööle koristajana, kuna see töö temale ei sobi. 01.10.2012 on kaebaja avaldanud inspektor-kontaktisikule, et ei soovi osaleda vangla tööhõives. Seega ka kaebaja poolt inspektor-kontaktisikutele avaldatud soovimatus osaleda tööhõives ja töötada koristajana viitavad asjaolule, et 23.05.2012 viidatud haigestumine oli otsitud põhjus, mitte objektiivne takistus tööst keeldumiseks.
8. Eeltoodule tuginedes on Tartu Vangla seisukohal, et kaebaja väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Kaebaja täiendavad seisukohad
9. Kaebaja väitel ei ole ta keeldunud tööst põhimõtteliselt ning on ise avaldanud vanglale soovi määrata end tööle koristajana. Kuna kaebajal hakkas halb pärast õhtusööki, ei olnud tal võimalik pöörduda oma probleemiga kontaktisiku poole. Arsti vastuvõtule end kirja 2 panna ei näinud kaebaja mõtet, kuna tavaliselt läheb vastuvõtuni aega 2-3 nädalat. Valvurile teatas kaebaja haigestumisest, kuid ei kirjeldanud oma enesetunnet täpsemalt, kuna valvur ei ole kaebaja arvates pädev hindama tema tervislikku seisundit. Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei suuda töötada koristajana, vaid leiab, et haigena ei pea keegi töötama. Inspektor-kontaktisikute arusaamised vestluste sisust on ebaobjektiivsed ega kajasta tegelikkust. Kohtu seisukoht 11.

§ 37

lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama.

§ 67

p 1 kohaselt peab kinnipeetav muuhulgas alluma vanglateenistujate seaduslikele korraldustele. Kaebajat on vaidlusaluse käskkirjaga (tlk 10) karistatud vanglateenistuja seaduslikule korralduseleasuda koristama süüdimõistetute eluhoone 1. sektsiooni, allumata jätmise eest. 12. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja oli vaidlusalusel kuupäeval

§ 38

lg 1 ls 2 alusel ja kaebaja vangla majandustöödele rakendamise käskkirja alusel kohustatud töötama vangla majandustöödel.

1. Halduskohtule ei ole kaebaja poolt esitatud ühtegi argumenti, mis annaksid aluse järelduseks, et kaebaja vangla majandustöödele rakendamine oleks olnud õigusvastane. Samuti oli vangla õigustatud andma kaebajale korraldust, et ta asuks koristama süüdimõistetute eluhoone
2. sektsiooni.
3. Käeoleva vaidluse asjaolud on selles osas sarnased Riigikohtu menetluses olnud haldusasja nr 3-3-1-14-12 asjaoludega, mille otsuse p 10 teises lõigus on osundatud varasemale asjakohasele kohtupraktikale:“

§ 67

p 1 kohaselt on kinnipeetav vangla julgeoleku tagamiseks kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-103-06 selgitanud, et kinnipeetava poolt vanglaametniku antud korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (vt otsus asjas nr 3-3-1-103-06, p 14).“ Seega oleks kaebaja distsiplinaarkorras karistamine õigusvastane ainult siis, kui kaebajal oleks olnud kehtivas õiguses sätestatud korras õigus haigusele tuginedes tööülesannete täitmisele mitte asumiseks. 15.

§ 38

lg 22 ls 1 kohaselt võib kinnipeetava töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab kinnipeetava enda või vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav. 16. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et enne 04.04.2012 käskkirjaga kaebaja majandustöödele rakendamise otsustamist oli kaebaja võimelisus tööd teha

§ 37lg 3 kohaselt arsti poolt tuvastatud.

Seega ei saa kohus nõustuda kaebajaga, et kaebaja poolt C- hepatiidi põdemine, muudab kaebaja ilma arstliku hinnanguta distsiplinaarvastutusele võtmise ebaseaduslikuks. 3

