) § 10 lg-st 1 tulenenud kohustust astuda vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt. Swedbank AS oli seisukohal, et võlgnik oli senini oma 2 kohustusi võlausaldaja ees täitnud rahuldavalt, küll vähese hilinemisega, kuid mitte sellises ulatuses, mis oleks sundinud kahtlema võlgniku võimes oma kohustusi täita. Bigbank AS ei nõustunud võlgade ümberkujundamisega esitatud viisil. Bigbank AS leidis, et Bigbank AS võlgnevuse ümberkujundamine ümberkujundamiskavas toodud viisil oli vastuolus seaduse ja mõistlikkuse ning hea usu põhimõttega. Bigbank AS oli seisukohal, et võlgnik taotles sisuliselt võimalust tasuda Bigbank AS-le ainult saadud krediidisumma ja teha seda kümne aasta jooksul ilma igasuguse tasuta. Kagu Invest AS oli nõus ümberkujundamiskavas pakutud ettepanekuga ja oli osaliselt nõus loobuma ka sissenõutavaks muutunud intressist. Sampo Pank AS ei nõustunud esitatud ümberkujundamiskavaga. Sampo Pank AS oli seisukohal, et võlgnik oli võimeline rahuldama igakuiselt nõudeid suuremas summas, kui ümberkujundamiskavas pakuti. Samuti leidis Sampo Pank AS, et võlgade ajatamine kümne aastasele perioodile raha kasutamise eest tasu maksmata oli ebaõiglane. MAAKOHTU LAHEND
§-st 24, leidis, et kuna ümberkujundamiskavas oli kõikide võlausaldajate nõudeid vähendatud ühepalju ning ajatatud tasumine samale ajaperioodile, ei koheldud ühtegi võlausaldajat teistest halvemini. 3 Maakohus leidis, et võlgade ümberkujundamine oli poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud.
lg 3 p-s 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindas maakohus muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõudeid pankrotimenetluses, võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Maakohtu hinnangul olid ümberkujundamiskava kinnitamisel võlausaldajate huvid paremini kaitstud kui pankrotimenetluses. Pankrotimenetluses oleks võimalik nõudeid rahuldada võlgniku vara arvel. Võlgnikule kuulus registreeritava varana korteriomand, asukohaga XXX. Korteriomandile oli Laenupunkt OÜ kasuks seatud kaks hüpoteeki, kumbki summas 80 000 kr, kokku summas 160 000 kr, s.o 10 225,86 €. Pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 1 kohaselt rahuldatakse esimeses järgus pandiga tagatud tunnustatud nõuded. Arvestades võlgniku korteriomandi suurust ja asukohta, ei oleks ilmselt selle pankrotimenetluse käigus enampakkumisel müügist saadav tulu olnud oluliselt suurem hüpoteegi summast. Samuti oli hüpoteegipidaja nõue võlgniku vastu tagatava hüpoteegi summast suurem. Võlausaldaja Laenupunkt OÜ väitel oli nõue kokku 20 310, 44 € (võlgnik vaidlustas nõude osaliselt). Pandiga tagatud nõude suuruses oleks Laenupunkt OÜ nõuded pankrotimenetluses rahuldatud esmajärjekorras ning ülejäänud summa oleks konkureerinud teiste nõuetega üldises korras. Seega oleksid teiste võlausaldajate nõuded võinud pankrotimenetluses jääda täies ulatuses rahuldamata. Võlgade ümberkujundamiskava alusel toimuks võlausaldaja nõuete täitmine siiski osade kaupa ning võlausaldajate nõuded rahuldataks pikema perioodi jooksul. Maakohus leidis, et arvestades võlgniku varalist seisundit oli kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgniku igakuine sissetulek oli vahemikus 469 kuni 819 € (Rimi Eesti Food AS-ist saadav töötasu 250–400 €, peretoetus 19, 13 € ja lapse ülalpidamiseks makstav elatis 200–400 €). Võlgniku ülalpidamisel oli alaealine laps, kelle ülalpidamiseks saadavat elatist ei saanud käsitleda võlgniku nn vaba sissetulekuna. Lisaks tuli võlgniku sissetulekust osa arvestada lapse ülalpidamiseks. Maakohtu hinnangul olid võlgniku nn vabad vahendid, mille arvel ta sai nõudeid täita minimaalselt 105 € ja maksimaalselt 255 € (arvestades minimaalset ja maksimaalset töötasu miinus elatis minimaalmääras 145 €), keskmiselt seega 180 €. Ümberkujundamiskava täitmisel tuli võlgnikul igakuiselt maksta võlausaldajate nõuete täitmiseks kokku 60,75 €. Arvestades võlgniku sissetulekuid oli sellise summa maksmine reaalselt täidetav. Suuremas ulatuses ei oleks võlgnik suutnud ümberkujundamiskava täita, arvestades, et võlgnikul tuli tasuda jooksvalt igakuiselt korteri kommunaalmakseid (küll vaid ¼ ulatuses, kuna korterit kasutab neli inimest), samuti katta muid igapäevaseid vältimatuid püsikulusid, sh selliseid, mis pidid tagama võimaluse jätkata töötamist ja sissetuleku saamist. Maakohus arvestas ka asjaoluga, et Laenupunkt OÜ nõue jäi ümberkujundamiskavast välja ja seda pidi võlgnik samuti teenindama. Maakohus leidis, et võlausaldajate vastuväited ei olnud sellise kaaluga, et takistada ümberkujundamiskava kinnitamist. Võlausaldaja Swedbank AS-i vastuväited ümberkujundamiskava kinnitamisele seisnesid selles, et võlausaldaja väitel oli võlgnikul võimalik oma kohustusi täita täies ulatuses. Maakohus leidis, et kohustuste täies mahus edasi täitmine ühe võlausaldaja (Swedbank AS) ees seaks teised võlausaldajad ebavõrdsesse seisundisse, mistõttu ei olnud Swedbank AS-i osas nõuete ümberkujundamata jätmine põhjendatud. Bigbank AS ja Sampo Pank AS vastuväite kohaselt oli võlgade ajatamine 10-aastasele perioodile raha kasutamise eest tasu maksmata ebaõiglane. Maakohus nõustus nimetatud vastuväitega, kuid märkis, et võlgade ümberkujundamise puhul oli tegemist n-ö jagatud 4 vastutusega. Menetluse eesmärk oligi tagada kohustuste täitmine vähemalt osaliselt, andes võlgnikule samal ajal võimaluse tagada endale ja oma perekonnale minimaalselt normaalne elu ja sotsiaalne toimetulek (säilitades perele vajalik mõistlik elamispind, soodustades soovi jätkata legaalse sissetuleku teenimist, takistades sissetulekute varjamist jne). Võlgade ümberkujundamise üheks eesmärgiks oli võimalusel vältida isiku pankrotimenetlust. Maakohus märkis, et kuna kohus peab kaaluma ümberkujundamiskava kinnitamisel ka seda, kas nõuded saaks pankrotimenetluses paremini rahuldatud, siis käeolevalt oli selline järeldus võlausaldajate suhtes negatiivne. Seega said võlausaldajad ümberkujundamiskava täitmise korral tagasi vähemalt osa laenatud rahast, samas kui pankrotimenetluses ei saaks nad tagasi midagi. Seega ei lugenud maakohus Bigbank AS ja Sampo Pank AS vastuväiteid mõjuvaks ning eeltoodust tulenevalt kinnitas võlgniku võlgade ümberkujundamiskava. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 6. Swedbank AS esitas Tartu Maakohtu 04. juuli 2012.a määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist osas, millega kinnitati võlgade ümberkujundamiskava Swedbank AS-i suhtes ning uue määruse tegemist, millega jäetakse Swedbank AS-i nõue ümberkujundamiskavast välja. Swedbank AS taotles määruskaebuse rahuldamisel määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 25 € tagastamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei pidanud vastustaja Swedbank AS-ga läbirääkimisi, mida vastustaja kinnitas ja mida tõendab Tartu Maakohtu 14. novembri 2011 määruse põhjenduste II lõik. Teiste võlausaldajatega pidas vastustaja läbirääkimisi. Võlgnik pöördus Swedbank AS-i poole kahel korral enne menetluse algatamist teatega, et laenumakse tasutakse esimesel võimalusel. Vastustaja ei pidanud Swedbank AS-ga läbirääkimisi, nagu nõuab
. Swedbank AS palus menetluse kestel vastustajal astuda läbirääkimistesse võimalike kokkulepete ja lahenduste arutamiseks, kuid vastustaja üleskutsetele ei reageerinud. Swedbank AS-i koheldi oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, kellel oli võimalik saavutada kokkulepe kohtuväliselt. Tähtsust ei oma, et vastustaja ja Swedbank AS-i vahel olid kehtivad lepingud ning toimusid regulaarsed tagasimaksed. Swedbank AS on seisukohal, et nõude selgus ja vastustaja poolt nõude tunnustamine ei anna vastustajale õigust vältida kogu menetluse eelduseks olevaid läbirääkimisi. Swedbank AS-lt võeti võimalus kohtumenetluse ja sellega seotud koormavate tagajärgede vältimiseks.
