3-12-1914/8

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Tartu kohtumaja Kohtuasja number kaebuse läbivaatamata jätmise kohta 3-12-1914 Kohtumääruse kuupäev 19.12.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi J.B. kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse vastu kahju hüvitamise nõudes summas 103,94 eurot Asja läbivaatamise kuupäev 19.12.2012, kirjalik menetlus ja viis Resolutsioon Edasikaebamise kord

1. Jätta J.B. kaebus haldusasjas nr 3-12-1914 läbi vaatamata.
2. Menetluskulud jätta kaebaja kanda.
3. Kohtumääruse ärakiri saata menetlusosalistele. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud 28.06.2012 sisenes J.B. Venemaa Föderatsioonist Luhamaa tollipunkti kaudu Eesti Vabariiki sõidukiga Ford Econoline Cargo, registreerimisnumbriga XXXXX. Sõiduki reg nr XXXXX omanik on ARK-i andmetel J. S. ning kasutajad on A. K., Ü. U., S. B., A. V., V. O., J.B.. Vastustaja seisukohalt on tegemist regulaarse piiriületajaga, J. B. on sõitnud Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahel edasi-tagasi korduvalt, tehes seda näiteks ajavahemikul 01.05.-10.07.2012 kokku 32-l korral kolme sõidukiga, need on Ford Econoline reg nr XXXXX ja XXXXX ning Ford Econoline Cargo reg nr XXXXX; isiku elukoht on Eestis, Valga linnas. Need asjaolud annavad tollile alust oletada, et tegemist on piiri ületamisega kütuse tankimise eesmärgil. Aktsiisivabastust ei ole alust kohaldada, kütus tuleb deklareerida ja maksustada. Reisija deklaratsioonil deklareeris J. B. diiselkütusena 250 liitrit. Arvestades, et isiku väitel oli tema sihtkoht Saaremaa (märgitud reisija deklaratsioonil), pidas toll aktsepteeritavaks 1 92 liitri ulatuses kütuse vajadust sihtkohta jõudmiseks, mille tulemusena jäi maksustatavaks kütusekoguseks 158 liitrit (tl 22). Aktsiisikaubana deklareeritud kütuse 158 liitrilt arvestatud maksu summas 103,94 eurot tasus J.B. 28.06.2012 (tl 5, 6). 10.09.2012 laekus Tartu Halduskohtusse J.B. kaebus, milles taotleb tuvastada Lõuna maksu- ja tollikeskuse (LõMTK) Luhamaa tollipunkti inspektorite tegevuse õigusvastasus 28.06.2012 temalt kütuseaktsiisi tasumise sissenõudmisel ning mõista Maksu- ja Tolliameti Lõuna Maksu- ja tollikeskuselt kaebaja kasuks välja temale tekitatud kahju 103,94 eurot seonduvalt õigusvastaselt nõutud kütuse aktsiisi tasumisega. Kaebaja on märkinud, et nimetatud summa sissenõudmine toimus ähvarduste ja sunniga, kuid sunnimeetmete rakendamiseks puudus õiguslik alus. Deklaratsioonis ei ole märgitud kes on kauba saatja. Kaebaja märgib, et kohapeal nõuti tollivõla tasumist sularahas, vastasel juhul ähvardati kauba kinnipidamisega kuni võla tasumiseni. Kaebaja väidete kohaselt oli ta olnud sundolukorras ning tasus nõutava summa. Kaebaja märgib, et mootorsõiduki paagis oleva kütuse aktsiisivabastuse näeb ette Euroopa Nõukogu Direktiiv nr. 2007/74 EÜ Artikkel 11 ja ATKEAS § 69 lg
