← Eesti

3-11-3040/24

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Tiit Lõhmus, Maili Lokk

  1. detsember 2012, Tartu 3-11-3040 MTÜ Eesti Euroinfo Ühing kaebus haridus- ja teadusministri 06.02.
  2. a käskkirja nr 57 tühistamiseks ja Vabariigi Valitsuse 18.12.
  3. a määruse nr 178 lisa nr 3 osaliseks tühistamiseks Tartu Halduskohtu 29.03.
  4. a määrus MTÜ Eesti Euroinfo Ühing määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja MTÜ Eesti Euroinfo Ühing Vastustajad haridus- ja teadusminister ning Vabariigi Valitsus, seadusjärgne esindaja haridusja teadusminister RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.03.
  5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) hindamisnõukogu 16.06.
  7. a otsusega tehti haridus- ja teadusministrile ettepanek mitte anda Euroakadeemiale keskkonnahoiu õppekavagrupis (taotletud õppekavas) doktoriõppes õigust õpet läbi viia ja väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid.
  8. MTÜ Eesti Euroinfo Ühing esitas 29.12.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse Haridus- ja Teadusministeeriumi kohustamiseks välja andma ülikooliseaduse (ÜKS) § 567 lg-s 11 nimetatud käskkirja. Kaebuses taotles MTÜ Eesti Euroinfo Ühing esialgse õiguskaitse korras õigust praeguste doktorantidega keskkonnahoiu õppekavagrupi keskkonnakaitse ja keskkonnapoliitika õppekavas doktoriõppe läbiviimiseks kuni praeguste doktorantide nominaalse õppeaja lõpuni.
  9. MTÜ Eesti Euroinfo Ühing eraülikoolile Euroülikool haridus- ja teadusministri 30.11.
  10. a käskkirja nr 1171 alusel välja antud koolitusluba doktoriõppe läbiviimiseks õppekava „Keskkonnakaitse ja keskkonnapoliitika“ järgi lõppes 31.12.
  12. Tartu Halduskohtu 06.01.
  13. a määrusega jäeti kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata, kuid kohustati haridus- ja teadusministrit välja andma erakooliseaduse (ErakS) § 33 lg 7 kohast haldusakti 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
  14. MTÜ Eesti Euroinfo Ühing esitas 03.02.2012 kaebuse täienduse, milles palub lisaks tühistada Vabariigi Valitsuse 29.12.
  15. a määrusega nr 186 „Vabariigi Valitsuse 18.12.
  16. a määruse nr 178 „Kõrgharidusstandard” muutmine“ kinnitatud Vabariigi Valitsuse 18.12.
  17. a määruse nr 178 „Kõrgharidusstandard“ lisa nr 3 osas, milles see ei sätesta teeninduse õppekavavaldkonnas, keskkonnahoiu õppekavagrupis, filosoofiadoktori kraadi väljastamise ning seeläbi ka vastava kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õigust omavana eraülikooli „Euroakadeemia“.
  18. Haridus- ja teadusministri 06.02.
  19. a käskkirjaga nr 57 kinnitati EKKA ettepanek mitte anda eraülikoolile Euroakadeemia õigust keskkonnahoiu õppekavagrupis doktoriõpet läbi viia ega väljastada filosoofiadoktori kraade.
  20. MTÜ Eesti Euroinfo Ühing esitas 07.03.2012 taotluse kohustamisnõude asendamiseks haridus- ja teadusministri 06.02.2012 käskkirja nr 57 tühistamise nõudega ja Vabariigi Valitsuse 18.12.
  21. a määruse nr 178 lisa nr 3 tühistamise nõudega osas, milles see ei sätesta teeninduse õppekavavaldkonnas, keskkonnahoiu õppekavagrupis, filosoofiadoktori kraadi väljastamise ning seeläbi ka vastava kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õigust omavana eraülikooli „Euroakadeemia“.
  22. Tartu Halduskohtu 12.03.
  23. a määrusega loeti kaebus esitatuks muudetud kujul ning kaasati vastustajana lisaks haridus- ja teadusministrile ka Vabariigi Valitsus.