lg-s 1 sätestatud läbirääkimiste eeldus on niivõrd olulise tähtsusega, et eelduse täitmata jätmine paneb läbirääkimistest kõrvalejäänud võlausaldaja eriseisundisse; 2) ei ole vastustaja teinud endast olenevaid toiminguid, mis oleksid võimaldanud käesolevat menetlust vältida. Samuti ei ole vastustaja välja toonud, kuidas on tulevikus võimalik olukorda parandada. Vastustaja poolt esitatud võlgade ümberkujundamise avalduse p-s 7.3 kirjeldab vastustaja, et olukorra parandamiseks loodab vastustaja sõlmida graafikud ja otsida abi võlanõustajalt. Swedbank AS leiab, et tegemist ei ole piisava vastutulekuga võlausaldajale, kelle nõudest on ilma läbirääkimisi pidamata maha arvatud kogu lepingu täitmisega loodetud tulu (intress) ja kes on otseselt saanud kahju 25% ulatuses täitmata põhikohustusest. Vastustaja soovib tasuda üksnes osaliselt ning tasuta krediidisumma 2 236, 73 €, kuumaksega 13, 98 €, kuid ei ole ette näinud vastutulekuid Swedbank AS-le. Vastustajal oleks võimalik planeerida täiendkoolitusi ja otsida täiendava sissetuleku võimalusi. Vastustaja ei ole ka selgitanud, et vaatamata pingutustele ei ole tal õnnestunud leida tasuvamat tööd, lisasissetuleku allikaid või muuta elukorraldust säästlikumaks. 5 Swedbank AS on seisukohal, et võlgade ümberkujundamise menetlusega ei saa võlausaldajat panna olukorda, kus üksnes võlausaldaja on sunnitud tegema olulisi järeleandmisi, kuid võlgnik on jätnud Swedbank AS-i suhtes täitmata menetluse eeldused ja oma senise elukorralduse muutmata; 3) suudab vastustaja kohustused Swedbank AS-i ees täita ka ilma võlgnevusi ümber kujundamata. Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse kohaselt on vastustaja igakuiseks maksekohustuseks 46, 77 € (ümberkujundatud nõuded, arvestamata Swedbank AS-i nõuet). Maakohtu hinnangul on vastustaja vabad vahendid, mille arvel on võimalik ümberkujundamiskavas esitatud kohustusi täita keskmiselt 180 € kuus. Swedbank AS on seisukohal, et, lähtudes arvestusest 180– 46, 77 = 133, 23 € on vastustajal võimalik Swedbank AS-i ees olevad kohustused täita kogu ulatuses, arvestades mh ka ümberkujundamiskavast välja jäänud kohustust; 4) on ümberkujundamiskava kinnitamisega Swedbank AS-i koheldud teiste võlausaldajatega võrreldes oluliselt halvemini. Seetõttu ei ole Swedbank AS-i suhtes ümberkujundamiskava kinnitamine õigustatud ja tema nõue tuleks lähtudes
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
lg-s 1 sätestatud võlgniku kohustus astuda vajalikke samme võla kohtuväliseks ümberkujundamiseks omab eelkõige tähendust võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmise otsustamisel.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata, kui võlgnik ei ole täitnud § 10 lg-s 1 sätestatud kohustust. Asja materjalidest nähtuvalt tugines Swedbank AS sellele võlgniku kohustusele ka juba enne maakohtu poolt avalduse menetlusse võtmist. Maakohus on oma 14.11.2011.a määruses, millega algatati T. Villeri võlgade ümberkujundamise menetlus, asunud seisukohale, et AS-ga Swedbank ei ole võlgnik tõepoolest enne avalduse esitamist läbirääkimisi pidanud, kuid kohtu hinnangul ei takistanud see avalduse menetlusse võtmist. 10. Ringkonnakohus märgib, et