4. Vastustaja on taotlenud jätta J.B. kaebus tolliametnike tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes rahuldamata ning kahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata. Vastustaja on märkinud, et ATKEAS § 68 lg 1 kohaselt Eestisse sissesõidul on mootorsõiduki standardses kütusepaagis või erikonteineri standardses kütusepaagis, kaasa arvatud veemootorsõiduki standardses kulutankis ja -paagis olev, samas mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus aktsiisivaba. Kõik eelnimetatud tingimused peavad olema täidetud samaaegselt. Vastasel juhul aktsiisivabastus ei kohaldu. Direktiivi eesmärki täidab ATKEAS § 68 lg 1 nõue sihtkohani vajaliku kütuse aktsiisivabastuse osas. ATKEAS § 68 lg 4 täpsustab, et aktsiisivabalt sisse veetud kütust ei tohi kasutada muus sõidukis kui selles, millega kütus sisse veeti. Kütust ei tohi sellest sõidukist välja võtta ja ladustada, välja arvatud sõiduki remondi ajaks, ning isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda kütust tasu eest ega tasuta üle anda. Aktsiisivabastust ei kohaldata, kui sõiduki valdaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil. Maksuhalduril on alust arvata, et aktsiisikaupa kasutatakse ärilisel eesmärgil, kui ühe päeva jooksul toodud aktsiisikauba kogus ületab ATKEAS §-des 68 ning § 69 lg 1 sätestatud piirnorme, aktsiisikaupa tuuakse regulaarselt või mitu korda päevas. Aktsiisivabastust ei kohaldata kui kütust veetakse sisse ärilistel kaalutlustel. Vastustaja märgib, et kaebaja on ise deklaratsiooni esitanud, deklaratsioon on kehtiv ja deklaratsioonil esitatud andmete alusel on tehtud arvestus mis on õige. 2 Vastustaja on märkinud, et kaebaja on isik, kes on sõitnud Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahel edasi-tagasi korduvalt näiteks ajavahemikul 01.05.-10.07.2012 kokku 32-korral. Kahju nõudes esitatud kaebuse osas leiab vastustaja, et kaebaja on ise koostanud tollideklaratsiooni ja esitanud selle pädevale haldusorganile, kuhu on märgitud kaebaja poolt esitatud andmed. Kaebaja ei ole vaidlustanud tema poolt koostatud tollideklaratsiooni, mis on olnud aluseks summa sissenõudmisel. Kaebajal tulnuks pöörduda eelnevalt vastustaja poole ja vaidlustada tollideklaratsiooni andmeid ja seejärel pöörduda kohtu poole. Vastustaja leiab, et kaebajal on läbimata kohtueelne menetlus tollimaksu määramise osas ning taotleb kohtult esitatud nõude osas kaebuse läbivaatamata jätmist. Kohtu seisukoht Tartu Halduskohus 10.09.2012 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-12-1914 võttis menetlusse J.B. kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse (LõMTK) vastu kahju hüvitamise nõudes summas 103,94 eurot ja kohustas LõMTK esitama hiljemalt 01.10.2012 kirjaliku vastuse kaebuse kohta ning seisukoha asja läbivaatamise vormi kohta. Kohtumääruses asus kohus seisukohale, et käesolevas asjas ei ole vajalik esitada kahte eraldi nõuet, kuna õigusvastasuse tuvastamine on hüvitamisnõudega juba hõlmatud, millest tulenevalt võttis kohus menetlusse kaebuse üksnes hüvitamisnõude osas ja käsitleb kaebust hüvitamiskaebusena. 20.09.2012 kohtumäärusega määras kohus vaadata kohtuasi läbi kirjalikus menetluses 19.12.2012 ning kuulutada kohtulahend 31.12.2012 kell 12.00 halduskohtu kantselei kaudu. Täiendavaid menetlusdokumente võisid menetlusosalised esitada kuni 12.12.