  24. MTÜ Eesti Euroinfo Ühing esitas 23.03.2012 uuesti esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovis erakõrgkoolile „Euroakadeemia“ õigust praeguste doktorantidega doktoriõpet läbi viia keskkonnahoiu õppekavagrupi keskkonnakaitse ja keskkonnapoliitika õppekavas

(100679)kuni kohtumenetluse lõpuni, või alternatiivselt kohustada haridus- ja teadusministrit ja Vabariigi Valitsust andma erakõrgkoolile “Euroakadeemia” õigus praeguste doktorantidega doktoriõpet läbi viia keskkonnahoiu õppekavagrupi keskkonnakaitse ja keskkonnapoliitika õppekavas
(100679)kuni kohtumenetluse lõpuni. Taotluse kohaselt on kaebaja õiguste esialgne kaitse vajalik pöördumatute negatiivsete tagajärgede vältimiseks. Esialgse õiguskaitsevahendi kohaldamata jätmisel ei ole põhivaidluse lahenemisel kaebaja kasuks faktiliselt võimalik taastada kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise eelset olukorda ega realiseerida kaebaja ErakS §-st 33 tulenevat õigust õiguspärasele üleminekuhingamise tulemusele. Ilma esialgse õiguskaitseta ei ole võimalik taastada õiguspäratu lõppotsusega lõppenud haldusmenetlust endisel kujul ning viia läbi uut üleminekuhindamist, sest enam ei eksisteeri eraülikooli Euroakadeemia ning puudub ka doktoriõppekava alusel aset leidev kõrgharidustaseme kolmanda astme õpe, mille läbiviimiseks vajalikku kvaliteeti, ressursse ja jätkusuutlikust hinnata. Esialgse õiguskaitsevahendi kohaldamata jätmisel kaotaks Euroakadeemia suure tõenäosusega senised doktorandid, kuna doktorantidel ei ole mõistlik ega võimalik oodata ära põhivaidluse lõpptulemust ning seetõttu muutuks võimalik põhivaidluse võit kaebajale sisuliselt kasutuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik vältimaks täiendava kahju tekkimist kaebajale, kuna tudengid on õigusvastase üleminekuhindamise tulemusel kaotanud võimaluse Euroakadeemias seniste bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppekavade alusel alustatud õpingud lõpule viia ning tõenäoline on kahju suurenemine läbi tudengite esitatavate kahjunõuete. 2 Käesoleval juhul puudub ülekaalukas avalik huvi, mis takistaks doktoriõppe läbiviimise jätkamise võimaldamist immatrikuleeritud doktorantidega kohtumenetluse kestel. Samuti ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Kaebaja hinnangul esineb uus alus uue esialgse õiguskaitse taotluse üle otsustamiseks, kuna võrreldes kaebuse esitamise ajaga on oluliselt muutunud põhivaidluse sisu ning kaebaja faktiline ja õiguslik seisund.
  1. Tartu Halduskohtu 29.03.
  2. a määrusega jäeti MTÜ Eesti Euroinfo Ühing taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt ei tohi esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärjeks olla olukord, mis ei oleks põhivaidluse edukuse korral saavutatav. Kaebaja on käesolevas asjas taotlenud haridus- ja teadusministri käskkirja ning Vabariigi Valitsuse määruse lisa osalist tühistamist, mis aga kaebajale soodsa lahendi korral ei taga iseenesest talle õigust doktoriõppe läbiviimiseks taotletavas õppekavagrupis. Kaalutlusotsuste kohtulik kontroll on piiratud ja isegi juhul, kui kohus tuvastab EKKA tehtud kaalutlusotsustuse õigusvastasuse, ei ole võimalik ette näha, kas uus otsus tehakse vastustajate poolt kaebaja kasuks või kahjuks. Kaebaja ei ole käesolevas vaidluses esitanud nõuet haldusorganile kohustava ettekirjutuse tegemiseks, mistõttu oleks kohustamine ka esialgse õiguskaitse korras üldjuhul lubamatu. Kohtu poolt kohaldatav esialgse õiguskaitse vahend ei tohi legaliseerida ilmselgelt õigusvastast olukorda. Käesolevas asjas tooks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine kaasa õigusvastase olukorra, kus õpet viidaks läbi negatiivselt hinnatud õppekava alusel.