1. Vangistusseaduse § 39 lg 1 sätestab: "Kinnipeetava töötingimused peavad vastama töökaitseseadustega kehtestatud nõuetele, välja arvatud käesolevast seadusest tulenevad erisused. Vanglateenistus on kohustatud kindlustama kinnipeetava elule ja tervisele ohutud töötingimused." Kinnipeetava tööle vanglas laieneb vangistusseaduses sätestatud erisustega töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS § 1 lg 3 p 1). Nimetatud seaduse § 14 lg 5 p 4 annab töötajale õiguse keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema tervise. Töötaja peab sellest viivitamata teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule. (RKHKo 3-3-1-14-12 p 10 1.lõik). Seega võib asjakohase kohtupraktika kohaselt kinnipeetava keeldumine töötamisest olla põhjendatud ja selle eest karistamine õigusvastane üksnes juhul, kui töötamine seaks ohtu kinnipeetava tervise. Viidatud lahendis oli meditsiiniosakond nimetanud tingimused, mille täitmisel ei ole töötamine kaebajale ohtlik, kuid tööle asumise korralduse andmisel neid tingimusi kaebajale ei selgitatud ja kaebajat karistati.
2. Käesoleva asja materjalidega midagi taolist tõendatud ei ole. Vastustaja poolt esitatud tõenditega (e-kirjad) (tlk 27,36) on tõendatud, et kaebaja poolt põetav C hepatiidi viirus, ei takista kaebajal vangla majandustöödel osalemist ja sellega ei saanud seotud olla kaebaja poolt
3. mail kirjeldatud iiveldus ja nõrkus. Kaebaja osundab kaebuses (tlk 1), et C-hepatiidi puhul on iiveldus ja nõrkus tavapärased nähud. Kohus ei sea kahtluse alla kaebaja väidet ja konstateerib, et kroonilise C-hepatiidiga inimesed võivad tunda väsimust, neil võivad tekkida keskendumisraskused, iiveldus, liiges- ja lihasvalu ning ärevus või depressioon. Kaebaja on vangla meditsiiniteenistusele avaldanud (tlk 27), et tal on C-hepatiit diagnoositud juba
4. aastal. Vangla meditsiiniteenistus on seisukohal (tlk 36), et iiveldus ja nõrkus ei ole seotud kompenseeritud hepatiidiga, mida põeb kaebaja. Kuna kaebaja on ise kaebuse täienduses avaldanud, et ta ei avaldanud valvurile oma enesetunnet täpsemalt ega pöördunud tervise väidetaval halvenemisel arsti vastuvõtule ega teavitanud inspektor-kontaktisikut, siis ei olnud ilma arstliku hinnanguta kaebajale majandustööde tegemisele asumise kohustamiseks antud korraldus ja kaebaja distsiplinaarkorras karistamine õigusvastane, nagu väidab alusetult kaebaja. Kaebajal ei olnud seetõttu ka õigust haigusele tuginedes tööülesannete täitmisele mitte asumiseks.
5. Halduskohus nõustub Tartu Ringkonnakohtu ühes viimases analoogses kohtuvaidluses (haldusasi nr 3-11-854 p 10) antud tõlgendusega, mille kohaselt, kui vangla peaks alati, kui kinnipeetav keeldub töötamisest ja väidab valu esinemist organismis, isiku kuni vastava erialaarsti juurde saatmiseni ja täpse diagnoosi selgumiseni tööst vabastama /…/, siis avaneks kinnipeetavatel sisuliselt piiramatu võimalus tööst keelduda. Sellepärast ongi vajalik, et kinnipeetava töövõimelisuse hindamisel, arvestataks ka isiku töövõimelisust hinnanud meditsiinitöötaja seisukohtadega.
6. Kaebaja majandustöödele määramisel oli arvestatud tema sobivust majandustööde tegemiseks. 25.05.2012, seega distsiplinaarmenetluse raames, on dr Piret Kool kinnitanud, et kaebaja käis arsti vastuvõtul viimati 23.04.2012 (tlk 12). Samuti on distsiplinaarmenetluse raames 05.06.2012 tuvastatud, et kaebaja maksaanalüüsid olid normis (tlk 27). Kaebaja ise ei avaldanud distsiplinaarmenetluse käigus antud seletustes, 4 milles seisnesid
7. mail 2012 tema vaevused. Seetõttu ei olnud ilma arstliku hinnanguta kaebajale antud korraldus, asuda majandustööde tegemisele ja kaebaja distsiplinaarkorras karistamine, õigusvastane.
8. Vangla meditsiiniteenistus on teadlik, et kaebaja põeb C-hepatiiti ja on seisukohal, et see ei takista kaebajal koristajana töötamist. Tööülesannete täitmine, milleks kaebajat kohustati, oli asjas kogutud tõendite kohaselt neil asjaoludel kaebaja poolt võimalik. Kaebaja distsiplinaarkorras karistamine vaidlusaluse käskkirjaga on seetõttu õiguspärane ning puudub alus kaebuse rahuldamiseks.
9. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Roby Koik kohtunik 5