5. Kaebaja on esitanud halduskohtule hüvitamiskaebuse. Kaebaja leiab, et temalt 28.06.2012 seadusevastaselt mootorsõiduki Ford Econoline Cargo, registreerimisnumbriga XXXXX (kaubabussi) paagis olnud kütuselt aktsiisi tasumise nõudmisega tekitati talle kahju 103,94 eurot. Kohus asub seisukohale, et J.B. kaebus käesolevas asjas tuleb jätta kohtumäärusega läbi vaatamata. Kuna kohus jätab käesolevas asjas kaebuse läbi vaatamata, siis tühistab kohus haldusasjas 3-12-1914 kohtulahendi (otsuse) avalikult teatavaks tegemise aja (31.12.2012 kell 12.00) ning pidas võimalikuks teha antud asjas kohtumääruse 19.12.2012, kuna nimetatud kuupäeval on kohus määranud asja läbivaatamise tähtaja alguse kirjalikuks menetluseks ning kuni 12.12.2012 said menetlusosalised kohtumääruse kohaselt esitada vajadusel täiendavaid menetlusdokumente, mida menetlusosalised teinud ei ole. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus määrusega jätta kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. 3 Kaebusest nähtuvalt on kaebusega taotletavaks eesmärgiks aktsiisi maksmise kohustuse vaidlustamine ja tollideklaratsiooni alusel tasutud maksusumma tagastamine kaebajale. Kohus selgitab, et sellise eesmärgi saavutamine ei ole antud juhul kahju hüvitamise nõude esitamise läbi saavutatav. Juhul, kui kaebaja on seisukohal, et ta on deklareerinud ekslikult, on tal võimalik taotleda tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamist ja maksu tagasimaksmist. Taotlus tuleb esitada sellele maksu- ja tollikeskusele, kelle piirkonnas aktsepteeriti tollideklaratsioon või asub isiku keskne raamatupidamine. Juhul kui tolliasutus jätab taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata, võib isik esitada tolliasutusele vaide või pöörduda kaebusega kohtu poole. Sellekohane regulatsioon tuleneb Euroopa Liidu õigusest. Nõukogu määruse nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, art 66 lg 2 sätestab, et pärast kauba vabastamist saab tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistada ainult kooskõlas komiteemenetlusega määratletud juhtudel. Komisjoni määruse nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele nr 2913/92, art 251 võimaldab deklaratsiooni kehtetuks tunnistada pärast kauba vabastamist muu hulgas juhul, kui on kindlaks tehtud, et kauba teisele tolliprotseduurile suunamise asemel on need ekslikult deklareeritud tolliprotseduurile, mille puhul tuleb tasuda imporditollimaksud. Täiendavad juhised tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamiseks on tolliseaduse § 49 lg 2 alusel sätestatud rahandusministri 02.05.2006 määrusega nr
6. Nimetatud määruse § 2 lg 1 kohaselt esitab deklarant pärast kauba vabastamist tollideklaratsiooni muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks kirjaliku taotluse kas omal algatusel või määruse §-s 7 nimetatud teatise alusel. Euroopa Kohus on asunud
7. septembri 2011 otsuses kohtuasjas C-138/10 DP grup EOOD versus Direktor na Agentsia „Mitnitsi“ seisukohale, et Liidu tollialaseid õigusnorme tuleb tõlgendada nii, et deklarant ei saa taotleda kohtult tema enda esitatud tollideklaratsiooni tühistamist, kui toll on selle aktsepteerinud. Siiski võib see deklarant nõukogu
8. oktoobri
9. a määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, muudetud nõukogu
10. novembri