  3. MTÜ Eesti Euroinfo Ühing esitas 13.04.2012 määruskaebuse, milles palutakse tühistada Tartu Halduskohtu 29.03.
  4. a määrus tühistada ning teha uus määrus, millega tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt teenib taotletud esialgse õiguskaitse abinõu põhivaidlusega sama eesmärki ning on ühtlasi lubatav ja eesmärgipärane HKMS § 249 lg 1 tähenduses, tagades kaebuse eesmärgi saavutamise võimalikkust ning välistades põhivaidluse muutumise kaebaja õiguste kaitse aspektist ebatõhusaks. Halduskohus on ekslikult sisustanud esialgse õiguskaitse eesmärgipärasuse nõude. Halduskohus ei arvestanud, et hindamise ja selle tulemuse õigusvastasuse korral taastaks esialgne õiguskaitse olukorra, so õigus viia läbi doktoriõpet, mis peaks kehtima vähemalt kuni õiguspäraselt läbi viidava haldusmenetluse tulemuse selgumiseni. Kuna ErakS § 33 esemeks oleva üleminekuhindamise raames taotletakse kõrgharidustaseme õppe läbiviimise luba riigilt haridus- ja teadusministrile esitatava taotluse kaudu, siis tuleks üleminekuhindamise lõpptulemuse õiguspärasuse osas samuti määravaks pidada haridus- ja teadusministri otsust (ja sellele järgnevat Vabariigi Valitsuse otsustust) õppe läbiviimise õiguse kohta sõltumata sellest, missugune oli EKKA kui sõltumatu eksperdi hinnang. Halduskohtu poolt viidatud kohtupraktika ei ole käesoleva vaidlusega analoogne, kuna antud juhul ei ole kaebaja midagi õigusvastast teinud ning esialgse õiguskaitse rakendamine ei päädi õigusvastase olukorraga, arvestades et aset leidnud haldusmenetluse aluseks olevad õigusnormid on õigusvastased ega ole seega HKMS § 157 lg-st 4 tulenevalt kohaldatavad. Kaebaja taotleb, et neile kaheksale doktorandile, kes on Euroakadeemiasse õppima asunud, võimaldatakse õpingute jätkamist vähemalt kuni käesolevas haldusasjas toimuva vaidluse lõpuni. Taotletud abinõud on proportsionaalsed kõigi menetlusosaliste suhtes ega koorma avalikku huvi rohkem, kui kaebuse esitaja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades vältimatu ning hädavajalik. Kaebust ei saa pidada ilmselt perspektiivituks.
  5. Haridus- ja Teadusministeerium oli esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. 3 Vastuse põhjenduste kohaselt puudub haridus- ja teadusministril pädevus otsustada iseseisvalt kõrgkoolidele õppeõiguse andmise üle. Samuti puudub haridus- ja teadusministril võimalus vaadata ümber ekspertide hinnanguid või jätta arvestamata EKKA ettepanekuid. Haridus- ja teadusminister ei saa algatada ka uut õppekava hindamist, kuna erakooliseaduse §-s 33 ja ülikooliseaduse §-s 567 toodud üleminekuhindamist reguleerivad sätted nägid ette üleminekuhindamise protseduurid kuni 31.12.
  6. Haridus- ja teadusministril puudub alus Vabariigi Valitsusele ettepaneku tegemiseks, millega nimetada õppekavagrupid, milles kõrgkoolil on õigus õpet läbi viia. Eeltoodud põhjustel ei tooks kaebaja taotluse rahuldamine kaasa Euroakadeemiasse ennistatavatele doktoriõppe üliõpilastele väljastatavate doktorikraadide riiklikku tunnustamist. Eraülikool Euroakadeemia doktoriõppe õppekava 100679 koolitusluba nr 5649HTM kehtis kuni 31.12.
  7. Ka juhul, kui rakenduks kaebaja poolt taotletud õiguskaitse, puuduks doktoriõppes seaduslik alus edasi tegutseda, kuna koolitusluba ei pikene. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
  9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruses toodud seisukohaga, mille järgi ei ole kaebaja poolt taotletud esialgse õiguskaitse abinõu lubatav, sest esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärjeks ei saa olla olukord, mis ei oleks ka põhivaidluse edukuse korral saavutatav. Samuti on halduskohus põhjendatult viidanud kehtivas kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale, et kohtu poolt kohaldatav esialgse õiguskaitse vahend ei tohi legaliseerida ilmselgelt õigusvastast olukorda (vt. Riigikohtu Halduskolleegiumi 27.07.
  10. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-55-06). Ülikooliseadusest ei tulene teadupärast haridus- ja teadusministrile pädevust otsustada iseseisvalt kõrgkoolile õppeõiguste andmise üle. Seega ei oleks ka esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise korral ministril võimalik anda välja käskkirja, millega antaks kaebajale õigus keskkonnahoiu õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid ka pärast 31.12.