lg-s 2 nimetatud asjaolude esinemisel on kohtul diskretsiooniõigus otsustamaks, kas võtta avaldus menetlusse või mitte. Erinevalt § 17 lg-s 1 sätestatust võib kohus § 17 lg-s 2 toodud aluste esinemise korral siiski otsustada ümberkujundamiskava menetlusse võtta. Kui esineb vaid üks
lg-s 2 toodud alustest, tuleb kohtul enne avalduse menetlusse võtmisest keeldumist väga põhjalikult kaaluda kõiki asjaolusid ning kahtluse korral eelistada võlgniku huve, s.o võtta avaldus menetlusse.
lg 1 kohustuse täitmine ei eelda ka tingimata, et võlausaldajate paljususe korral peaks võlgnik enne avalduse kohtule esitamist olema eraldi suhelnud kõigi võlausaldajatega. Asjaolu, et võlgnik ei pidanud enne kohtule võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist läbirääkimisi AS-ga Swedbank, ei ole
§-de 24 ja 25 kohaselt aluseks, mille esinemisel tuli maakohtul jätta ümberkujundamiskava kinnitamata. Ümberkujundamiskava kinnitamise üle otsustamisel tuli maakohtul kaaluda nii võlgniku kui võlausaldajate õigustatud huve ja õigusi, samuti veenduda võlausaldajate võrdses kohtlemises. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ümberkujundamiskava kinnitamisel kõiki asjaolusid arvesse võtnud ja piisavalt kaalunud. Eelkõige on maakohus
lg 4 alusel põhjendatult leidnud, et ümberkujundamiskava kinnitamisel olid võlausaldajate huvid paremini kaitstud kui pankrotimenetluses. 11. Swedbank AS on olnud menetlusest teadlik alates 2011.a septembrist ning esitas 30.09.2011.a maakohtule oma esmased seisukohad menetluse algatamise põhjendatuse kohta. Seega oli määruskaebuse esitajal menetluse kestel võimalik oma õigustatud huve kaitsta, esitada oma seisukohti jne. Samuti vähendati ümberkujundamiskavaga kõigi võlausaldajate nõudeid võrdselt 25% võrra. Asjaolu, et võlausaldajate nõudeid vähendatakse ja nad võivad oma nõuded osaliselt kaotada, vastab
mõttele ja eesmärkidele.
lg 1 kohaselt võib võlgade ümberkujundamine toimuda nii kohustuste täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise võimaldamise või kohustuste vähendamise teel.
Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ületanud seejuures diskretsiooni piire. Eelkõige ei nähtu määrusest, et arvestamata oleksid jäetud võlausaldajate põhjendatud huvid või oleks määruskaebuse esitajat koheldud teiste võlausaldajatega võrreldes oluliselt halvemini, või et esinenud oleksid muud alused ümberkujundamiskava kinnitamata jätmiseks. 15. Ringkonnakohtus kantud määruskaebuse esitaja kanda. Üllar Roostoja menetluskulud tuleb Viivi Tomson 8 TsMS § 171 lg 1 kohaselt jätta Kai Kullerkupp
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.