11. a määrusega (EÜ) nr 1791/2006) artiklis 66 ette nähtud tingimustel taotleda tollilt selle deklaratsiooni kehtetuks tunnistamist ja seda isegi pärast kauba vabastamist tolli poolt. Hindamise lõpuks peab toll kas deklarandi taotluse põhjendatud otsusega, mille võib hiljem kohtus vaidlustada, rahuldamata jätma või deklaratsiooni vastavalt taotlusele kehtetuks tunnistama. Ülaltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et kaebusega silmas peetavat eesmärki ei ole kaebajal võimalik kaebuses esitatud hüvitamisnõudega saavutada ning ka nõude muutmine (kohustamisnõudeks) ei annaks siinkohal tulemust, sest enne tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise vaidlusküsimuse lahendamist ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, s.o maksusumma 103,94 euro tagastamist. Kaebaja saab kohtusse pöörduda pärast seda, kui ta on esitanud Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni kehtetuks tunnistamise taotluse ja Maksu- ja Tolliamet on jätnud taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata. 4 Kohus märgib, et kaebaja on eeltoodud maksud tasunud kehtiva tollideklaratsiooni nr 12EE4700EE91435920 28.06.2012 alusel. Kaebaja ei ole tollideklaratsiooni kohtueelselt vaidlustanud. Riigikohtu halduskolleegiumi lahendist nr 3-3-1-63-04 tuleneb, et tagastusnõuet on võimalik esitada vahetult kohtule vaid siis, kui tagastusnõue on seotud kaebuse esemega. Näiteks kui tagastusnõue tekib maksuotsuse või muu haldusakti tühistamisest, siis võib halduskohus teha ettekirjutuse haldusakti tagasitäitmise kohta, mõistes maksuotsuse või muu haldusakti alusel tasutud rahasumma haldusorganilt kaebaja kasuks välja. Eeltoodust tuleneb, et kaebaja ei saa ka kohustamisnõuet (tagastamisnõuet) käesolevas asjas esitada ning sellise nõude esitamisega ei ole võimalik saavutada ka kaebuse eesmärki. Vaidlusalune aktsiis on tasutud kaebaja esitatud andmetele tugineva deklaratsiooni alusel ning maksu tagastamiseks peaks kaebaja vaidlustama tollideklaratsiooni Maksu- ja Tolliametis ning esitama tagastusnõude haldusorganile. Maksukorralduse seaduse § 33 lg-st 4 tuleneb, et kui maksu tasumise õiguslik alus langeb ära, on maksukohustuslasel õigus sellest tulenev tagastusnõue esitada kolme aasta jooksul. Eeltoodud põhjustel on kohus veendunud, et kaebusega ei ole võimalik saavutada tasutud aktsiisi hüvitamist (tagastamist). Kohus on seisukohal, et nimetatud asjaolu on ilmne ning selle täiendav selgitamine asja sisulisel läbivaatamisel ei ole vajalik ega aita kaasa kaebaja õiguste tõhusale kaitsele. Tasutud aktsiisi tagastamise saavutamiseks on kaebajale kohaseks meetmeks esitada vastustajale taotlus vaidlusaluse tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamiseks ja tasutud summa tagastamiseks. Kaebajale mitterahuldava otsuse korral on otsust võimalik vaidlustada halduskohtus. Kaebaja selgitustest ilmneb, et ta peab vastustaja tegevust õigusvastaseks seoses „Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses“ (ATKEAS) sätestatud aktsiisivabastuse kohaldamata jätmisega. Kohus on juba eelnevalt selgitanud, et käesolevas asjas ei saa kohus lahendada vaidlust aktsiisivabastuse kohaldamises, sest kaebaja on deklareerinud kauba aktsiisiga maksustamisele kuuluva kaubana ja deklaratsioon on kehtiv. Tasutud aktsiisi tagastamiseks tuleb aga kaebajal esitada vastustajale taotlus deklaratsiooni kehtetuks tunnistamiseks. Seetõttu on kaebajal olemas tõhusam vahend oma eesmärgi saavutamiseks. Kohus on seisukohal, et nimetatud asjaolu on ilmne ning selle täiendav selgitamine asja sisulisel läbivaatamisel ei ole vajalik ega aita kaasa kaebaja õiguste tõhusamale kaitsele. Seetõttu peab kohus põhjendatuks jätta kaebus läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel viitega HKMS § 121 lg 2 p
12. Kuna HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse, saab kaebaja peale haldusorgani vastuse saamist vajaduse korral vaidlustada selle halduskohtus. 5 HKMS § 108 lg 4 kohaselt kaebuse läbi vaatamata jätmise korral kannab menetluskulud kaebaja. Seetõttu vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 3 ei kuulu asjas tasutud riigilõiv tagastamisele. Vastustaja ei ole menetluskulusid esitanud. Mare Priks Kohtunik 6