  11. Haridus- ja teadusministril puudub samuti võimalus vaadata ümber ekspertide hinnanguid või jätta arvestamata EKKA ettepanekuid. Taotluse rahuldamise korral ei saaks minister algatada ka uut õppekava hindamist, kuna ErakS §-s 33 ja ÜKS §-s 567 toodud üleminekuhindamist reguleerivad sätted nägid ette üleminekuhindamise protseduurid kuni
  12. detsembrini
  13. Samuti sätestab ÜKS, et Vabariigi Valitsus nimetab õppekavagrupid, milles kõrgkoolil on õigus õpet läbi viia haridus- ja teadusministri ettepanekul. Haridus- ja teadusministril puudub antud juhul aga alus taolise ettepaneku tegemiseks. Eeltoodu tõttu ei tooks taotluse rahuldamine ikkagi kaasa Euroakadeemiasse ennistatavatele doktoriõppe üliõpilastele väljastatavate doktorikraadide riiklikku tunnustamist. Lisaks sellele nähtub toimiku materjalidest, et Euroakadeemia doktoriõppe õppekava nr 100679 tegutses alates 30.11.
  14. a Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud koolitusloa nr 5649HTM alusel, mis samuti kehtis kuni 31.12.
  15. Seega puuduks doktoriõppes seaduslik alus edasi tegutseda ka seetõttu, et koolitusloa kehtivus lõppes samuti 31.12.2011 ja see automaatselt ei pikene.
  16. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka põhjendus, mille järgi tuleks neile doktorantidele, kes on Euroakadeemiasse õppima asunud, võimaldada esialgse õiguskaitse kohaldamise abil õpingute jätkamist vähemalt kuni käesolevas asjas vaidluse lõppemiseni, so kohtuotsuse jõustumiseni. 4 Ringkonnakohus leiab, et Euroakadeemia üliõpilased ei saanud arvestada võimalusega , et neil on tingimata võimalik seniste bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe õppekavade alusel alustatud õpingud ka lõpule viia. Lähtudes erakooliseaduses ja ülikooliseaduses sätestatud üleminekuhindamise tingimustest saab kõrgkool alates 01.01.2012 väljastada akadeemilisi kraade ja diplomeid üksnes juhul, kui talle on antud õigus vastavas õppekavagrupis kõrgharidustaseme õpet läbi viia. Euroakadeemiasse astumisel ei olnud üliõpilasel seega võimalik teada, kas tema lõpetamise hetkel on vastav õppekava veel positiivselt hinnatud või mitte. Seetõttu tuli Euroakadeemia pidajal endal leppida üliõpilastega kokku tingimused õpingute jätkamise tagamise kohta juhul, kui üleminekuhindamise käigus õppeõigust enam ei saada. Üliõpilased ei saanud õppima asudes arvestada ka asjaoluga, et õppekava kindlasti ka tulevikus positiivselt hinnatakse. Pealegi oleks see, kui Euroakadeemial tekib esialgse õiguskaitse kohaldamise abil õigus doktoriõppe õppekaval vastu võtta uusi üliõpilasi ja väljastada neile akadeemilisi kraade ja diplomeid, pigem üliõpilaste õigusi kahjustav, sest tekiks olukord, kus õpet viiakse tegelikult läbi negatiivselt hinnatud õppekava alusel. Eeltoodu oleks vastuolus Eesti kõrghariduse üleminekuhindamise eesmärkidega, milleks on muuhulgas ka Eesti kõrghariduse konkurentsivõimeline kvaliteedi tagamine. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine annaks aga vastupidiselt eelnimetatud eesmärgiga võimaluse omandada kõrgharidus sõltumata sellest, kas õppekava on hindamise positiivselt läbinud või mitte. ErakS § 33 lg 7 kohaselt, kui EKKA teeb haridus- ja teadusministrile ettepaneku mitte anda erakoolile õigust õppekavagrupis õpet läbi viia ega väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid, lõpetab erakool vastuvõtu ja õppetöö selles õppekavagrupis ning tagab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal. Nimetatu kohaselt pidid Euroakadeemia üliõpilased seisuga 01.01.2012 olema koostöös kooliga leidnud edasiõppimise võimalused ja ei ole mõistlik väita, nagu oleks senistel doktorantidel mõistlik pigem oodata käesoleva kohtuvaidluse lõppu. Agu Timmi Tiit Lõhmus 5 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.